Eesti Energia ja eraettevõtte tüli Ojamaa põlevkivikaevanduse pärast teeb kahju kõigile
05.04.2010 Maarja-Liis Arujärv, Andrus Allika
Riik ehk riigiettevõte Eesti Energia konkureerib praegu õlitootmisel Ojamaa erakaevandusega – millele maavarad riik ise aastaid tagasi ära kinkis. Ja konkurentsi altarile tuuakse loomulikult keskkond ja rahva heaolu.
«See kaevandus suretab ilmselt küla välja,» lausub Virumaal asuva Poku talu elanik Imre Poom. «Ilmselt tuleb minna külast külla ukse taha ja hakata inimestele rääkima, mida kaevandus endaga kaasa toob.»
Sel aastal tahab erafirma Viru Keemia Grupp (VKG) avada Ojamaal 1694,21-hektarilise kaevanduse, mis asub tööle vanade eesti külade Ratva ja Kiikla lähistel.
Poom on üks murelikest Ojamaa kaevanduse lähistel asuvate külade elanikest, kes leiab, et uus kaevandus ei arvesta kohalike elanike elukeskkonnaga. «Üldse pole arvestatud inimeste sotsiaal- set heaolu, see võib suretada küla välja,» leiab Poom, kelle sõnul räägiti vahepeal ka ilma lõhkamiseta kaevandamisest. «Külad võiksid seljad kokku panna ja nõuda tehnoloogiaid, mis on elanikele vastuvõetavamad.»
Seda, et kaevandus päris ära jääb, Poom ei usu, ent seni pole ta ise andnud kaevandusele nõusolekut hakata kasutama töödeks tema maadel kulgevat teed.
Paugu peale üles
Kaevanduse mõjude suhtes on murelik ka Mäetaguse valla keskkonnanõunik Martin Mägi. «Kaevandus pole kunagi väike asi,» lausub ta. «Kogu piirkonnale avaldab see kindlasti olulist mõju. Ega pole meeldiv, kui pead öösel paugu peale üles ärkama. Ja kindlasti seab see löögi alla nii inimesed kui ka looduse, kogu transport kahekordistub.»
Valla üldkasutatavat teed mööda hakkab ööpäevas edasi-tagasi vurama üle saja auto.
Mägi sõnul on inimesed ärevuses ja kindlasti pole suhtumist, et Ida-Virumaal oleks nagu lubatud kõikjal kopp maasse lüüa. «Ei ole absoluutselt sellist suhtumist,» räägib ta. «Kellele meeldib, kui oled rahulikult elanud, nüüd aga tuleb uus kaevandus ja hakatakse päevad läbi põmmutama. Inimesed ei ole kindlasti rahul sellise olukorraga, neid teeb ärevaks, et plaane kaevandamise kohta kogu aeg muudetakse. Alguses olid maa peale ette nähtud vaid kaldšaht ja minimaalselt hooneid, aga nüüd tullakse välja jutuga rikastusvabrikust ja killustikukompleksist. Samuti on kinnistuid juurde ostetud.»
Kohalikud elanikud on kogu aeg tahtnud, et kaevise väljavedu jääks küladest eemale – Eesti Energiale kuuluva Aidu karjääri servale, mis tähendab, et kaevandamine toimuks Eesti Energia kaevanduste kaudu. Nii oli see ka algselt rahvale välja reklaamitud ja kirjas kõigis dokumentides. Samuti käisid sealtkaudu kaevanduse ettevalmistustööd riigiettevõtte Eesti Põlevkivi abiga.
Kui Ojamaa keskele rajatuna jääks kaevanduse mõjupiirkonda umbes 500 inimest, siis Aidu karjääri serval oleks mõjutatud vaid kaks peret.
Loomulikult toob kaevandus kaasa senisest oluliselt suurema müra (tööstusnormide järgi on päeval lubatud kuni 65 detsibelli), tolmu ning valla avalikul teel vooriva autoderivi. Kokku on plaanis kaevandada aastas vähemalt üks miljon tonni põlevkivi uue õlitehase tarbeks. Samuti on plaanis rajada Eestis seninägematu 13 km pikkune lintkonveier, mis läbi mitme valla transpordiks põlevkivi Kohtla-Järvele.
Absurdne on see, et vaid paari kilomeetri kaugusel mürarikkast kaevandusest asub Kiikla lastekodu, mis on sellise auväärse patrooni nagu UNICEF-i Eesti Rahvuskomitee presidendi Elle Kulli abil sisse õnnistatud.
Loomulikult pelgavad kohalikud ka Ojamaa kaevanduses toimuda võivaid maa-aluseid lõhkamisi. «Kui läheduses tegutsevas Viru kaevanduses käib pirakas, siis potid-pannid hüppavad toas,» kurtis ajalehele Põhjarannik Ain Rego.
