"Hooldamata haudu on kurb vaadata," ütles legendaarne laulja Voldemar Kuslap. "Eriti veel siis, kui nimekate inimeste järeltulijad elavad, aga mõni haud on silmnähtavalt maha jäetud. Ma ei taha küll olla moraalilugeja, kuid nii palju aega peaks ikka leidma, et hauaplats korda teha!" Tegelikult on tänapäeval kõigil võimalik ka haudade hooldamise teenus tellida.

Linlaste seas hiljuti tehtud küsitlus näitab, et kuigi pealinna kalmistute külastajad saavad tellida kohapeal mitmeid teenuseid, ei olda sellest sageli teadlikud. Paljud linlased soovisid näiteks hauarajatiste kivipesu ja liiva tellimise võimalust.

“Inimesed kahjuks ei tea, et sellised teenused on täiesti olemas,” ütles linna keskkonnaameti heakorrasektori kalmistute arendusspetsialist Kalmar Ulm.

Eesti kalmistute registri Haudi veebilehekülg pakub naturaalkivist hauapiirde või hauasamba pesu veega, samuti krohvitud betoonpiirete puhastamist. Tellida saab ka hauaplatsi liivaga katmist ja liiva vahetamist.

Küsitlus näitas aga, et Haudit on kasutanud vaid 19% tallinlastest ja Tallinna kalmistute eeskirjadega tutvunud 30% nende paikade külastajatest. Samas peetakse teavitusvõimalusi tähtsaks.

Uueneval Pirita kalmistul ka töövahendite nurk

Samas tegid linlased olukorra  parandamiseks mitmeid ettepanekuid. Näiteks leiti, et kalmistutel võiks olla pinkide tegija ja seal saaks tööriistu laenutada.

“Kõiki häid mõtteid, mis linnakodanikud avaldasid, tahame arvesse võtta,” ütles Ulm. “Selles osas, kuidas koristusvahendeid kättesaadavamaks muuta, on eeskujuks teised Euroopa linnad. Mujal Euroopas on kujundatud selleks kenad nurgakesed, mis ei riiva silma ning kus on rehad, kastekannud ja muu varustus. Arutame kalmistute esindajatega läbi, kuidas meil seda kõige paremini teha õnnestub. Pirita kalmistul on laenutusvõimalus juba loodud – väravast sisse minnes vasakut kätt nurgas.”
“Kalmistud näitavad ju vastava maa kultuuri ja seda, kuidas lahkunutesse suhtutakse,” nentis meie kalmistukultuuri suur uurija, laulja Voldemar Kuslap. “Eestis võib kalmistukultuuriga üldiselt rahule jääda. Enamasti hooldatakse kalmistuid kenasti, asi on läinud paremaks. Näiteks Metsakalmistule on alati väga meldiv külalisi viia. Eriti mis puudutab teatriühingu osa, see on hästi  hooldatud.”

Kuslap ütles, et teda viib kalmistuile kõndima eelkõige kunstihuvi.

“Mind huvitavad just sellised kalmistud, kuhu on maetud meie nimekaid kultuuri- ja vaimuinimesi,” selgitas ta. “Väga paljud tuntud skulptorid on teinud seal silmapaistvat tööd – näiteks Herman Halliste, Anton Starkopf, Jaan Koort, Ferdi Sannamees.”
Ka linlaste seas tehtud uuring näitas, et sarnaselt Kuslapiga  huvitab paljusid kalmistute ajalugu. Ajaloo- ja kodulooteemalised ekskursioonid tõmbavad 52% ning loodusteemalised 29% pealinlasi. Turistide külastustega arvestamist ajalooliste Metsakalmistu ja Siselinna kalmistu kujundamisel ja arendamisel peab pigem või väga oluliseks 75% pealinlastest.

Küsitlusega püüti teada saada sedagi, kui paljud linlased peavad oluliseks, et kalmistutel ja kalmistuparkidel oleksid infotahvlid ja viidad. “Olime väga rõõmsad, kui selgus, et meie ajaloo- ja kultuuriväärtuste, samuti loodusobjektide vastu tunnevad huvi nii paljud linlased,” lausus Ulm ja lisas, et peagi saavad kõik Tallinna kalmistud ja kalmistupargid ühtsed infoviidad ja teadetetahvlid. Uute jäätmemahutite infosildid kujundavad kunstiakadeemia üliõpilased.

Seda, et nii kalmistutel kui ka kalmistuparkides oleks infotahvlid, viidad ja sildid kalmistu ajaloo ning sinna maetud tähelepanuväärsete inimeste, kultuuriväärtuste ja loodusobjektide kohta, peab oluliseks 79% tallinlastest.

Millise mulje kalmistud jätavad, sõltub paljuski ka sellest, mis  võimalused on seal tekkinud prügi äraviskamiseks. Küsitlus näitas, et prügi sorteerib alati 43% külastajatest, aga sama palju on neid, kes ei tee seda üldse. Paljuski piirab prügi sorteerimist konteinerite vähesus.

