Eesti akadeemilise metsaharidus saab saja aastaseks

Tänavu möödub sada aastat päevast, mil Tartu Ülikoolis alustas tegevust metsaosakond, mida peetakse emakeelse metsandushariduse ja -teaduse hälliks.

Pilt: Albert Truuväärt/Pilt on illustratiivne
Eesti

Eesti akadeemilise metsaharidus saab saja aastaseks

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

Tänavu möödub sada aastat päevast, mil Tartu Ülikoolis alustas tegevust metsaosakond, mida peetakse emakeelse metsandushariduse ja -teaduse hälliks.

Selle saja aasta sisse mahub nii kiiret arengut, spurte ja hoovõtte, aga ka seisakuid ja suunamuutusi, teatas maaülikooli pressiesindaja neljapäeval BNS-ile.

Tolleaegse metsaosakonna sünd oli seotud Eesti Vabariigi alguspäevil loodud emakeelse Eesti ülikooli avamisega Tartus 1. detsembril 1919. Kuigi vastloodud rahvusülikoolis ei kujunenud metsaosakonna asutamine 1920. aastal kergeks ettevõtmiseks, lõi see tugeva baasi süsteemsele metsanduslikule uurimis- ja katsetegevusele ning metsanduslikule kõrgharidusele Eestis.

Metsaosakonna loomise tõttu suurenes kiiresti kõrgharidusega metsaametnike hulk, kes rakendasid oma värskelt omandatud teadmised ja energia kodumaa metsamajanduse teenistusse. Lisaks metsandusspetsialistide kasvatamisele alustati metsaosakonnas ka rahvusliku metsandusteadusloomega, mis jõudis kiiresti ka rahvusvahelisele areenile.

Metsandushariduse algaastatele järgnesid keerulised sõja-aastad. Paljud metsandusõppejõud ja -teadlased emigreerusid kodumaalt või arreteeriti. Sellele järgnenud riigikorramuutus jättis paratamatult jäljed ka metsandusõppele ning -teadusele. Sellest hoolimata taasalustati uute lootustega vastses ülikoolis 1951. aastal, mil loodi Eesti Põllumajanduse Akadeemia.

Suunamuutusi akadeemilisse metsandusharidusse tõid ka taasiseseisvumise pöördelised aastad. Viimastel aastakümnetel on akadeemilist metsandusõpet ja -teadust Eesti Põllumajandusülikoolis ja Eesti Maaülikoolis mõjutanud nii muutused ühiskonnas kui ka üldine haridus- ja keskkonnapoliitika.

Praeguse emakeelse metsandushariduse ja -teaduse jätkuvat head tervist näitab see, et saja aasta jooksul on Eestis metsandusspetsialisti diplomi, bakalaureuse- või rakendusmagistrikraadini jõudnud 3884 eestimaalast. Metsanduslike teadusmagistritööde kaitsjaid on sel perioodil olnud 83 ning kandidaadi- ja doktoritöid kaitstud vastavalt 67 ja 55. Eestis tehtud töö on pälvinud ka kõrge tunnustuse - rahvusvahelises ülikoolide pingereas kuulub maaülikool maailma saja parima ülikooli hulka just metsateaduste ja -õppe alal.

Noorte õppejõudude juurdekasv ning metsandusteaduse ja -hariduse jätkuvalt hea tase ja rahvusvaheline haare annab kindlust, et Eesti metsanduslik kõrgharidus elab, kasvab ja õitseb ka järgmised sada aastat.

Seoses metsandusliku kõrghariduse juubeliga korraldab maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituut sel aastal rea ettevõtmisi ja pidulikumaid ühisüritusi. Neist olulisim on akadeemiline aktus ja vilistlasõhtu Eesti Rahva Muuseumis 16. aprillil, kuhu oodatakse kõiki TÜ, EPA, EPMÜ, EMÜ metsanduserialade vilistlasi ja tudengeid, endisi ja praegusi töötajaid ning koostööpartnereid.

Laadimine...Laadimine...