ADVOKAAT INDREK LEPPIK: Miks Kallas, Kraft ja Lipstok pettust ei  tunnistanud?

Kas VEB-fondi afäär oli pigem suurejooneline pangarööv või rohkem naaberriigi luure- ja mõjutusoperatsioon, kontrollimaks ühte Eestit pikalt valitsenud erakonda? Suured summad Venemaal, nagu sealsele alkoholiärile TSL-ile Eesti poliit- ja rahandustegelaste abil välja makstud 32,3 mln dollarit, ei saanud liikuda ilma sealse eriteenistuseta, nentis advokaat Indrek Leppik.

Pilt: Scanpix
Krimi Eesti

ADVOKAAT INDREK LEPPIK: Miks Kallas, Kraft ja Lipstok pettust ei tunnistanud? (3)

Virkko Lepassalu

Kas VEB-fondi afäär oli pigem suurejooneline pangarööv või rohkem naaberriigi luure- ja mõjutusoperatsioon, kontrollimaks ühte Eestit pikalt valitsenud erakonda? Suured summad Venemaal, nagu sealsele alkoholiärile TSL-ile Eesti poliit- ja rahandustegelaste abil välja makstud 32,3 mln dollarit, ei saanud liikuda ilma sealse eriteenistuseta, nentis advokaat Indrek Leppik.

Teatavasti külmutas Venemaa 1991/92. a vahetusel korraks kahe Eesti panga, Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga korrespondentkontod Vnešekonombankis (VEB). Kokku külmus seal üle 800 mln krooni ehk tänases väärtuses üle 1,4 mld euro, sellest 533,5 mln Eesti ettevõtjate raha. Seega: ei külmunud mitte raha ettevõtjate kontodel, vaid kahe panga korrespondentkontod VEB-is, millel ühekorraga paljude ettevõtete raha. Otsusega moodustada VEB-fond võttis toonane vabariigi valitsus vastutuse, et aitab ettevõtjatel jt võlausaldajatel oma raha VEB-ist kätte saada.


Raha jagati "omadele"


Samal ajal sai aga justnagu külmutatud kontodelt VEB-is üle 32 mln dollari kätte Venemaa residendist firma TSL International: eesotsas Eestis sündinud, kuid Venemaal tegutseva alkoholiärimehe Aleksandr Matiga. Ta kasutas selleks Eesti Panga ja Põhja-Eesti Panga toonaste juhtide lahket kaasabi. TSL Internationali fondi osanike hulgas polnud, sest nendel tegelikult mingit raha ei külmunud. Ometi kombineeriti nõnda, et sellele ettevõttele pidanuks justkui kuuluma 32,3 mln dollari külmunud raha nõudeõigus seoses VEB-iga; seda kinnitas Eesti Panga toonase juhi Vahur Krafti allkirjaga ja valeandmetega kiri aastast 1995, milleta poleks Venemaal VEB-ist midagi välja makstud.


Samal ajal valetasid Eesti Panga juhid ja mitmed rahandusministrid ettevõtjatele, kelle raha kinni külmus, et Venemaa on raha ära võtnud. Teisisõnu – raha oli VEB-i kontodel mõistagi juba "üles sulanult" või lahti külmutatuna olemas, kuid sellele ligipääs korraldati toonase Eesti Panga juhtkonna kaasabil vaid "omadele" – nagu TSL International.


VEB-fondi on käsitletud Eesti kõigi astme kohtutes, kusjuures konkreetselt vastutama pole pandud ühtegi isikut ega institutsiooni. Riigikontroll on valmistanud mahuka raporti ja asja uuris ka riigikogu erikomisjon. Nüüdseks on viis riigikogu liiget – Jaak Madison, Artur Talvik, Jaanus Karilaid, Toomas Paur ja Martin Helme – koostanud otsuse eelnõu, millega VEB-fondi sertifikaadi omanikele kaotatud raha tagasi anda, ja seda Eesti Panga vahenditest.


Millised olid vastuteened?


Eelmisel nädalal riigikogu täiskogul toimunud  arutelu VEB-fondi teemal päädis mitmete sõnavõtnute, nagu näiteks Jaanus Karilaiu, Artur Talviku ja Mart Helme tõdemusega, et rahalisest küljest olulisem on küsimus riigi julgeolekust. Eesti poliitikaga seotud isikud, kes omakorda seotud 32,3 mln dollari afääriga, võivad olla naaberriigist manipuleeritavad.


Ühe ettekandjana esines riigikogus VEB-fondi võlausaldajaid esindanud advokaat Indrek Leppik, kes varasemas vestluses Pealinnaga ütles, et see teema vajaks väga tõsist uurimist.


