Suvel varitsevad ohud nii metsas kui ka rannas
21.06.2010 Sirje Rattus
Suvi pakub lastele ohtralt rõõme, kuid mõnikord võib vahva meelelahutus lõppeda õnnetusega. Lastehaigla tohtrid annavad nõu, kuidas eri traumade ja tervisehädade puhul toimida.
Kukkumised kerged tulema
Suur osa laste suvetraumadest juhtub mänguhoos koduhoovis, mänguväljakutel või palliplatsidel, ja sagedamini kukkumise tagajärjel. «Jalgratta, rulluiskude, rula, tõukeratta, motorolleri või ATV-ga kukkudes saadakse paremal juhul vaid kerge põrutus ja marrastus, kuid sageli võivad tagajärjeks olla ka luumurrud või sügavad haavad,» ütleb Tallinna lastehaigla traumatoloog Lia Kasuk. «Paljud lapsed ei kanna rattaga sõitmisel kahjuks kiivrit, kuigi nii see kui ka liigeste kaitsmed, vähemalt randmel, peaksid olema ka rulluisutajatel. Ja kui vanemad sõidutavad väikelapsi ratta pakiraamil, siis peab sellele olema kinnitatud spetsiaalne turvaiste. Igal aastal saab palju väikelapsi jala muljumisi ja vahel isegi jalaluumurde jala pitsumisest rattakodarate vahele.»
Tehnika laste silma alt ära
Väga hoolas peab olema muruniitjate, traktorite, saagide jt elektriliste ja mehhaaniliste tööriistadega. Nende vale või ettevaatamatu kasutamise tulemusena saadud vigastused võivad osutuda väga tõsiseks, isegi sõrme või varba kaotuseni välja. Sel suvel on juba toimunud üks raskem õnnetus, kui puu otsast alla kukkunud väike laps vigastas muruniitjas väga tõsiselt oma pöida.
Turvavõrguta batuut on ohtlik
Küllaltki ohtlik meelelahutus on ka batuut, kus iga aastaga aina rohkem traumasid saadakse. «Tavaliselt juhtuvad õnnetused siis, kui batuudil pole kaitsevõret ümber ja lapsed pudenevad sellelt maha,» räägib Kasuk. «Kui batuudil hullab korraga palju lapsi, suured-väiksed segamini, on üsna tavaline, et pisemad suuremate hüpetest tekitatud võnkest maha kukuvad või kukutakse neile lihtsalt õnnetult peale. Kõige raskem batuuditrauma juhtus ühe poisiga, kes üritas saltot teha, kukkus üle ääre ja sai puusaliigese nihestuse.»
Rästikuhaava puhul rahvatarkus ei aita
Ka mets ei ole alati turvaline koht – nimelt saab igal suvel mitu last hammustada Eestimaa ainsalt mürgiselt roomajalt rästikult. «Hammustushaav on tavaliselt paarispunkti kujuline,» selgitab Kasuk. «Rästikuhammustuse korral tuleb võimalikult kiiresti haiglasse pöörduda, sest sel puhul ei aita muu kui arstiabi. Eluohtlik olukord võib tekkida väikelastel, suurematel tuleb tavaliselt üksnes paikne turse.»
Kasuki sõnul põhjustab roomajamürk sinakat paistetust, mis võib kergesti levida ülespoole. Eriti väikelastel võivad esineda ka üldised mürgistusnähud: oksendamine, teadvuse häired.
Tallinna lastehaigla pediaater Ülle Uustalu lisab, et vanarahvatarkustest pole rästikuhammustuse puhul abi. «Hammustuskoha väljalõikamine või katse mürki välja imeda ei paranda olukorda,» selgitab ta. «Veri liigub ümber keha 18 sekundiga ja mürgi levimist peatada ei õnnestu nii või teisiti. Samuti ei soovita ma žgutti panna, sest enamasti on sellest rohkem kahju kui kasu.»
Mesilase nõel võib olla eluohtlik
«Vahel pöördutakse arsti poole ka sääsehammustusega, kuid seda poleks siiski vaja teha,» räägib Uustalu. «Sääsehammustus võib küll piinata, kuid pole eluohtlik.»
Seevastu mesilase ja herilase nõelamised võivad olla palju ohtlikumad, ja seda just allergikutele. Raskekujulise allergia puhul tekib poole tunni jooksul turse üle keha, näopaistetus, hingamisraskused. Sel juhul tuleb võimalikult ruttu arsti poole pöörduda. «Mesilase nõelamise puhul soovitan nõela võimalusel välja tõmmata, sest nõela otsas on mürgipaun.»
Puugihaiguse võib saada ka piima juues
Uustal soovitab kindlasti lasta teha puugivastane süst, mis küll kaitseb ainult puukentsefaliidi, mitte aga teise puugihaiguse – borrelioosi – eest. «Kõige noorem puukborrelioosi nakatunu on meil olnud neljanädalane imik,» lausub Uustal. «Puugi saamiseks piisab sellest, et koer toob väljas käies puugi koju, hüppab voodile ja sealt leiab puuk juba ise tee selleni, kes talle meeldib.»
Uustalu sõnul tuleks end juba naha sisse puurinud puuk võimalikult ruttu eemaldada, sest mida kauem ta seal on, seda suurem on nakkuseoht. Selleks tuleb pinsettide või sõrmedega võimalikult naha lähedalt kinni võtta ja puuk õrnalt otse välja tõmmata. Ohtlik on puuki liiga kõvasti pigistada, sest sellega võib viia hammustuskohta puuginakkust.
Ettevaatlik peab olema ka steriliseerimata kitse- või lehmapiimaga, sest entsefaliit võib levida ka nende kaudu.
