Eesti töötaja tapab end tööga, ent kipub soomlasi õpetama

"Eestlane on harjunud end tööga lõhkuma, minema kas või hambad ristis tööle, samas kui soomlane võtab stressiga haiguslehe," ütleb Soomes tööle asuvaid Eesti naisi nõustav Ülle Priks, kelle sõnul viib eestlaste liigne otsekohesus kaastöötajate kritiseerimisel sageli ka töökoha kaotuseni. "Arvatakse, et tullakse nagu oma koju soomlasi õpetama. Me oleme seal aga täpselt samasugused, nagu teised sisserändajad. Ainult meie nahavärv on sama mis soomlastel," toonitab Priks. 

Pilt: Scanpix
Eesti

Eesti töötaja tapab end tööga, ent kipub soomlasi õpetama (2)

Triin Oja

"Eestlane on harjunud end tööga lõhkuma, minema kas või hambad ristis tööle, samas kui soomlane võtab stressiga haiguslehe," ütleb Soomes tööle asuvaid Eesti naisi nõustav Ülle Priks, kelle sõnul viib eestlaste liigne otsekohesus kaastöötajate kritiseerimisel sageli ka töökoha kaotuseni. "Arvatakse, et tullakse nagu oma koju soomlasi õpetama. Me oleme seal aga täpselt samasugused, nagu teised sisserändajad. Ainult meie nahavärv on sama mis soomlastel," toonitab Priks. 

Priks nõustab eesti naisi, kes soovivad Soome tööle asuda, et nad oskaksid sealjuures vältida suuremaid karisid. Pealinn vestles mõne naisega, kes on Priksilt nõu ja abi küsinud. Näiteks Soome tööle asuv Edith otsustas Eestist lahkuda, sest usub, et üle lahe on kergem üksikemana hakkama saada. "Kümme aastat tagasi suri mu mees, olen sestpeale Eestis üksikemana elanud ja tunnen, et mulle aitab," rääkis Edith. "Olen juba Soome kolinud sõbranna käest kuulnud, et seal on kõrgemad palgad ja lihtsam hakkama saada. Tahan proovida – järsku on Soomes see asi veidi lihtsam. Mida mul kaotada on? Ma ei karda midagi – mul on keel, oskused ja tunnen end hästi."

Põhjanaabrite juures üksikemadel kergem

Samuti Soome kolimist kaaluv Linda nentis, et ei tunne end Eestis töötajana väärtustatult. "Kui ma veel mõni aasta tagasi mõtlesin, et ei lähe Eestist kuskile, siis nüüd olen jõudnud järeldusele, et siin ei vajata minu kogemusi. Eesti ei vaja haritud naisterahvast, eriti mida vanemaks ta läheb. Olen valmis selleks, et alustan Soomes altpoolt. Eestis on nii, et kui sa oled ennast harinud, sul on kogemused, siis see on sinu probleem. Kui sul ei ole nii palju jõudu, et ise firma teha ja endale töökoht pakkuda, siis ei aita sind keegi. Kogu mu tutvusringkond on välismaale läinud."

Linda sõnul on nii tema kui ka ta eakas ema kokku puutunud olukordadega, kus silmast-silma töövestlusel ollakse valmis neid juba palkama. "Öeldakse, et homme saad alustada, siis aga küsitakse veel vanust ja pärast seda tekib vaikus – enam me tööle ei sobi."

Naisi, kes ihkavad Soome tööle minekuga raskest elust välja rabeleda, nõustatakse Soomes Eesti naismigrantide probleemiga tegeleva FEM-projekti raames (FEM – Female Estonian Migrants, eesti k naissoost Eesti migrandid – toim). Neli aastat tagasi Soome elama kolinud Ülle Priksi sõnul on Soome eeliseks seegi, et normaalselt saab ära elada ka lihtsamat tööd tehes. "Päris palju tulevad siia tõesti üksikemad, kes Eestis lihtsalt ära ei ela," nentis ta. "Sageli tulevad naised Soome nii, et neil pole seal eelnevalt tutvusi ega tugivõrgustikku."

FEM-projekti Turu infopunkti nõustaja Priks kolis ise Soome seetõttu, et mees läks sinna tööle. "Lapsed olid alaealised ja seetõttu elasin koos lastega kümme aastat Eestis. Siis kasvasid lapsed suureks, läksid maailma laiali ja mina tulin mehele järele."

Priksi sõnul kipuvad meie inimesed tihti unustama, et ka Soome tulnud eestlased on nagu pagulased. "Me oleme täpselt samasugused, nagu teised sisserändajad. Ainult nahavärv on sama mis kohalikel. Aga paljud arvavad, et saavad tulla siia nagu oma koju ja soomlasi õpetama."

