PSÜHHIAATER: Lapse uimastisõltuvus võib alguse saada Soome sõitnud isast

"Enamasti on lastel, kes hakkavad narkootikumidega liialdama, mitu murekihti. Sageli on isa läinud Soome või perekonna juurest lihtsalt ära," ütles Tallinna lastehaigla psühhiaatriaosakonna juht Anne Kleinberg. 

Pilt: Raepress

PSÜHHIAATER: Lapse uimastisõltuvus võib alguse saada Soome sõitnud isast

Triin Oja

"Enamasti on lastel, kes hakkavad narkootikumidega liialdama, mitu murekihti. Sageli on isa läinud Soome või perekonna juurest lihtsalt ära," ütles Tallinna lastehaigla psühhiaatriaosakonna juht Anne Kleinberg. 

Uimastiprobleemidega lapsi satub lastehaiglasse nii tänavalt kui ka turvakeskustest. Riskilastel on enamasti keeruline peretaust. Lastehaiglasse jõuab narkosõltuvusega lapsi vähe, rohkem ikka neid, kes on liigselt alkoholi tarbinud – see aga ei välista, et neid noori võivad tulevikus kimbutada ka narkoprobleemid. "Tavaliselt on varased 20ndad see sihtrühm, kelle seas esinevad sõltuvusprobleemid, lapsed on pigem kuritarvitajad, regulaarselt nad narkootikume tavaliselt ei kasuta," ütles Tallinna lastehaigla psühhiaatriaosakonna juht Anne Kleinberg hiljutisel konverentsil "Turvaline Tallinn". "Näeme harva lapsi, kes on üledoosi tõttu tänavalt leitud, küll aga näeme neid, kellest saavad suurena narkomaanid."

Uimastiprobleemidega lapsi satub lastehaiglasse tänavalt, kuid tihti ka turvakeskustest. "Enamasti on lastel, kes hakkavad narkootikumidega liialdama, mitu murekihti. Sageli on isa läinud Soome või perekonna juurest lihtsalt ära," rääkis dr Kleinberg. "Eesti riskilapsed on tihti väga keerulise peretaustaga, niipea kui nende sotsiaalne võrgustik välja ei vea, hakkab elu keeruliseks minema."

Kleinbergi sõnul pole ta rahul, et probleemsete või riskilaste heaks ei suudeta suurema võrgustikuga piisavalt ära teha. Lapsed, kelle enda pere tugi jääb poolikuks ja kes on sattunud näiteks turvakodudesse, on tema hinnangul üks hapramaid seltskondi, kelle tulevikuks võib olla sõltuvushäired ja kuritegevus.

Nõutud vanemad

Tihti ei märka vanemad või kool probleemi piisavalt vara ning ei oska õigetesse kohtadesse pöörduda. "Näiteks üks vene perekond pöördus kiirabisse, sest nende laps loopis neid pliiatsitega," lausus dr Kleinberg. "Paanikas inimesed otsivad tihti ravi sealt, kust seda otsima ei peaks. Tegelikult peaksid ka abi liigid enne probleemi hullemaks minemist kättesaadavad olema."

Lisaks puutub kiirabi üha rohkem kokku juhtumitega, kus narkouljus on tekitanud täiskasvanud inimesele tunde, et ta oskab lennata. "Statistika järgi on tänavu olnud enneolematult palju kukkujaid. Ma ei mäleta, et sellist akendest viskumist oleks enne olnud," ütles Tallinna kiirabi arst Riina Räni. "Aga kui enne oli narkomaania meie noorte probleem, siis nüüd on levinud lausa narkoturism. Kiirabi puutub tihti kokku uimasteid tarbinud välismaalastega."

Tallinna kiirabisse satub aastas ligi 800 narkojoobes inimest, mehi kolm korda rohkem kui naisi. "Narkomaaniast on saanud pigem keskealiste probleem, vanemate patsientide osakaal suureneb. 20 aastat tagasi meil 40-aastaseid narkomaane polnud," rääkis dr Räni. Tänavu on sattunud kiirabisse kõige rohkem 31-35-aastaseid uimastisõltlasi.

Ohtlikud endale ja teistele

Suur osa narkomaane leitakse juba surnuna. "Sageli saame teate, et 36-aastane mees enne korises bussis, siis kaotas teadvuse ja elustamine ei andnud tulemust," mainis dr Räni.

Kokaiini tarvitajad võivad olla ohtlikud ka päästjatele. "Neid vaevavad nn kokaiinisatikad, kelle naha alt välja laskmiseks nad endasse käepäraste vahendite, nagu pastakate, võtmete või noaga auke teevad. Aga nad võivad teha selle augu ka kiirabitöötajasse," rääkis dr Räni. "Nad ei lähe talle kallale kui abiandjale, vaid kui osale nende psühhoosist.

Räni lisas, et sageli satuvad kokaiinisõltlased kiirabisse hoopis ninaverejooksudega. "Kuna kokaiin kahjustab tugevalt nina limaskesta, siis võib tekkinud haavanditest alata tugev verejooks, kui neid kattev koorik ära kukub."

Palju kõneainet tekitanud kanepi tõttu satub dr Räni sõnul kiirabisse inimesi harva, küll aga teevad tohtreid murelikuks kanepi sünteetilised alternatiivid. "Need on naturaalse kanepiga võrreldes kordi tugevamad, nende puhul on üledoosid väga levinud. Tavalisest kanepist üledoosi saada on peaaegu võimatu, kuid ka selle mõju all võib rõdult alla hüpata," rääkis arst.

Võitluses narkomaaniaga peaks dr Räni sõnul panema peamise rõhu ennetusele. "Narkomaaniat ei ole võimalik ravida – kui inimene saab enneolematu rõõmu ja rahu ning seksuaalse rahulduse tunde, siis mingi tädi jutt sellest, kui paha see on, ei aita," selgitas Räni. "Peame õppima narkomaanidega koos elama ja panema rõhku sellele, et alustavaid narkomaane oleks vähem."

Narkouim tekitab üha enam lennuhimu

Üha sagedamini puutub kiirabi kokku juhtumitega, kus narkouljus on sõltlasele sisendanud, et ta oskab lennata, ja inimene seepeale aknast välja viskub.

"Neid kisub üha rohkem rõdule ja n-ö lendama. Statistika järgi on tänavu olnud enneolematu arv kukkujaid," ütles dr Riina Räni. "Tavaline on ka see, et kõik operatiivüksused tegelevad ühe narkomaaniga, kes ähvardab kusagilt katuselt alla hüpata – kohal on politsei, pääste, paigaldatakse batuut ja võetakse kasutusele tõstuk."

Eestis on probleemiks ka narko- ja alkojoobes juhid. "Kui kolm promilli on juba nähtav joove ja viie promilli juures peaksid olema matused, siis meil sõidavad autodega ringi seitsmepromillise joobega juhid," nentis Räni.

Ergutite nagu amfetamiin, ecstasy ja kokaiin üledoose juhtub noorte seas rohkem eksamisessioonide ajal, kuna mõned neist aitavad ka keskenduda. "Kui eksamisessiooni ajal ülikooli väljakutse tuleb, siis võib eeldada, et tegemist on stimulantidega," rääkis dr Räni. "Üheks nende tarvitamise sümptomiks on ka hammaste krigistamine. On juhtunud, et vanemad on kiiabi kutsudes öelnud, et viimasel ajal on hakanud laps miskipärast hambaid krigistama."

Laadimine...Laadimine...