"Sellised suured summad toonasel Venemaal, nagu see TSL-ile VEB-ist välja makstud 32,3 mln dollarit, ei saanud liikuda muidu kui sealse mõne eriteenistuse toel või teadmisel," nentis Leppik.


Seega kerkib väga lihtne küsimus: kas toonane Eesti Panga juht Vahur Kraft ja teised asjaosalised tegutsesid TSL Internationali huvides muuhulgas võltsdokumenti väljastades vaid suurest südameheadusest? Eriti kui kõne all on niivõrd suured summad?  
"Võib-olla on keegi siiamaani sunnitud Venemaa heaks teatud toredaid toiminguid tegema – tänutäheks, et see raha "välja lükati"," mõtiskles Leppik. "Tegemist oli algusest saadik väga põhjalikult juhitud operatsiooniga." Mängu suuruse mõistmiseks tasub alla kriipsutada, et lisaks Eesti Panga valeandmetega kirjale oli TSL Internationalil tarvis VEB-ist raha kättesaamiseks veel ka Vene rahandusministeeriumi luba.


Leppik viitas, et selleks, et TSL International saaks fondi riisuda, ja et sellele riisumisele mingi põhjendus anda – 32,3 mln dollarit moodustas ju ligikaudu poole fondi nõuetest –, manööverdati TSL-ile 1997-98 nii vabariigi valitsuse kui ka Eesti Panga nõuded VEB-i vastu.


Pangategelaste lühike mälu


Eesti Ühispank ostis nõuded kõigepealt üles riiklikelt merelaevanduselt ja sadamatelt ning müüs need kahe tehinguga TSL Internationalile. Kokku kulutas TSL nõuete omandamiseks 3,8 mln dollarit, mis oli 32,3 mln dollari kõrval, mis Venemaal VEB-ist hiljem kätte saadi, mõistagi peenraha.


Juba see näitas toonaste riigistruktuuride tõhusat tuge kogu afäärile, et TSL-ile manööverdati Eesti riigi nõuded VEB-i vastu, näitamaks 32,3 mln dollari afääri "legaalsena". Suure tõenäosusega oleks salaja TSL-ile kanditud veelgi enam fondi osakuid, ent muutunud poliitiline olukord segas vahele.


Nende tehingute üks võtmetegelasi Riho Remmel tegeles 90ndate algul Eesti Panga välisarveldustega, hiljem tegutses Põhja–Eesti Aktsiapanga juhina ja veelgi hiljem, 1997. a paiku Vene viinakompanii TSL-i ühe sisulise esindajana. Ta loobus sel teemal mõtteid vahetamast.


"Las nad seal riigikogus arutavad seda teemat, kuni näost siniseks lähevad," teatas Remmel ärritunult. "Mina olen kõikides komisjonides juba ära käinud, kõike head, aitäh."


Kui riigikogu erikomisjon 2014. a VEB-i tehingute tagamaid uuris, paistsid paljud endised pangajuhid samuti silma sõnaahtruse ja hämmastavalt lühikese mäluga. Ilmselt mõjus hoiatavalt Põhja-Eesti Panga osakonnajuhataja Aare Tomson, kelle palgamõrvar 1996. a tema kodu ukse ees lihtsalt maha lasi.


Kas Rõivas tahab uurida Siim Kallast?


VEB-fondi uut tõusmist poliitilisse päevakorda on võtnud eriti valuliselt reformierakondlased Taavi Rõivas ja Jürgen Ligi. Rõivas on üritanud IRL-i mõjutada mitte osalema fondi sisulisel arutelul. Ta viitas 3. aprilli saates Foorum ja 9. aprillil riigikogu õiguskomisjonis IRL-ile, et juhul kui teie erakond tegeleb VEB-fondi juhtumi nn mälu värskendamisega, siis meie alustame rublatehingu asjaolude uurimisega.


Seejuures unustas Rõivas, et rublatehingu uue uurimisega seaks ta löögi alla mitte ainult Mart Laari, vaid ka oma erakonna n-ö vapilooma Siim Kallase. 4. detsembril 1992 andis rahareformikomitee, kuhu kuulusid lisaks sõltumatule rahanduseksperdile veel peaminister Mart Laar ja Eesti Panga juht Siim Kallas, välja dekreedi nr 40: realiseerida rublad ja säilitada nende realiseerimisel konfidentsiaalsus. Rublad pidi antama "vastutavale hoiule Eesti Vabariigi valitsuse varahoidlatesse", kuid teatavasti ei ole valitsusel mingeid varahoidlaid.