Eestlaste liigne avameelsus ja julgus oma kolleegide või tööandja kritiseerimisel võib sageli isegi töökoha kaotuse kaasa tuua. "Neid olukordi on väga palju," tõdes Priks. "Kõige kurvem ongi see, kui eestlane ei saa aru, et ta teeb valesti. Küsimus on ka selles, kas sa tuled siia raha teenima või end tõestama. Kui tuled end tõestama ja lööd rinna ette, siis see ei ole väga hea. Mulle ka ei meeldi kõik asjad, aga kui ma elan siin, siis ma aktsepteerin seda kultuuri ja üritan ennast siia sobitada. Ma ei taha olla võõrkeha."

Eestlased on Priksi sõnul liiga avatud olnud nii töökeskkonnas kui ka seltskonnaringis. "Kahju, kui ei saada aru sellest, et ei tee kogu kollektiiv ja ülemus valesti," lausus ta. "Eestlased on isegi hakanud ülemust õpetama, teadmata, miks too selliseid korraldusi annab või otsuseid teeb. Sageli on eestlased ka sinisilmsed ja usuvad kõike, mida räägitakse. Eestlane ütleb kõik otse välja, soomlane ei ütle. Tehakse teistmoodi, kui öeldakse."

Priksi sõnul suhtuvad põhjanaabrid ka sõpradesse meist erinevalt. "Sellist külaskäimist, nagu meil, siin ei ole. Palju käiakse koos väljas kohvi joomas, kodudes aga ei käida, see on privaatne koht," selgitas ta. Ka huumorimeel on kahel rahvusel erinev. "Ma olen harjunud, et kui mul on soomlased ümber, siis ma ei tee nalja või ütlen ikka pärast, et see oli nali," rääkis Priks, kelle sõnul ei mõista meie nalju isegi need soomlased, kes eesti keelt räägivad.

Eestlased lõhuvad end

Priks soovitab mitte unustada, et Soome on üks hoopis teine riik ja võõra omaksvõtmine nõuab aega. "Ma soovitan, et kui eestlane läheb soomlaste sekka, siis enne kui ta oma suu lahti teeb, tasub vaadata mis seal üldse toimub," sõnas ta. "Ei tasu kohe oma arvamust avaldada. Kuu-kaks tuleb sisse elada, siis saab kultuuri ja soomlastega harjuda."

Priks avaldas arvamust, et mõnikord kasutatakse Soomes ära ka eestlaste töökust. "Me oleme harjunud hästi palju tööd tegema ja kui meil on midagi vaja teha, teeme seda kiiresti. See tuleneb juba meie ühiskonnast. Soomes on aga nii, et sul on ette antud tunnid ja ruumid ja sa teed rahulikult. Meie, eestlased, ju lõhume ennast – kui selg on haige, läheme ikka hambad ristis tööle. Paariline näeb, et see loll lõhub kõrval, ja võtab ise lõdvemalt."

Kui soomlane tunneb, et koormus on liiga suur, jääb ta lihtsalt haigeks. "Tal on stress ja see on normaalne, et saabki sinise lehe. Meil Eestis ei ole aga stress ju haigus – ainult "hulludel" on stress, –, meil vaadatakse viltu, kui keegi vaimse tervise tõttu haiguslehe võtab. Mina pole kogenud, et tööandja suhtuks soomlasest ja eestlasest töötajasse erinevalt, kuid olen neist juhtumitest kuulnud, näiteks koristamise alal."

Paljud Soomes töötavate eestlaste probleemid on tingitud ka sellest, et tööle minnakse lepinguta ja sealt lahkutakse uisapäisa. "Olen nõustades alati rõhutanud, et leping peab olema ja mitte kunagi ei tohi ise töölt ära tulla," rääkis Priks. "Siin kultuuris ei ole nii, et lööd pauguga ukse kinni, niiviisi saad sa väga halva märgi külge. Siin pead tööandjaga enne rääkima ja kokkuleppele jõudma. Kui sul on teine töökoht, see on okei, lähed oma karjääriredelil edasi. Aga kui sa lähed lihtsalt ära, siis sa oled nii töötukassas kui ka ametiühingus väga halva märgiga ja pool aastat ei juhtu sinuga üldse midagi. Toetuste saamine võib venida aasta peale."