Samuti pelgab rahvas maade vajumist. Omal ajal lubas Viru Keemia Grupi juhatuse liige Jaanus Purga vallalehes avaldatud kirjatükis, et kasutatakse üksnes kamberkaevandamist, millega tagatakse langatuste vältimine, ent asjatundjate sõnul ei takista ka see maa vajumist. Näiteks Estonia kaevanduse kambriplokkidest, mis pidid seisma igavesti, on vähemalt kümme juba osaliselt sisse kukkunud.
Kuidas kaevandus ära kingiti
Mäetaguse vallavanem Aivar Surva kurtis juba kaevanduse planeerimise algaastatel, et vallajuhid on juba mõnda aega taotlenud kaevandamisest kahjustatud maade ümberhindamist, ent paraku tulemusteta. Kuna vallas on palju harimata maid, siis on mitmed inimesed käinud nende vastu huvi tundmas. «Aga kui nad kuulevad, et need on suuresti alt tühjad ja ehitada sinna suurt midagi ei saa, kergitavad kaabut,» on Surva öelnud.
Ent kuidas üldse anti erakätesse meie riigi suurim rikkus – ligi 60 miljonit tonni põlevkivi ehk kogus, mida saab tuua maa alt välja veel kümneid aastaid? Saatuslik otsus tehti 2003. aastal, kui Ojamaa kaeveväli anti ära erafirmale VKG, mis on Eestis mõjukaim selle valdkonna erafirma. Alguses töötasid Eesti Põlevkivi ja erafirma justkui sõbralikult käsikäes ning mingist konkurentsist polnud siis lõhnagi.
Samas oli selline lahendus ja koostöö kahtlemata keskkonna seisukohast mõistlikum ja ka toonase kaevanduse asupaik oleks mõjutanud vaid paari taluniku elupaika poolesaja asemel.
Ka toona Eesti Põlevkivi juhtinud Lembit Kaljuvee (Keskerakond) meenutab, et Eesti Energiale kuuluv Eesti Põlevkivi ja VKG tegid koostööd, sest see oli ratsionaalne ja soodne mõlemale poolele.
«Viru kaevandus osutas toona VKG-le teenust,» räägib Kaljuvee. «Asja mõte oli, et sedakaudu saaks edaspidi kasutada ära Viru kaevanduse infrastruktuuri, sealhulgas rikastusvabrikut, ja põlevkivi väljastamiseks Ojamaalt tuleks maasse üks auk vähem teha.»
Siis aga muutusid «sõbrad» ühtäkki veristeks konkurentideks. Eesti Energia võttis ise suuna õlitehaste rajamisele. Selle aasta jaanuaris teatas VKG avalikus pressiteates, et just erimeelsused Eesti Energia Kaevandustega sundisid VKG-d oma plaane muutma ning Ojamaa kaevanduse keskele ehk Ratva ja Kiikla külade lähistele rikastusvabrikut ja sorteerimiskompleksi ehitama.
OÜ VKG Kaevandused juhatuse liige Margus Kottise kinnitas meedias, et lisarajatisi on vaja selleks, et mitte sõltuda Eesti Energiast. «Esialgu oli mõeldud nii, et põlevkivi on võimalik kasutada kohe ja rikastusvabrikut pole vaja, seejärel kavatseti rikastamiseks kasutada Aidu karjääri kompleksi ja nüüd oleme sunnitud ehitama oma vabriku – märksa väiksemate mõõtmetega, parima tehnoloogiaga,» põhjendas Kottise VKG pidevaid meelemuutusi.
VKG valetab kõigile?
Eesti Energia ei jätnud rünnakule reageerimata ja kuulutas, et VKG on kaevanduse arendamisel valetanud kohalikule omavalitsusele, varjates kaevanduse rajamisega seonduvaid probleeme. «VKG on varjanud nii valla kui ka avalikkuse eest, milliseid rajatisi on vaja ehitada, et Ojamaa kaevandus saaks üldse tegutseda. VKG on valetanud ka artikli lugejatele, tuues oma saamatuse põhjuseks Eesti Energia Kaevandused. VKG-l on aeg esitada avalik vabandus nii Mäetaguse vallarahva ees kui ka oma partneri – Eesti Energia Kaevanduste ees,» kuulutas Eesti Põlevkivi juhtkond.
Samas räägib keskkonnamõjude hindamise aruanne aastast 2007 selge sõnaga sellest, et Ojamaa kaevandus on võimalik avada Viru karjääri kaudu – ehk kaevanduse kaudu, mis kuulus Eesti Energiale. Eesti Energia Kaevandused EE Kaevandused ongi teatanud, et ei takista VKG-l Ojamaa kaevanduse ettevalmistusi ja on nõus võimaldama eraettevõttele läbipääsu ka Aidu kaevanduse territooriumil.
