INTERVJUU
Tagasi   Edasi 1/2
Tagasi   Edasi 1/2
Tallinna Loomaaia töötaja Hannes Maripuu näitab, kuivõrd ebatavalised ja eripalgelised võivad olla eksootilised põrnikad.

Moekaks muutunud põrnikad ootavad talvel vaatajaid

15.12.2008  Viktoria Jürmann

• Tallinna Loomaaias on tänaseks Euroopa loomaaedade suurim põrnikakollektsioon.

Ookeanitagune moetrend on parasjagu järgmine: briljantidega kaunistatud prussakas kinnitatakse kuldketiga õhtukleidi külge. “Pross” ei pääse nii põgenema, ent jääb vilkalt siblima.

Selliseks kaunistuseks, tõsi küll, tavaline prussakas ei sobi – ta on ilmetu ja korraliku briljandi jaoks ka väikesevõitu, aga vaat Madagaskari sisiprussakas (ta tõesti sisiseb, kui teda ärritada) on täiesti sobilik.
Putukad lähevad üldse järjest rohkem moodi ja mitte ainult moehullude seas. Paljud loomaaiad koostavad neist väljapanekuid. Moele allus ka Tallinna Loomaaed – eksootiliste põrnikate näitus on juba avatud ning loomaaia kollektsioon muudkui kasvab.
“Putukad on kõige levinum ning rohkearvulisem, kuid samas kõige vähem eksponeeritud loomaliik,” räägib loomaaia heakorrateenistuse juht Hannes Maripuu.
“Seda ebaõiglust me tahamegi likvideerida.”

Pärast reisi sigima


Tallinna Loomaaia kollektsiooni kuulub täna mõni tuhat putukat 70 liigist. Prussakaid, lutikaid, raagritsikaid, hulkjalgseid, rändtirtse ja põrnikaid ning ämblikke telliti kogu maailmast – kokku saabus Õismäe postkontorisse kuuekümne eksootilise sisuga paki ringis. Nähes pärast 5–10päevast reisi valgust, hakkavad mõnevõrra jahmunud sitikad esimese asjana soojätkamisega tegelema. “Looduses on see iseenesestmõistetav. Kõigepealt on tarvis stressist vabaneda ja teiseks kindlustada järeltulijate olemasolu, et liik jätkuks,” kõneleb Maripuu.
Järeltulijatega aga ei lähe alati sugugi nii lihtsalt. Ettekujutus putukate meeletust sigivusest ei vasta sageli tõele. Mõned liigid, näiteks põdrapõrnikad, elavad kõigest 3–6 kuud, aga selle põrnika täielik elutsükkel alates munast kuni valmikuni kestab peaaegu kolm aastat.
Seepärast tegeldakse loomaaias ka putukate paljundamisega, et kindlustada selle hoopiski mitte odava kollektsiooni säilimine. Sitikad-prussakad maksavad keskmiselt 12–20 eurot tükk, eriti haruldased 50 eurot, paar Malaisia põdrapõrnikaid maksis aga 250 eurot.

Talvel vaata põrnikaid


“Meil on praegu tõenäoliselt üks Euroopa loomaaedade kõige suurem põrnikakollektsioon,” räägib Hannes Maripuu.
Tavaliselt asuvad kõik need elusad eksponaadid väljapanekuruumi puudumise tõttu nn hoidlates. Nüüd, talvel, tekkis võimalus näidata kogu seda ilu ja eksootikat ka loomaaia külastajatele. Need ei ole teil mõned kohalikud põrnikad ja ämblikud rahulikes värvitoonides. Loomaaia putukaväljapanek on kirevavärviline – mõned toonid on sedavõrd üllatavad, et on isegi raske uskuda nende loomulikkust. On tõeliselt imeline jälgida läbi terraariumiklaasi nende loomariigi esindajate igapäevaelu: kuidas nad söövad, suplevad ning aega veedavad.
Kuna hoidlates on palju rohkem mitmesuguseid eksemplare, kui on korraga võimalik näitusele välja panna, siis kord kuus ekspositsiooni uuendatakse. Nii õnnestub lõpptulemusena näidata võimalikult suurt osa kollektsioonist.
Meeldetuletuseks: talvel on loomaaiapilet odavam. Aga vaadata on mõneti isegi rohkem kui suvel.
 

 Fakte putukatest:
  • Putukad moodustavad 85% kõigist zooloogilistest liikidest. Nende liikide arv võib ulatuda 30 miljonini.
  • Kõige kaalukam putukas on Aafrika koljatmardikas, ta võib kaaluda kuni 100 grammi.
  • Mardikamaailma hiiglane on titaansikk Lõuna-Ameerikast, tema pikkus võib olla kuni 16,7 cm, vuntsidega koos 21 cm.
  • Kõige rohkem jalgu on Californias elaval hulkjalgsel liigil Illacme plenipes – tervelt 375 paari. Tavaliselt on hulkjalgsetel jalgu 47–197 paari.
  • Kõige väiksem sitikas elab Guadeloupes – see on kärbes, kel pikkust vaid 0,17 mm.


Eelmisele lehele

Jaga|