Priks ütles, et samas jätkub tal Soome sotsiaalsüsteemile vaid kiidusõnu. "Jutud sellest, kuidas lapsi perede juurest ära võetakse, on vaid müüdid," mainis ta. "Alati proovitakse võimalikult kiiresti leida lahendus, et laps saaks oma perega ikka koos olla. Teades eestlasi, jätavad nad alati midagi rääkimata. Meie oleme harjunud, et kui juba sotsiaaltöötaja kutsutakse, on asi väga hull ja kogu suguvõsas ja kogukonnas märk küljes. Siin see nii ei ole. Siin aidatakse, tuleb ainult osata abi küsida."

Mustalt töötamine jätab arstiabita

Kuigi ligi 70 000 eestlast töötab Soomes edukalt, tuleb Priksi sõnul ette ka seda, et ei saadagi hakkama. Mõni ehitaja tuleb üksinda Soome ja sugulased-tuttavad kuulevad, et ta elab seal hästi, teenib 20 eurot tunnis, maja on valmis, ta reisib jne. See on tüüpiline müüt Soome eduloost. "Tundub, et kõik on väga ilus, kuid sageli selgub, et tunnitasu on ainult 12-14 eurot. Mees peab veel üüri ja makse maksma, Eestis ka, nii et palgast ei jäägi midagi järele."

Kahel pool lahte elamise üleval pidamine ei ole Priksi sõnul seadusliku tööga tihti võimalik, mistõttu paljud pettuvad. "Nende edulugude juures ei räägi keegi, et tegelikult töötab naaber mustalt. Kõik võib olla ilus, kuni inimene saab näiteks vigastada. Siis ei ole haigekassat ei Eestis ega Soomes, operatsioon maksab 20 000 eurot – kust see raha tuleb? Selle peale ei mõelda enne, kui häda käes," rääkis Priks. "Aga kui tulla ausalt tööle, ilma valekujutelmata, et Soome on kullaauk, saab seal hakkama, leib on sul ikkagi laual. Ise peab enda eest seisma ja pingutama."

FEM-projekti infopunkt Helsingis on avatud kolmapäeviti kella 8.30-12.30, info svyl@svyl.fi, femhelsingis@gmail.com, +358 40 777 4618. Turu infopunkt on avatud argipäeviti kella 9-15, turuinfopunkt@gmail.com, +358 40 1475 221.

 

"Soomlastumise" taga on kodumaalt kaasa võetud hingetrauma

"Olen kohtunud Soomes eestlasest vanemate lastega, kes ei rääkinud eesti keelt. Selle peale on valus mõelda," ütles Priks.

Sageli kardavad sugulased või tuttavad, et Soome kolijad või nende lapsed muutuvad seal soomlasteks ning unustavad oma juured. Priksi sõnul ei teki "soomlastumine" aga päris iseenesest, selle taga on pigem kodumaal saadud pettumus ja trauma.

"Oleneb sellest, miks perekond siia on tulnud," lausus Priks. "Mulle tundub, et n-ö soomlaseks muututakse siis, kui Eestis ei ole inimest kogukonda võetud, tal on olnud mingid probleemid ja ta tahab mälust kustutada, et on eestlane ning omab Eestis sidemeid. Olen näinud perekonda, kus ema ja isa on eestlased, aga kui läksin lastega rääkima, siis öeldi, et nad ei saa eesti keelest aru. Mul on valus selle peale mõelda. Ka ema rääkis täiesti segakeeles. Sellisel juhul lapsed kasvatataksegi soomlasteks."

Õnneks on siiski rohkem neid peresid, kes oma juuri ei unusta – isegi siis, kui ainult üks vanematest on eestlane. "Tore on vaadata neid peresid, kus laps räägib puhast eesti keelt, kuigi näiteks isa on soomlane," rääkis Priks. "Meil on projektis ka üks naine, kelle abikaasa on inglane, aga lapsed räägivad puhast eesti keelt. Isaga suhtlevad nad inglise keeles, soome keelt räägivad nagunii, kuna nad elavad siin. Vanemad otsustasid aga, et panevad lapsed rootsi lasteaeda, ja tänu sellele räägivad nood puhtalt lausa nelja keelt."

Palju on ka neid peresid, kus lapsed käivad küll soome koolis, kuid kodus räägitakse eesti keelt. "Meil on ka Eesti keskuses lastering, kus lapsed saavad omavahel eesti keeles rääkida. Seal üritame hoida ka rahva-traditsioone ja laulame nendega eesti laule," mainis Priks.

 

Kogu info FEM-projekti kohta on saadaval projekti koordinaatori Euroopa Eesti Seltside Koja veebilehel www.estchamber.eu, +372 56 945414, info@estchamber.eu

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...