REIDI TEEL TEGUTSEB "LAMBIMANIAKK": Kaamerad aitavad valgustite lõhkujat tabada

"Võib-olla on keegi üritanud lihtsal viisil endale terrassivalgustust hankida," ütles Reidi tee rajanud ehitusettevõtte üks juhtidest Marek Jassik vandalismi kohta  kõnniteevalgustite kallal. Linn kavatseb vandaalide ja varaste eemale hoidmiseks linna vastvalminud puhkealalt nüüd valvekaamerad kasutusele võtta.

Pilt: Albert Truuväärt

REIDI TEEL TEGUTSEB "LAMBIMANIAKK": Kaamerad aitavad valgustite lõhkujat tabada

Virkko Lepassalu

"Võib-olla on keegi üritanud lihtsal viisil endale terrassivalgustust hankida," ütles Reidi tee rajanud ehitusettevõtte üks juhtidest Marek Jassik vandalismi kohta  kõnniteevalgustite kallal. Linn kavatseb vandaalide ja varaste eemale hoidmiseks linna vastvalminud puhkealalt nüüd valvekaamerad kasutusele võtta.

Tuulisel õhtupoolikul kohtab Reidi tee jalakäijate teel vaid üksikuid jalutajaid. Kui süttivad efektsed, tänavakattesse süvistatud sinised tuled, võib jalge ette vaadates näha, et osa umbes 700 lambikesest ei põle. Tehase praagi või paigaldusvigade tõttu kustunud lambid vahetab ehitaja ehk KMG soojema aja saabudes välja või teeb korda oma kulul.

Märksa kehvem on lugu vandalismiga. Hea tahte avaldusena parandab ettevõtja oma kulul ära mitmed vandaalide lõhutud lambid. Nende arv on praegu segane, sest ei tea, kui palju võib neid ilmneda eesootaval põhjalikul ülevaatusel ja parandustööl. Kuid loomulikult ei saa ettevõte jäädagi huligaanide sigadusi hüvitama. Iga mõttetu lõhkumise parandamisele linnakassast kulutatud euro saaks aga kulutada millelegi vajalikumale.

Muuhulgas on ära lõhutud üks suurem, purskkaevu äärne tänavapinda süvistatud valgusti. Mitmed Reidi teel jalutanud linlased, kellega Pealinn vestles, soovitasid lihtsat lahendust – valvekaameraid.

Denis ja Kristi, kes väikelapse käru lükkasid, rääkisid rõõmsalt, et eriti õhtutundidel on just kena valgustuse tõttu raske leida paremat paika jalutamiseks. "Lapsega on siin väga tore käia! Mida rohkem valgusteid, seda turvalisem, ja kindlasti võiks siia kaamerad panna, et lampe ei lõhutaks," lausus Kristi. "See ei riiva kuidagi kellegi privaatsust, kui siia kaamerad paigaldatakse."

Sõbrannad Kaie ja Malle, kes õhtuhämaruses Reidi teel jalutavad, on üldse esimest korda seal tutvumisvisiidil. Nemad pakuvad sõjakavalust: valvamise imiteerimist. "Mul sõbranna tegi niimoodi, pani kaamera moodi asja üles, ja aitab hästi," ütles Kaie. "Jätab mulje, et filmitakse, aga tegelikult ei filmita. Paneb ikka mõtlema, et äkki ma jään filmi peale. Ja tuleb veel palju odavam ka!" Daamid arvasid, et uue asja peal proovivad pätid mõned korrad kätt, aga siis tüdinevad.

Hind erinev, sisu sama?

Paari-kolme protsenti sinise tulega lampidest– aga kokku on neid kõnniteesse süvistatud 700 ringis – peab Itaaliast pärit lampide tootja ise vältimatuks praagiks. Soome ettevõte Hedengren, kes valgustanud nii Kumu kui ka Eesti Rahva Muuseumi, kahtles juba suvel, kas Reidi tee äärse puhkeala kõnniteesse süvistatud valgustid peavad ikka vastu. Ettevõtte juht Marko Saar rääkis meedias, et Saksa lambid, mida Hedengren maale toob, olid küll neli korda kallimad kui need Itaalia tooted, mis Reidi teele paika said, kuid samas õigustab kõrgem kvaliteet suurt hinnavahet. Kui Itaalia lambid said paika hinnaga 60 eurot tükk, siis üks Saksa oma oleks maksnud 230 eurot.

Aga äkki poleks huligaani(de) hammas kallitele Saksa lampidele peale hakanud ning lisaks ehk poleks vaja nüüd välja vahetada tootja praagi jm põhjustel kustunud lampe?

Reidi tee ehitaja, KMG Inseneriehituse juhatuse liige Marek Jassik on siiski kindel, et kõrge hind ei paku kaugeltki sama kõrget kvaliteeti. Tema sõnul on kõikide maailma tootjate kõnniteelampide keskmine hind alla 100 euro tükk, sealjuures omahind 50 euro ringis. "Oleme lahti võtnud nii odavama Itaalia kui ka kallima Saksa lambi ja võime kinnitada, et sisu on tegelikult sama," nentis Jassik. "Koostisosadel on hieroglüüfid peal. Üks tootja lihtsalt julgeb panna suurema hinnasildi kui teine. Koostedetailid tulevad kõik Hiinast."

Jassik lisas, et riigihankes ei saa määrata, millise tootja toodangut peab ehitaja kasutama, tegemist on seega ehitaja otsuse ja vastutusega. "Itaalia tooted on lisaks märgatavalt odavamale hinnale tugevama korpuse ja tugevama kandevõimega," mainis Jassik.

