mait

Vasta kommentaarile

Joliot-Curie eluloo sain ränduriraamatukogust, lugesin paari päevaga läbi, raamat oli mingi paarsada plus lehekülge, aga lugemisväärt sellest circa pool, ülejäänud pool oli ideoloogia, mis sai diagonaalis üle vaadatud. Aga see 100+kond lehekülge oli tipplugemine ja väga väärtuslik populaarteaduslik kirjandus, sain palju targemaks. Kohe palju võrreldes näiteks praeguse ajakirjandusega, millest pole isegi mitte vaid pool ideoloogia, see läheneb ikka 80-le protsendile. Ja pragused elulood - no kui Ansipi oma tuleb, kas siis see saab olema puhastõugu parteiõpik. Kas Ansipi elusloost oleks midagi õppida?

Vello postitas:

Kindlasti oleks ka Ansipi eluloost midagi õppida. Kusjuures nii positiivses kui negatiivses mõttes. Küsimus minu jaoks on vaid, pean ma selleks just Ansipi elulugu lugema või leian samad tarkused ka mujalt, kui neid muidugi juba selleks ajaks ammu leidnud pole!

Vello

Vasta kommentaarile

Sarnased mõtted on sageli jälle mõne elulooraamatuga silmitsi sattudes minugi kõrvade vahel liikunud, kuid alati olen lõpuks jõudnud hinge rahustava tulemuseni: kui on kedagi kel huvi ja raha midagi kirjastada, siis andku aga minna nagu andku minna seegi, kel raha ja huvi seda hiljem lugeda. Kui kord juba sellised asjad toimuvad, siis ju need on osa Jumala suuremast plaanist ja mis on minu väikse inimese asi neisse sel juhul sekkuda, seda enam kui pole mulle ilmselt antud ka neist aru saada! Misjärel saan jälle rahulikult just mulle oluliste või vähemalt sellistena tunduvate asjadega edasi tegeleda, mis need siis parasjagu ka ei oleks.