Jaaniõhtul näeb ujuvat lõket ja ohtralt rahvakombeid
21.06.2010 Oliver Õunmaa
Jaaniõhtul lööb Nõmmel leegitsema ujuv lõke ja esinevad superstaarid, vabaõhumuuseumis aga säravad kadunud rahapajad ja tegutsevad näkid.
Jaanilaupäeva tähistamine Nõmme spordikeskuses (Külmallika 15a) algab kell 18. «Kindlasti tuleb väga hea kontsert,» lubas ürituse korraldaja Danel Pandre. «Esinevad Ott Lepland, Tanel Padar & The Sun ja Apelsin, nii et muusikat leidub igale maitsele.»
Leplandi sõnul saab kontserdil kuulata laule tema esimeselt, aprillis ilmunud albumilt. Ta lisas, et kindlasti on põhjust tulla ka saatele «Eesti otsib superstaari» kaasaelajatel, sest osa lugusid on pärit just sealt.
Esinemiste vahel toimuvad traditsioonilised jõukatsumised nagu köievedu või sangpommi tõstmine.
Keskööl Koit ja Hämarik
Seekord pannakse lõke põlema Peeter Jõgioja tule- ja trummietteastega ja see hakkab olema keset tiiki.
Pilet maksab ürituse toimumise päeval 150 ja eelmüügist ostes 140 krooni. 7-14-aastastele lastele ja pensionäridele koos on müügil sooduspiletid hinnaga vastavalt 125 ja 120 krooni. Kuni seitsmeaastased lapsed pääsevad sisse tasuta.
Kell 19 algab jaanilaupäeva tähistamine ka Rocca al Mare vabaõhumuuseumis, kus põnevat tegevust pakutakse lausa 11 paigas. Vabaõhumuuseumi ekspositsiooni-üritusjuhi Dagmar Ingi sõnul on kiigeplatsil püsti rahvalik lava, kus esinevad ansamblid Vennakese ja Kukerpillid. «Nii nagu teisedki muuseumi ettevõtmised, järgib ka meie jaanituli vanu traditsioone,» rääkis Ingi. «Jaaniõhtul oodati lõkke juurde alati küla parimaid pillimehi. Siis said noored tantsu lüüa, lapsed präänikut süüa, vanemad nooruspõlve lugudele kaasa ümiseda ja häid aegu meenutada.»
Keskööl näeb aga Koidu ja Hämariku kohtumist merel. «Merel kohtuvad kaks tuld ja taustaks räägitakse Koidu ja Hämariku lugu,» tutvustas Ingi.
Kerase platsil asuval rahvaste laval esinevad seto ansambel Sõsarõ ja eesti-ukraina punt Svjata Vatra. Ingi sõnul kujunesid jaanituled Eesti eri paigus sootuks eriilmelisteks. «Seto pidu toimus kaks nädalat hiljem kui mujal Eestis, oli tempokas ja värvikas, täis seto leelot ja tantse,» rääkis ta.
Jüri-Jaagu talus saab piiluda meeste ettevalmistusi jaaniõhtule minekuks saja aasta eest
«Enne tuli ikka saunas käia,» selgitas Ingi. «Selleks tegi iga mees endale lilledega ehitud viha, mis saunast tulles katusele visati, et oodata, kelle viha tuul enne maha ajab. Kelle viht kõige kauem katusel püsis, pidi kõige kauem elama. Jüri-Jaagu talus on mehed koos, teevad sauna ja mekivad jaaniõlut.»
Kolga talus saab aga kaasa elada neidude ettevalmistustele saja aasta eest. «Jaaniööd ootasid neiud eriti, sest pärast pidu loodeti ukse juurest leida kallima toodud armukask, mis märkis peatseid pulmi,» seletas Ingi. «Kolga talus punuvad neiukesed pärgi, ehivad end nendega ja arutavad, kellel sel aastal kosjakaski oodata.»
Et peoaeg kiiremini kätte jõuaks, mängitakse ja õpetatakse ka külastajatele lõbusaid ring- ja laulumänge.
Lauludest sukapaelad
Külaväljakul saab osa ehtsast 150 aasta tagusest jaaniõhtust. «Tol ajal oli küla keskel asuval kiigeplatsil jaanitule süütamine rituaalne toiming: koos lauldes ning lõkke ümber edasi-tagasi ringe tehes kindlustati endale hea aasta,» rääkis Ingi. «Meil õpitakse ja tantsitakse vanu tantse ühes Leigaritega, mängitakse rahvalikke mänge ning lauldakse, julgemad hüppavad ehk üle lõkkegi.»
Roosta talus saab ettekujutuse pere jaaniõhtust 200 aastat tagasi. «Enne ühisjaanitulede kommet oli tavaks pidada jaanikut oma pere ringis,» lausus Ingi. «Roosta talus on pere jaanituld tegemas. Nad keedavad toitu ohvrisööminguks, loevad jaaniloitsu, et tagada loomade tugev tervis, kütavad suitsusauna ja püüavad päästa perepoega armunõidusest.»
Rusi talus kuuleb jaaniöiseid muistendeid, Nätsi tuuliku juures on kavas rahvalikud mängud ja jõukatsumised. Ronimiseks on üles seatud libe post, saab vedada köit, vägikaigast ja sõrmkooku, käia karkudega, teha teomehe eksamit ja kupjakepiproovi, joosta kotis ja tõsta eluaegset koormat.
Tüdrukud saavad Köstriaseme talu juures kasulikke tarkusi. Härjapeal punutakse laulud ja lood vöödesse ja sukapaeltesse, mida pidupäevadel pillimeeste pillide külge seotakse, laulda saab koos ansambliga Vennakese. Pulga talus on aga võimalik vaadata filmi jaanipäevast ja rahvarõivanäitust.
Tavapilet vabaõhumuuseumi jaanitulele maksab 160, sooduspilet 80, perepilet 320 ja lapsepilet 10 krooni. Lähem info telefonil 6 549 113 või kodulehel www.evm.ee/id/277/
Jaanituli ka Aegnal ja Stroomi rannas
• Aegnal algab jaaniõhtu 23. juunil kell 19 traditsioonilise kogunemisega saare püsielanike koduhoovi. Tuju hoiab üleval elav muusika. Mõõtu võetakse kotijooksus, saapaviskes, saare tundmises jm. Kell 21 süüdatakse sadama kaldaäärsel suur lõke.
• Stroomi rannas algab traditsiooniline jaanituli 20. juunil kell 18. Esineb ansambel Tšarõ ühendusest Lüüra, avatud on lasteala ja toitlustamine.
Staarid arvavad: milline peaks olema jaanipäev?
Jaan Tätte, muusik
Ei tea, kas igal pool peab just nii olema, kuid meil Vilsandil on jaanipäev pigem jõulude sarnane. Omad inimesed, naabrid ja sõbrad tulevad kokku. Kogukonna- ja ühtekuuluvustunne annab palju juurde.
Märkus: Varem on Jaan Tätte rääkinud, et peale nime seob teda jaanipäevaga veel see, et ta on jaanipäeval tehtud laps.
Liisi Koikson, laulja
Jaanilaupäeval esinen Värskas päevasel võidupüha üritusel. Jaaniõhtuid pean kodus Kilingi-Nõmmel oma inimeste keskel, sellist suurele jaanipäevale minekut ei ole. Ühe päeva aastas võiks ju iseenesest end lõdvemalt tunda juhul, kui inimene suudab endaga sel päeval hakkama saada.