22. detsembril 1992 andiski Eesti Panga president Siim Kallas fiktiivse käskkirjaga valitsusele vastutavale hoiule 500 miljonit rubla. Fiktiivne oli see käskkiri põhjusel, et tegelikult kestis see "hoidmine" olematus hoidlas vaid ühe päeva ja esimene rublapartii Tšetšeeniasse läkski lennukiga teele.


1994. a septembris kukkus rublatehingu tõttu Mart Laari valitsus. Siim Kallas jäi edasi auväärseks Eesti Panga presidendiks: oodates vilju idanema pandud 10 mln dollari rahapuult.

 

 

 

Jaanus Karilaid: Meil on vaja kindlust, et VEB-i afääris ei osalenud Eesti poliitikud

Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaidi sõnul on Reformierakond hirmul, sest võib välja tulla, et selle erakonna vundament on laotud võõra raha pakkidest. "Eesti ettevõtjad jäid aga oma rahast ilma," märkis Karilaid. "Eesti Panga võltsitud dokumendiga võeti Venemaalt välja üle 32 miljoni dollari. Meil on vaja kindlust, et seda ei tehtud koostöös Eesti poliitikutega."
"Kahjuks pidurdas seda arutelu Reformierakonna aastaid kestnud võim, mis tänaseks on otsa lõppenud," ütles Karilaid riigikogu ees eelmisel neljapäeval peetud ettekandes. "Õiguskomisjonis kuue erakonna esindajatest viis toetasid olulise riikliku tähtsa küsimuse arutelu VEB-fondi juhtumi teemal, ühe erakonna esindaja oli siis erapooletu."


Karilaidi sõnul on erinevad Reformierakonnaga valitsuses olnud koalitsioonipartnerid kahetsusväärsel kombel pidanud VEB-fondi teemal tegema kompromisse ja silmad kinni pigistama. "Ka Eesti olulisemate institutsioonide esindajad on sunnitud hämama, et katta suurpettust," märkis Karilaid. "Reformierakond on tallanud Eesti põhiseaduslike institutsioonide usaldusväärsusel ja kahjustanud nende mainet, muutnud need institutsioonid poliitilisteks mängukannideks. Samas, neid, kes ei ole allunud, näiteks riigikontroll, on naeruvääristatud."


Karilaidi kinnitusel on riiklikult tähtsa küsimusega tegemist kahel põhjusel – Eesti on õigusriik, aga ei saa olla õigusriik ilma õiglusriigita. Eelmisele valitsusele õigluse printsiip polnud oluline. VEB-fondi küsimus on õigluse jalule seadmise küsimus. "Naasklit kotti ei peida – VEB-fondi naaskel välgub läbi peitjate kotiriide, see võib torgata Reformierakonda väga valusasse kohta," märkis Karilaid. "Iga aus asi võib olla ka avalik. Miks te tahate kõike VEB-fondiga seotut kinni mätsida?"


Hiljem lisas Karilaid riigikogu liikmete küsimustele vastates, et vastamist vajaks, kas ja kuidas liikus sealt raha Eesti poliitikasse. "Järelevalveorganitel pole piisavalt andmeid. Kui Venemaal on andmeid mõne meie erakonnaliikme kohta, on ta manipuleeritav ja julgeolekuoht."

 

 

 

Artur Talvik: kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?

 
"VEB-fondi köis on vaja läbi raiuda, et lõppeks poliitiline kultuur, mis on oma jälje jätnud ka kogu Eesti ärikultuuri – susserdamine, rehepaplus, riigi raha varastamine," ütles riigikogulane Artur Talvik. "Kui selle raha eest on pandud alus ühele Eesti olulisele erakonnale, siis see on hirmuäratav."


 "Täna me seda tõestada ei suuda, aga vastuseta jääb küsimus – kuhu kadus see raha? Mis selle 32 miljoni dollariga tehti?" küsis Talvik riigikogus peetud arutelul. "VEB-fondi köis on vaja läbi raiuda, et lõppeks poliitiline kultuur, mis on oma jälje jätnud ka kogu Eesti ärikultuuri: susserdamine, rehepaplus, riigi raha varastamine." Köit pole Talviku sõnul läbi raiutud selle pärast, et kõikide nende kahtlaste skeemide arhitektid pole vastutust kandnud. Vahur Kraft kaotas olulise koha – aga tema ei olnud kõige olulisem tegelane.


"Päris hirmuäratav on mõelda selliste käitumisskeemide peale – need, kes selliseid skeeme on välja töötanud, jätkavad tänaseni Eesti poliitikas," lisas Talvik. "Kas osa ühest erakonnast võib olla välisriigi luureteenistuse poolt manipuleeritav? Teatud poliitikud, kes on olnud ministrid, peaministrid, tähtsate institutsioonide juhid, on olnud manipuleeritavad?"

