AJALUGU
Rahumäe põhikooli 8. klassi õpilane Andre on rahul, et saab pärast tunde kooli maalima jääda.

Kogupäevakool teeb kooliskäimise popiks

02.02.2009  Oliver Õunmaa

 

Imede ime – pärast tundide lõppu ei tahagi poisid koolist võimalikult kaugele pääseda, vaid soovivad hoopis sinna jääda. Neid ootab ees kaks tundi saltosid ja käte peal käimist akrobaatikaringis, nende õdesid aga sketšid näiteringis. Pärast kohtuvad õed-vennad maalitunnis. Nii mõnigi lapsevanem omakorda tormab tööpäeva lõpus tulistvalu kooli – ei, mitte lastele järele, hoopis keraamikaringi vaase ja tasse meisterdama.

Rahumäe põhikoolis tegutseb juba 1995. aasta sügisest kogupäevakool, mis direktor Matti Martinsoni sõnul seob huvitegevuse, pikapäevaringi töö, spordi ja noortekeskuse üheks klassiväliste tegevuste plokiks. «Meil on ju ruumid olemas, laps on siin soojas. Miks mitte siis kujundada koolist koht, kus õpilane saaks kogu päeva oma asjadega tegelda,» räägib Martinson. «Meie kooli soov on jätta õpilasele võimalikult vähe aega sihipäratuks tegevuseks.»

Algklasside õpilastele on koolil suur ja tasuta vaba aja keskus, kus lisaks suure hulga mängude mängimisele on võimalik koduseid õppetükke teha. Samas töötab õpetaja, kellelt võib iga kell abi küsida. Suurematele õpilastele korraldavad kooli omad õpetajad eri aineringe.

Soodustused
mitme lapse puhul

350-650 krooni eest kuus saab pärast koolitundide lõppu õppida kunsti, näitlemist, tantse, prantsuse keelt, akrobaatikat ja võitluskunsti asjatundjate käe all, kes just selleks palgatud. Peredele, kust kaunite kunstide tundides käib mitu last, on ette nähtud soodustused. Nagu ka neile lastele, kelle vanemad maksavad aasta või poole aasta eest korraga.

Martinsoni sõnul ei unusta õppeasutus ka vanemaid. «Tahame, et kool muutuks piirkonna keskuseks,» selgitab direktor. «Vanematele tegutseb skulptuuriring ja keraamikaring, nad saavad mängida korvpalli. Isadepäeval aga tulevad lapsed koos isadega ringidesse, tavaliselt võtab sellest osa ligi sada isa.»

Kogupäevakooli jääjatele on ette nähtud teine söögikord. Pärast tunde tegelevad lastega ka sotsiaaltöötaja ja psühholoog.

Tulemuseks on see, et õpilased ei taha pärast tunde laiali minna ja neile hakkab kool meeldima. «Mõnele õpilasele on õppimine raske tegevus, kogupäevakool aga loob neile koolist positiivse pildi,» räägib Martinson. «Õpilane saab harrastada oma lemmiktegevust, näidata end teisest küljest ja tunda selle üle rõõmu. Me ei hinda teda, aga eduelamus võtab koolipinget maha. Õpilane ei pea tunnustuse saamiseks sõpradega tänavanurgal suitsetama või poe taga õlut jooma, ta teenib selle siin välja.»

Rahumäe kooli näiteringi juhtiva vabakutselise näitleja Mart Kampuse sõnul ei peagi kõigist ringis käijatest näitleja saama, kuid tunnid annavad noortele esinemisjulgust ja mõtete väljendamise oskust. «Ehk annab tund teismelisele mõtte hommikul kooli minna, sest täna on tema ring,» lausub Kampus. «Soovin, et õpilased julgeksid ennast väljendada, saaksid oma rasket iga välja elada, mõtteid avaldada ja olla loomulikud.»

Lapsed kiidavad

Kampus on rahul, et kool võimaldab ringile kõike, mis etenduse valmimiseks vaja, ka prožektorid ja heliaparatuuri.

Akrobaatikas parajasti saltosid õppivad kuuenda klassi õpilased Pärtel ja Marvin leiavad, et kui kooli ringides käia ei saaks, oleks kool igav paik. «Ring on lahe, meeldib, et me ei pea nii palju kõndima ja eri kohtadesse minema, kõik on siinsamas olemas,» räägivad poisid. «Kui just kahte pole saanud, ei kipu me õhtul kiiresti koolist minema.»

Kaheksanda klassi poiss Andre kiidab kunstiringi. «Maalimine meeldib kõige rohkem, mulle sobib, et saan ise oma tööd valida. Tulen siia kohe pärast tunde, lisaks käin veel keraamikas, näiteringis ja prantsuse keeles.»

Andre klassiõde Liis on samuti kunstiringiga rahul. «Siin antakse idee, kuid keegi ei ütle, kuidas ma pean midagi tegema,» ütleb tüdruk. «Raske oleks koolikotiga maalimiseks kuhugi teise kohta minna.»

Pooltes koolides olemas

Rahumäe koolis käib 580 õpilast, kellest kogupäeva kooli tegevustes osaleb 400. Tegevused on korraldatud nii, et iga päev jääb pärast tunde kooli sadakond õpilast. Linna rahastatud algklasside vabaajakeskuses käib 60-70 last. Õpilased võivad jääda kooli kella kuueni õhtul.

Linna haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktori Ragnar Kondi kinnitusel on korralik kogupäevakool olemas pooltes Tallinna koolides. «Riik kogupäevakoole küll enam ei toeta, kuid ka linna toel ja projektirahadega on võimalik omavahel pikapäevarühmi ja huviringe kombineerida,» lisab Kond. Aktiivsemad kogupäevakooli rakendajad on veel näiteks Vanalinna Hariduskolleegium ja Gustav Adolfi gümnaasium.

Kondi sõnul on kogupäevakoolidest palju kasu: «Algklassides lõpeb tegevus päris vara, tavaliselt on vanemad sel ajal veel tööl, kogupäevakool aga pakub lastele organiseeritud tegevust.»

Sellel, et pooltes koolides pole veel täismahus tundidevälist tegevust, on Kondi sõnul omad põhjused. «Kogupäevakool nõuab organiseerimist, et õpilane saaks minna näiteks pikapäevarühma, siis ringi ja vajadusel jälle pikapäevarühma,» selgitab haridusametnik. «Mõnes koolis on küll päevad väga pikad ja ei jätku ruume, kus ringe teha. Mõni huviring või pikapäevarühm on aga olemas kõigis koolides.»
 


Eelmisele lehele

Jaga|