Ka Kaljuvee sõnul oleks Eesti Energia ja VKG koostöö võimalik. Tänast olukorda nimetab ta aga lausa mõistusevastaseks. «Eesti Põlevkivi oli Aidu maardla poolt ammu strekkidega maa alt Ojamaale sisse läinud,» lausub Kaljuvee. «Selline variant oleks kordades odavam kui täna maa pealt uuesti kaevandusse sisse minna, sest vaja on ju rajada uus infrastruktuur – teed, elekter jne. Ka on maa-alune kaevandamine palju keskkonnasõbralikum. Ka Viru kaevanduse poolt tuldi juba maa alt vastu, läbindus käis, kohe oleks võinud kaevandama hakata, aga Eesti Energia millegipärast taganes sellest kokkuleppest.»
Ka vald oli aastaid tagasi, enne tänaste grandioossete plaanide esiletulekut rahulolematu kogu eraettevõtte tegevusega. Juba 2004. aastal nõudis Mäetaguse vallajuht resoluutselt, et Ojamaa kaevanduse tehnokompleksi keskkonnamõju hindamine tuleb peatada.
«Kogu see kaevandamise projekt on poolik,» tõi Mäetaguse vallavanem Aivar Surva juba toona kõrvale võrdluse nööbi ja ülikonnaga. Et nööbid, mida vallarahvale ükshaaval näidatakse, on ju üsna kenad, aga sellest, mismoodi näeb välja ülikond, mille külge need nööbid on kavas õmmelda, pole kellelgi ettekujutust. «Hindame siin praegu ainult maa peale tulekut, aga kaevandusest tervikuna ei tea me midagi. Meie ettepanek on keskkonnamõju hindamine peatada, kuni pole terviklikku projekti, mida tervikuna hinnata,» oli Surva VKG tegevuse suhtes kriitiline. Sellesisuline kiri edastati toona ka keskkonnaministeeriumile.
Vald oli häiritud just sellest, et kui alguses lubas VKG kõigi kommunikatsioonidega maa alla jääda, siis ühtäkki tuli VKG maapealse tehnoloogilise kompleksi keskkonnamõju tutvustamisel esile juba kavaga ka teise maapealsest kompleksi ehitamisest, rääkimata tänastest uutest plaanidest.
Samuti tegi vallale muret Muraka kaitseala Arvila lahustükk, kaevanduse piiril asuv metsiste püsielupaik, maa võimalik vajumine kaevanduse kohal ning kaevandamise mõju veerežiimile.
Mäetaguse vallavanem Aivar Surva (Reformierakond) tunnistab Pealinnale, et kahe ettevõtte konkurents on tänaseks plaane muutnud. «Omal ajal tundus Eesti Energia ja VKG koostöö päris hea, siis aga nad ikkagi ei saanud milleski kokkuleppele,» lausub ta. «Põlevkivi on Eesti jaoks oluline ning seda tuleb targalt kaevandada ja kasutada. Igasugusel kaevandamisel on oma keskkonnamõjud, aga kui kõik on läbi arutatud ja reeglid paigas, siis saab ju kokkuleppele. Nii nagu see oli esialgse variandi puhul, mis nägi ette Aidu karjääri ja rikastusvabriku kasutamist, kusjuures kogu kaevis oleks minema veetud. Nüüd aga tuleb hakati uusi lahendusi välja pakkuma.»
Samas pole ta nii optimistlik nagu Riigikogu roheliste fraktsiooni liige Vahur Lahtvee, kelle meelest saaks vald kaevandusele soovi korral ka käe ette panna.
«Selleks et kaevanduse rajamine üldse ära keelata, peab meil väga selge põhjus olema,» lausub Surva.
Praegu on algatatud Ojamaa tootmiskompleksi uus keskkonnamõju hindamine, mis peaks valmima maikuuks. Selleks ajaks loodavad aktiivsemad kohalikud elanikud uue kaevanduse vastu taas enesekaitserünnakule asuda.
Eesti Energia ja VKG esindajatelt ei õnnestunud eelmisel nädalal kommentaare saada.
See, mis toimub, on mõistusevastane ja kõigile kahjulik!
Lembit Kaljuvee, Riigikogu liige, Eesti Põlevkivi juhatuse liige ja esimees 1999–2007:
Olukord Ojamaa kaevanduse ümber on absurdne, käib mõistusevastane tegevus. See, mis seal toimub, on lapsik, totter ja majanduslikult kahjulik mitte ainult Eesti Energiale ja VKG-le, vaid ka kogu Eesti majandusele. Võib-olla on asi selles, et need inimesed lihtsalt ei oska omavahel suhelda.
Eesti Energiale oleks majanduslik koostöö igati kasulik, aga selle asemel kiusatakse VKG-d. Hoolimata sellest, et Aidus on elektrivõimsust üle, seda VKG-le ei anta. Ma olen majandusminister Juhan Partsule rääkinud, et tuleks Eesti Energia ja VKG kokkuleppele aidata, aga ta ütleb, et tema ettevõtete äriasjadesse ei sekku.
Loodame, et pärast valimisi saab Keskerakond võimule ja siis me sellel olukorral seal nii jätkuda küll ei lase.