 

 

 

Jürgen Ligi: Arutelu on päris õudus


"Arutame mineviku varju ja korraldame nõiajahti," taunis reformierakondlane Jürgen Ligi VEB-fondi temaatika arutamist riiklikult tähtsa küsimusena. "See on masendav ja alandav. Suurem osa saalis viibijates ja esinejatest ei tea, millest jutt käib."


Ligi sõnul ei ole jurist Lasse Lehis, keda mitu ettekandjat tsiteerisid, kunagi tegutsenud riigi huvides, vaid tahtnud vaid riigilt midagi saada. "See on Eesti õigusliku järjepidevuse kajastamine NSV Liidu järjepidevusena," hurjutas Ligi "Enamiku ettekandeid oleks saanud asendada Igor Mangi loengutega." Ligi kordas taas lauset, et riik, kes ettevõtjatelt raha ära võttis, oli Venemaa.

 

 

 

Sihtasutuse VEB likvideerija Rein Järvelill: Idee kuulus Siim Kallasele


"Selge, et VEB-fondi saaga idee autor oli toonane Eesti Panga president Siim Kallas. Otsus moodustada VEB-fond ja jätta rahata pankade kliendid olid Eesti Panga presidendi vastutusvallas," sõnas SA VEB likvideerija Rein Järvelill riigikogus VEB-fondi arutelul.
"Vähim, mida riigikogu saaks teha, on rakendada meetmed, tugevdamaks järelevalveks Eesti Panga tegevuse üle. Eesti Panga nõukogu ei tohiks olla mugav poliitikute pensionilejäämise koht," lisas Järvelill. Tema sõnul kujunes fond Eesti Panga kinniseks organisatsiooniks, kus fondi kreeditoridel puudusid õigused. Seda kasutati pankade, mitte klientide päästmiseks. "Nad said ainult paberid, millega ei olnud midagi ette võtta," ütles Järvelill. "Eesti Panga president oleks pidanud ametist vabastatama usalduse kaotuse eest, seda aga ei juhtunud."


Järvelill lisas, et tegelikult saanuks fondiga seotud tehingutega seoses algatada rohkelt väärteo- või kriminaalmenetlusi, kuid tänaseks on see kõik aegunud. Järvelille sõnul ei saa õigustus olla, et toona seadused ei kehtinud või et kriiside puhul käsitletakse panga kliente erinevalt. "Kõik tegevused, mis on toimunud riikliku VEB-fondi ümber: see oli kui must auk, mida Põhja-Eesti Pank ja Eesti Pank kasutasid, kui oli vaja mingeid operatsioone teostada, kontroll fondi üle oli olematu, seal toimusid uskumatud tehingud," ütles Järvelill. "Ma arvan, et Matt (32,3 mln dollarit fondi vahenditest kätte saanud ärimees – toim) ei olnud kõige tähtsam persoon, ta oli pigem vahend."

 

 

 

Indrek Leppik: Miks nii suurt pettust ei märganud kolm Eesti Panga presidenti?


"Selle teemaga on seotud kõrgemal tasemel korruptsioon," ütles advokaat Indrek Leppik riigikogu ees peetud ettekandes. "On murettekitav, kuidas Eesti Panga ja tippametnike toel on kätte saadud 32 miljonit dollarit – tegemist on kõrgel tasemel organiseeritud kuritegevusega."


Leppiku sõnul suudeti kuritegu katta kuni aegumistähtaegade möödumiseni: "Miks õigusorganid asjadele tähelepanu ei pööranud? See nõuab selgitamist."


Leppiku sõnul levitavad VEB-fondi teema naeruvääristajad legende, nagu olnuks kaotatud raha näol tegemist osaga N Liidu välisvõlast ja et Venemaa on raha ära võtnud. Venemaa võttis raha ära kahelt Eesti pangalt, mille peale võtsid need omakorda raha ära oma klientidelt – ja seda Eesti Panga abil.


Küsimustele vastates ütles Leppik, et inimestelt oli otseselt ära võetud nende kliendisuhtest tulenev nõue kunagiste Eesti kommertspankade vastu, kelle korrespondentkontod Moskvas n-ö külmusid, kuid mis polnud üldse panga klientide probleem. "Esimene, mida ma näen, on, et riigikogu saab selle ülekohtu heastada ja raha tagastada," ütles Leppik. "Lisaks peab uurima, kuidas 15 aasta jooksul polnud kolm Eesti Panga presidenti suutelised nii suurt pettust välja selgitama." Leppik pidas silmas 32,3 mln dollari pettuse avalikustanud Ardo Hanssoni eelkäijaid Andres Lipstokki, Vahur Krafti ja Siim Kallast.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...