Puugid ei ela puu otsas, nagu paljud arvavad, vaid rohu sees, nii et neid võib saada igalt poolt. Loodusesse minnes tasub igal juhul kasutada mõnd puugitõrjevahendit ja eelistada heledaid riideid, sest nende peal hakkab puuk kergemini silma. Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist tuleb kogu keha hoolikalt üle kontrollida, heites kindlasti pilgu ka kõrvatagustele.
150 mürgist seent
Suvel varitseb oht, et laps sööb mõnd mürgist taime või seent. «Mürgituse korral tuleks taim, mida arvatakse laps olevat söönud, arsti juurde kaasa võtta,» rõhutab Uustalu. «Praegu on võimalik ka ise internetist järele uurida, kas tegemist on ohtlikult või kergelt mürgise taimega. Taimemürgituse puhul võivad sümptomid olla erinevad, nii et nähte, mis kindlalt viitaks just taimemürgitusele, ei ole.»
Taimemürgitusest ohtlikum on seenemürgitus, mis võib lõppeda isegi surmaga. Eestis kasvavast ligi 4000 seeneliigist on umbes 150 mürgised. Tapvalt mürgised on neist valge ja roheline kärbseseen ning punane narmasnutt.
«Seenemürgitus annab akuutseid häireid – kramplikku kõhuvalu, kõhulahtisust, oksendamist – ja võib tekitada maksapuudulikkust. Seenemürgituse puhul tuleks kindlasti pöörduda haiglasse,» ütleb Uustalu.
šašlõkipeol bensiiniaurud ja põletusoht
Kasuki sõnul tuleb lapsi topelt hoolikalt jälgida grillipidudel. «Silm tuleb peal hoida nii lahtistel tulekolletel kui ka süütevedeliku pudelitel,» räägib traumatoloog. «Sageli näeme, et vanemad on pärast liha küpsetamist valvsuse kaotanud ja väiksed lapsed on saanud tõsiseid põletusi kuumadelt grillipindadelt, kuumalt liivalt või sütelt.» Suurematele lastele meeldib Kasuki sõnul ise tuld teha või katsetada, kui kergesti bensiiniaurud süttivad. Sel juhul pole õnnetus enam kaugel. «Põletus on lastel sage ja väga tõsine trauma,» nendib Kasuk. «Põletatud koht tuleb võimalikult kiiresti jahutada. Kergemal juhul on kõige lihtsam kasutada külma kraanivett. Apteegis on müügil efektiivne põletusvastane vahend Burnshield geel, mis jahutab põletuspinda ja leevendab valu, selle võib jätta nahale kuni ööpäevaks. Vahend sobib hästi ka päikesepõletuse korral. Samuti on vaja põletusega lapsele alati anda valuvaigistit.»
Päikesepiste saanu higistab ja hingeldab
Päikesepõletuse vältimiseks peaks last määrima päikesekaitsekreemiga, mille faktoriks vähemalt 15. Mida noorem laps, seda tundlikum on tema nahk ja seda tõsisemaid põletusi võib saada. Päikesepiste või kuumarabanduse saamiseks ei pea olema ilmtingimata kaua päikese käes viibinud, kuumarabanduse võib saada ka näiteks autosse magama jäetud laps. Kuumarabanduse sümptomite on esialgu uimasus, higistamine ja kahvatu jume, hiljem hakkab inimene punetama, hingeldama ja tal tõuseb palavik.
Ohu korral käitu nii:
• Kui Burnshield geeli käepärast pole, sobib päikesepõletuse leevendamiseks väga hästi duši- või kätepesugeel, mis on jahutava toimega.
• Kuumarabanduse puhul tuleb laps jahedasse viia, võimalusel kasutada ventilaatorituulutust. Kui laps enam ei higista, siis on tal ka vedelikupuudus ja talle tuleb anda juua, eelistatavalt mineraalvett mahlaga (vältida õunamahla), et ta saaks korraga kätte nii kaotatud soolad kui ka suhkru. Kui laps on väga loid, tuleb pöörduda haigla valvetuppa.
• Uppumise korral tuleb pöörata laps külje peale, lasta vesi välja valguda ja puhastada suu sodist, mis sinna on sattunud. Kui laps ei hinga, tuleb ta seejärel pöörata selili, tõsta lõug püsti ja alustada elustamisega, milleks on südamemassaaž ja suust suhu hingamine. Seda peaks tegema seni, kuni saabub professionaalne abi või kuni hingamine taastub. Kui laps hakkab hingama, tuleb teda soojendada.
• Puugihammustuse korral tuleks borrelioosi kahtlusega arsti poole pöörduda, kui tekib punetava äärega laik, mis laieneb. Mida kiiremini ravi saab, seda väiksemad on vaevused ja tõhusam ravi.
• Rästikuhammustuse saanule tuleb leida varjuline koht ja lasta tal rahus olla. Hammustatud jäseme võib kergelt üles tõsta ja võimalusel transportida kannatanu haiglasse.
• Taimemürgituse puhul tasuks ise oksendus esile kutsuda, pannes sõrmed kurku; kui see ei õnnestu, peaks minema arsti juurde. Kui laps pani mürgise taime ainult suhu ja seda alla ei neelanud, piisab tavalise veega loputamisest.
• Sääsehammustuse korral saab leevendust tavalisest sääsetõrjevahendist, mis poodides müügil. Apteegis on saada ka mentoolpiiritust, Sügeluse vastu aitab tablett mis tahes allergiaravimit. Mesilase või herilase nõelamise järel sobib samuti mentoolpiiritus, lisaks panna külma peale. Kui paistetus hakkab alanema, võib teha kompressi viin pooleks veega. Allergilise reaktsiooni korral pöörduda haiglasse.
