Monopolide seadus võib hindu tõsta
21.06.2010
Tallinnas maksab tavainimene vee eest kordi vähem kui ettevõte, uus seadus võib sellele lõpu teha.
Tallinna Vee erastamisel võtmerolli mänginud IRL (endine Isamaaliit) lubas valimiskampaanias monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse abil rahvale justkui madalamaid kommunaalteenuste hindu. Tegelikkuses ei julge keegi madalamaid hindu lubada.
«Ma arvan, et eriti põhjendatud ootus see ei ole,» lausub endine Rae vallavanem Raivo Uukkivi vastuseks küsimusele, kas monopolide ohjamise seaduse järel peaks vee või soojuse hind tarbijale langema.
«Ma arvan, et see on valimiseelne õhin ja inimesed, kes on selle mõtte välja toonud, ei tea monopolidest palju,» ütleb Uukkivi. «Teades neid monopole, siis ei tule neid teisi firmasid nende kõrvale, kes hinda alla lööksid, ning hinnakomponendid tuleb korvata.»
Uukkivi sõnul peaks Tallinnas uue seaduse mõjul tootmisettevõtetele vee hind alanema, tavainimestele aga tõusma.
Seadus võib eratarbijatele hinda tõsta
«Vee hinnad on olnud piirkonniti liiga madalad,» kommenteerib Eesti vee-ettevõtete liidu juhatuse esimees Veiko Kaufmann. «Asi peab olema jätkusuutlik.» Nii võibki juhtuda, et uue seaduse järel, kui kogu sektor peaks praeguselt subsideeritud mudelilt üle minema klassikalise ettevõtluse mudelile, osutub enamus vee-ettevõtjaid miinuses olevaks.
Nii võib uus seadus hoopis anda hoo hinnatõusule. Ka ühtlustuvad vee hinnad eratarbijatele ja asutustele, mis tähendab, et eratarbijale hind tõenäoliselt tõuseb. «Hinnad on ühtlustunud juba praegu umbes pooltes vee-ettevõtetes,» nendib Kaufmann. Kui seni kehtis Tallinnas ja mitmes muus linnas kodumajapidamistele odavam vee hind kui tootmisettevõtetele ehk sisuliselt subsideeriti mitmes linnas vee hinna osas eratarbijaid ettevõtjate arvelt, siis tulevikus see võimalus kaob.
Ka Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp on meedias viidanud tekkida võivale olukorrale, kus konkurentsiamet nõuab tööstustarbijale vee hinna alandamist ning kodutarbijale tõusu. Kapi sõnul tuleks kahe tarbijarühma erinev hinnakiri kaotada, see tähendaks kahele kolmandikule Tallinna vee-ettevõtte klientidele loodetud hinnalanguse asemel aga hinnatõusu, mis võib küündida koguni 30–40 protsendini.
Tallinna Vesi on konkurentsiameti analüüsi, mille kohaselt võiksid nad vee hinda oluliselt alandada, alati valeks pidanud. Igatahes ütleb Tallinna Vee pressiesindaja Priit Koff, et praegu on segadust selle teema ümber palju.
Ka Kaufmanni hinnangul pole konkurentsiamet täna valmis tariifide määramiseks vajaliku metoodika väljatöötamiseks. Paljudes lääneriikides on metoodika väljatöötamine võtnud aega aastaid, näiteks Inglismaal viis aastat.
«Seaduseelnõu tagajärjed on ennustamatud,» on öelnud ka AS Tallinna Vesi juhatuse esimees Ian Plenderleith. Sest seaduseelnõus ei sisaldunud ühtki viidet konkurentsiameti hinnapiirangu metoodikale. See aga ei anna ühelegi Eestis tegutsevale vee-ettevõtjale kindlust teha suuremahulisi investeeringuid vee- ning reoveepuhastuse kvaliteedi parandamisse.
AS Tallinna Küte ja AS Eraküte juhatuse liikme Priidu Nõmme sõnul nende tuleviku hinnakujundust uus seadus suurt ei muuda, kuna konkurentsiamet on alati teostanud riiklikku järelevalvet soojaettevõtete majandustegevuse üle. Sealhulgas ka läbi vaadanud ning analüüsinud kaugkütteettevõtete hinnataotlusi.
Eesti Energia hindade alandamist ei luba
Ka Eesti Energia hinnakujunduses ei peaks monopolide seadus midagi muutma. «Elektrihinnad on konkurentsiameti järelevalve all juba aastaid,» selgitab Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik.
Hinnad on Eesti Energias kulupõhised ning mingit ristsubsideerimist eraklientide ja äriklientide vahel ei toimu. «Elektrihinnad alanevad siis, kui odavnevad tootmissisendid,» mainis Kaasik.
Eesti vee-ettevõtete liidu juht Veiko Kaufmann: riigil puudub veemajanduse strateegia!
Kaufmanni hinnangul on seni olnud vee-ettevõtetes tihtilugu vaeslapse osas just arendusele suunatud vahendid. Ühelt poolt on viimastel aastatel investeeritud veevärki miljardeid Ühtekuuluvusfondi raha, arvestada tuleb aga sellega, et need investeeringud peavad tulevikus ka hooldatud saama. «Praegu me ei tea, mis hakkab saama,» ütleb Kaufmann. «Kogu protsess on alanud valest otsast. Vesi on oluline, ilma veeta pole võimalik elada. Eesti riigis puudub veemajanduse strateegia, kõigepealt oleks vaja see ära teha ja alles siis reguleerima hakata.»
