Londoni kogemuste abil muudetakse Tallinna liiklust rohelisemaks

Londoni ja Tallinna transpordiametnike vahel on arenenud huvitav ja tõhus koostöö. Nii õpetavad londonlased meile, oma Tallinna kolleegidele, näiteks tänavate liigitamist liiklustiheduse järgi. Selle tulemusena tekkinud kaar-dist on abi nii linnaplaneerijatel kui ka tänavate remontijatel.

Pilt: Scanpix

Londoni kogemuste abil muudetakse Tallinna liiklust rohelisemaks

Tiit Laiksoo

Londoni ja Tallinna transpordiametnike vahel on arenenud huvitav ja tõhus koostöö. Nii õpetavad londonlased meile, oma Tallinna kolleegidele, näiteks tänavate liigitamist liiklustiheduse järgi. Selle tulemusena tekkinud kaar-dist on abi nii linnaplaneerijatel kui ka tänavate remontijatel.

Tallinna mentor programmis Horisont 2020, mis sõdib liiklusummikute ja autostumisega, on London. Sealsed transpordikorraldajad jagavad meile, Tallinna ametivendadele, nüüd kogemusi oma tehtud töödest.

Horisont 2020, milles Tallinna ja Londoni teed on ristunud, on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm. Ühtlasi on tegemist maailma suurima teadus- ja arendustegevust ning rahvusvahelist koostööd toetava programmiga, mille eelarve aastateks 2014-2020 on koguni 77 miljardit eurot. Sellega toetatakse tipptasemel teadust, ühiskonnaprobleemidele lahenduste otsimist ning juhtpositsiooni saavutamist tööstuses teaduse abil.

Suurte pealinnade kogemused väiksematele

Projekti üheks eesmärgiks on ka loodussõbralikumate liikumisviiside eelistamise kaudu võidelda autostumise ja liiklusummikutega kiirelt arenevates linnades. Selleks kasutatakse Euroopa kogenud pealinnade oskusteavet. Viis pealinna, mis on saavutanud aastatepikkuse töö tulemusel väärt kogemusi (London, Pariis, Viin, Kopenhaagen ja Berliin), on mentoriteks idapoolsetele linnadele, kus autostumise kasv on olnud märgatav: Bukarestile, Skopjele, Tallinnale, Adanale ja Ammanile.

Linnad jagati paaridesse ning Tallinna mentoriks sai London. 2016. a toimus Tallinna transpordiameti spetsialistide visiit Londonisse, kus kahe päeva jooksul saadi põhjalik ülevaade brittide pealinna transpordikorraldajate edukatest projektidest. Uue Londoni linnapea jõulisel toetusel panustatakse seal eelkõige jalgratta- ja jalgsiliikumise edendamisse. Uute "jalgratta kiirteede" rajamiseks kulutatakse tervelt üks miljard naela (umbes 1,2 mld eurot – toim), kusjuures seda tehakse peamiselt autode arvelt.

Meile näidati üle Thamesi jõe suunduvat tänavat, millest pool laiust võeti autodelt ära ning anti jalgratturitele ja jalakäijatele. Huvipakkuv oli ka Street Types of London ehk tänavate liigitamise projekt: eelkõige seetõttu, et Tallinnas on sellise liigitamise vajalikkusest palju räägitud, aga tulemuseni pole seni jõutud. Londonis korraldati selle projekti käigus rohkelt töötubasid, kuhu lisaks transpordispetsialistidele kaasati kõikvõimalike huvirühmade esindajaid. Laotati laiali linnaosa kaart ning hakati märkima kõigepealt tänavaid kolme eri tooniga, sõltuvalt sellest, kas tegemist on liikluse seisukohalt tähtsa magistraaliga, madalama tähtsusega jaotustänava või väiksema tähtsusega kõrvaltänavaga.

Tegime Tallinna tänavatüüpide kaardi

Seejärel võeti ette uus puhas kaart ja asuti sinna kolmes eri toonis märkima tänavate ääres paiknevaid asutusi, sõltuvalt inimeste ligitõmbe tugevusest: staadionid, pargid, koolid, lasteaiad, kaubanduskeskused jne. Kui kaks kihti omavahel kokku pandi, tekkis 3x3 ehk kokku üheksa eri tänavatüüpi.

Tulemust saavad linna arenguks kasutada eri linnaametid, eelkõige linnaplaneerijad, kuid samuti näiteks teede ja tänavate hoolduse ja remondi eest vastutavad kommunaalametnikud.

Tänavu märtsis sai teoks esimene mentorvisiit, mille käigus viibis Tallinnas kaks päeva kolm Londoni transpordikorraldajat linnaametist nimega Transport for London (TfL). Charles Buckingham juhib andmete kogumist ja analüüsi, Jeanette Baartman on tänavatüüpide klassifitseerimise liider ning Lucy Saunders vastutab tervislike tänavate poliitika kujundamise eest. Tallinn sai lisateavet Londonis ära tehtud töödest ja külalised said ettekujutuse, milline on olukord meie pealinnas. Tegime ka praktilist tööd, mille käigus muutusid erivärvilisteks Põhja-Tallinna linnaosa tänavad ja tõmbekeskused. Tallinna poolt osalesid töötoas lisaks linnaametnikele ka tehnikaülikooli, kultuuriministeeriumi, Tallinna ülikooli, kunstiakadeemia, T-Konsult OÜ ja Jalakäijate Ühingu/ Linnalahendused OÜ esindajad.

Kuidas edasi? Suur töö kogu linnatänavate võrgustiku klassifitseerimisel seisab alles ees. Selle läbiviimiseks on kokku pandud töörühm, kuhu lisaks eelnimetatud huvirühmade esindajatele kuuluvad ka maanteeameti liikluskorralduse ja liiklusohutuse spetsialistid. Sügiseks peab olema esimene etapp läbitud, et saaksime esialgsed tulemused koos teist korda meie juurde saabuvate Londoni mentoritega üle vaadata ning parandusi teha. 

Projekt lõppeb 31. mail 2018 ning lõpptulemina saab Tallinn endale eeskujuliku tänavate klassifitseerimise süsteemi.

Tallinna linn (transpordiamet) osaleb Horisont 2020 programmis projektiga CREATE (Congestion Reduction in Europe: Advancing Transport Efficiency). Projekti viib ellu 18-liikmelise konsortsium, mille koordinaator on Londoni ülikool (UCL) ning partneriteks peale Tallinna veel üheksa linna, pluss BOKU instituut Viinis, Eurocities, Transport for London jt. Projekti kogueelarve on 3,98 mln eurot, millest Tallinna osa on 125 000 eurot. Projektikulu katab kogu ulatuses Euroopa Liit.

Laadimine...Laadimine...