“Juba praegu on kalmistutel eri sorti jäätmemahuteid, aga paljud neist on üsna vanad ja seetõttu ei tea inimesed sageli, kuhu mida panna,” rääkis Ulm. “Peagi paigaldame uued jäätmemahutid, millel eri värvi sildid. Ühed on mõeldud haljastusjäätmetele – lehed-okkad-lõikelilled. Teine kast tuleb küünlatopside, kunstlillede, kilekottide jms jaoks. Inimeste teadlikkust tuleb tõsta!”

Kalmistute looduslähedus tõmbab

Uuringus osales kokku 819 vähemalt 15-aastast pealinlast. Selgus, et Tallinna kalmistuid on viimase aasta jooksul külastanud 62% neist. Kõige enam on linlased rahul kalmistute üldise  hooldamisega.

“Viisime uuringu läbi seepärast, et töötada selle põhjal koos linlastega välja Tallinna kalmistute eeldatavalt aasta pärast valmiv uus arengukava,” lausus Ulm. “Üks märksõna on kindlasti koostöö muinsuskaitsega. Näiteks Pirita kalmistul renoveeriti äsja kogu ajalooline müür, see laoti sama hästi kui  nullist üles. Sinna tulevad ka uued kalmistuväravad.”

Küsitlusest selgus, et kõige enam külastavad pealinlased Pärnamäe (37%) ja Liiva kalmistut (36%), mõnevõrra vähem käiakse Rahumäe kalmistul (24%), Metsakalmistul (16%) ja Siselinna kalmistul (14%). Väiksemate kalmistute – Hiiu-Rahu, Pirita ja Juudi – külastatavus jääb 1-3% piiresse. Viimase 12 kuu jooksul on Kalamaja kalmistupargis käinud 17% ning Kopli kalmistupargis 12% tallinlastest.

Kõige sagedamine on kalmistu külastamise eesmärk käia  lähedaste haual (88%), matustel (17%) või niisama jalutamas (10%). Kõrgelt hindavad linlased kalmistute üdist atmosfääri – sealset looduskeskkonda, vaikust ja rahu.

Kolumbaariumid ka Siselinna ja Liiva kalmistule

“Hauaplatside puudust ei ole, võib vaid juhtuda, et need ei vasta  igaühe soovidele,” lausus Tallinna Kalmistute juhataja Jaak Taevas (pildil). “Hauaplatside kasutuslepinguid sõlmivad praegu peamiselt need inimesed, kes soovivad just nüüd sinna matta, aga kellel ei ole seni lepingut.”

Ühel või teisel Tallinna kalmistul asuva hauaplatsi kasutamiseks on lepingu sõlminud 45% kalmistu külastajatest. Pisut enam kui viiendik küsitlusele vastanuist ei tea, kas mõni nende leibkonna liige on seda teinud.

“Tallinnas asuva hauaplatsi kasutamise lepingu saab hõlpsasti  sõlmida veebilehe Haudi kaudu,” ütles Taevas. Seni on lepingu elektrooniliselt sõlminud vaid 13% vastanuist.

Esimene kolumbaarium 184 urnikambriga rajati Metsakalmistule aastal 2006. Mullu sai Metsakalmistu juurde teise kolumbaariumi 356 urnikambriga. Mõlemad projekteeris AB Järve & Tuulik. Taevase sõnul pole tõenäoliselt kaugel ka kolumbaariumi ehitamine Pärnamäele, samuti Siselinna ja Liiva kalmistule.

Kalmistutöötajad hooldavad soovi korral hauda maist septembrini

• Hauaplatsi kord nädalas hooldamise hind sõltub platsi suurusest. Näiteks tehispiiretega matmispaiga hooldus võib maksta 15-75 eurot ja murupiiretega hauaplatsi hooldus 21-87 eurot. Kogu hooajaks tellitud hooldus on odavam. Hauarajatise puhastus maksab keskmiselt 9 eurot jooksva meetri kohta.

• Viimase kahe aasta jooksul on 15% linna kalmistute külastajaist tellinud hauaplatsi kujunduse ja ehituse mõnelt erafirmalt, näitas linnakantselei tellimusel OÜ Eesti Uuringukeskuse tehtud  küsitlus. Seda, et töö tuleb eelnevalt kalmistuga kooskõlastada, teadis 57% erafirmalt teenuse tellinuist.

• Hooletusse jäetud hauaplats märgistatakse hoiatussedeliga ja jälgitakse ühe aasta jooksul. Kui selle ajaga pole lahkunu sugulased hauaplatsi korda teinud ja ka järgnevail kuudel kalmistu haldajaga ühendust võtnud, kaotavad nad kõik õigused. Plats puhastatakse hauakividest ja antakse paari-kümne aasta pärast välja uueks matuseks.  

• Hauaplatsi kasutuslepingut aitab sõlmida veebileht www.kalmistud.ee