"Soovime muuta valgustuse ilu linna püsivaks osaks, pakkudes samas võimalust lõbusasti aega veeta ja näidates rahvale valguse võimu," rääkis linna peaspetsialist Eva Tallo plaanist muuta vanalinna ümbritsevate parkide valgustus kaunimaks.
Pargid võiks olla turvalised ja üllatada positiivselt ka pimedas, muu hulgas saab seda teha näiteks põneva valgustusega. Linn soovib, et vanalinna ümbritsevates parkides oleks ühtmoodi maitsekas, disainerite kujundatud valgustus. Nn geriljavalgus peaks peagi looma parkides maagilisi hetki, näitamaks valguse võimu ruumi kujundajana. “Geriljavalgustuse liikumine on võitlus halva ja raiskava, aga ka puuduliku valgustuse vastu,” selgitas keskkonna- ja kommunaalameti peaspetsialist Eva Tallo. “Samas on see ka viis lõbusasti aega veeta ja rahvale valguse võimu näidata. Kõik selles vallas korraldatavad üritused peaks elanikke valgustuse osas koolitama. Soovime muuta valgustuse ilu linna püsivaks osaks.”
Juunis korjas linn ideid, saamaks teada, millist valgustust linlased parkidesse soovivad. Septembris oli aga Kanuti aias töötuba, kus huvilised said valgustuse kujundamisel ise kätt proovida. “Tahtsime anda linnaelanikele võimaluse osaleda linna kujundamises ja muutmises valgustuse abil,” lausus Tallo. “Üritasime anda Kanuti aiale valgustuse abil uue ja palju huvitavama näo. Näitasime, kuidas saab muuta linnavalgustust loomingulisemaks ja mismoodi valgus iseenesest võib olla vaatamisväärsus.”
Töötuba pargis
Töötoas osalemiseks tuli kohale 15 inimese ringis. Nende hulgas oli kunstiakadeemia tudengeid, linnavalitsuse töötajaid, elektrisüsteemide projekteerijaid, valgustite müüjaid jt selliste elukutsete inimesi, kes mingil viisil puutuvad oma töös ja tegevuses valgustamisega kokku. Kanuti aeda tulnud valgustushuvilistel ei pidanud tingimata olema valgustusalaseid teadmisi, sest vajadusel said nad ürituse korraldajalt nõu küsida. Kanuti aia purskkaevu, Dostojevski mälestussamba ja mänguplatsi alal mängiti üheskoos läbi valgustusstseenid. “Need kohad olid ette valmistatud,” mainis Tallo. “Eelnevalt oli läbi mõeldud, kuidas me seisame, kuidas valgusteid suuname jne.”
Kui soovitud valgus oli saavutatud, tehti sellest ka foto. Seejärel rääkisid töötoas osalejad, kuidas võiks muuta valguse värve ja mida teha teisiti. “Dostojevski mälestusmärgi juures käis küll ohoo!-tunne läbi,” rääkis töötoas osalenud Marju. “Seal on muidu täiesti kottpime, aga kui nüüd panime valgustid paika, tuli valguse sisselülitamisel kõik hästi välja. Ma ei tundnud kohta äragi! Saime valguspilti lähemalt vaadata, siis midagi muuta ja juba kaugemalt uuesti vaadata. Kõigile meeldis, kogu aeg mõtlesin, et mida kõike annab valgusega teha ning milline erinevus on valgustamata ja valgustatud linnapildi vahel.”
Tallo sõnul oli tegemist päris lõbusa ettevõtmisega, mis inimestele meeldis ja kus ka koostöö toimis.
Valguse värvi sai muuta
Valgustusklubi on korraldanud sedalaadi üritusi ka varem, kuid siis kasutati valguspildi loomiseks võimsaid taskulampe. Seekord olid Kanuti aia töötoas huviliste käsutuses kaasaskantavad akudega valgustid, mis oma võimaluste ja omaduste poolest on võrreldavad elektrivõrgu valgustitega. Nende tulede värvust sai puldist soovi järgi muuta ja see lubas kohale tulnud huviliste loomingulisel mõttel lendu tõusta. “Hästi läbi mõeldud valgustus muudab igapäevase liikumise läbi pargi huvitavamaks, teekonnad turvalisemaks, mänguplatsid mängulisemaks ning toob esile turistidele huvi pakkuvad vaatamisväärsused,” lausus abilinnapea Andrei Novikov.
Bastioniparkide valgustuse projekti toetab Euroopa Liidu Interreg Läänemere programm “LUCIA – valgustades Läänemere regiooni – linnad edendavad säästlike ja tarkade valgustuslahenduste rakendamist”.