100% vandalismikindlus pole võimalik

Täielikku vandalismikindlust aga ei olegi võimalik ühegi lambi puhul saavutada. Tugevuse aste määrati ehitusnõuetes ära kandevõimega – üks lamp peab taluma kuni 500 kg koormust. "Kui ikka keegi läheb kivi või haamriga kallale, ega siis polegi midagi parata," nentis Jassik. "Võtame või purskkaevu valgusti: kaevule kruvidega talveks peale keeratud kaas võetakse maha ja lambi klaas lüüakse puruks. Isegi karastatud kuulikindel klaas ju praguneb, lihtsalt kuul ei jookse läbi."

Reidi tee ehitaja KMG on saanud ehituse üle järelevalvajalt pilte puruks löödud väikestest sinistest valgustitest. Lisaks klaasi purustamisele on kruvikeeraja vms esemega väänatud lambi äärtel servasid ülespoole.

Kui tegemist oleks lihtsalt mingi purjus tegelase laamendamisega, siis leiaks tänavalt teisi ja märksa hõlpsamini purunevaid objekte, mille peal oma jõudu demonstreerida. Iseenesest ääretult tugevaid ja vastupidavaid kõnniteesse süvistatud valgusteid ongi võimalik lõhkuda vaid kivi või haamriga – märkimisväärse toore jõuga  tümitades.

Üks võimalus on, et "lambimaniaki" näol on tegemist lihtsalt vaimuhaigega. Marek Jassik pakkus siiski välja märksa proosalisema seletuse: "Kas keegi on ehk tahtnud neid lampe koju viia? Kuna need on kinni liimitud, läheb tarvis spetsiaalset tööriista, millega neid tänava seest kätte saada. Kruvikeeraja siin tõesti ei aita. Võib-olla on keegi üritanud endale lihtsal viisil terrassivalgustust hankida." Nähes, et ettevõtmine ei õnnestu, on aga lampe vihaselt haamriga taotud.

Mai keskpaigaks kõik korda

Jassiku sõnul tahab KMG kui ehitaja ja töövõtja Reidi tee äärse puhkeala kõnniteede valgustuse peatselt lõplikult korda teha.

"Purskkaevu vandaali või varga poolt lõhutud valgusti vahetame samuti oma kulul ära," rääkis Jassik. "Ja sinised tuled kõnnitees samuti. Meie soov on mai keskpaigaks kõik korda saada, sest see on tähtaeg, mil peaksid olema lõppenud viimistlustööd ja Reidi tee oleks lõplikult valmis. Me teeme valgustuse töökindlaks, seda hirmu mul tõesti ei ole, et peaks ka kunagi tulevikus, aastate pärast hakkama lampe kümnete kaupa välja vahetama." Tõenäoliselt on osa lampe Jassiku arvates kustunud kehva elektriühenduse tõttu, kuid ta lubas lasta kõik ühenduskohad  uuesti üle vaadata. Garantiiaeg on viis aastat.

Nag öeldud, on nn lambimaniaki vastu rohi leitud. "Me oleme otsustanud, et paigaldame Reidi tee alale kaamerad," ütles Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. "Selle ajani, kuni me need hanke kaudu soetanud oleme, võtame kasutusele ajutise lahenduse, ehk siis räägime läbi mõne turvafirmaga ja paigaldame sinna ajutised kaamerad."

Kõige enam kannatavad vandaalide käes kesklinn ja Põhja-Tallinn

Tallinna maksumaksja kannab vandaalitsemise tõttu kahju sadu tuhandeid eurosid aastas – ühel äärmuslikumal juhul ei peljatud minna isegi jõulukuuse kallale.

Kommunikatsiooniekspert Lauri Linnamäe uuris turvafirma Rapid Security palvel politsei avalikku sündmuste andmestikku ja esitab mitmeid vandaalitsemist üldistavaid numbreid. Jutt käib vandaalitsemistest üldiselt – seega mitte ainult maksumaksja raha eest soetatud, vaid ka üksikisikute või ettevõtete vara kallal. Näiteks suuremal osal politseis registreeritud vandaalitsemiste puhul jääb kahjusumma alla 500 euro. Tuhande elaniku kohta registreeritakse enim ehk ligi 3,5 vandalismiakti aastas Lääne maakonnas. Järgnevad Harju maakond koos Tallinnaga 2,8 ja Ida-Viru maakond 2,6 juhtumiga tuhande elaniku kohta aastas. Kõige viisakamalt peetakse end ülal Tartu ja Võru maakonnas: 1,3 juhtumit tuhande elaniku kohta. Eesti vandaalipealinna tiitel läheb selle analüüsi kohaselt Tamsalule: viimase viie aasta jooksul on politsei seal registreerinud keskmiselt 4,8 vandaalitsemist iga tuhande elaniku kohta.

Tallinna kõige vandalismirikkam piirkond on kesklinn – samuti üle nelja vandalismiakti tuhande elaniku kohta. Järgneb Põhja-Tallinn (3,4). Samas muutub olukord Eestis siiski järjest paremaks: võõra vara lõhkumine ja rikkumine vähenes riigis viie aastaga lausa 20%. Väärib märkimist, et kõige enam ehk 43% juhtudest puudutavad vandaalitsemist tänaval, väljakul vm avalikus kohas. Seega võibki eeldada, et väga suures ulatuses lõhutakse just maksumaksja raha eest soetatud vara. Tihti lõhutakse veel ühissõidukeid – 13% lõhkumisest.
Kindlaim kaitse vandaalide vastu on turvaekspertide arvates kaameravalve. Nii langeb kaameravalve all asuvatest objektidest, näiteks kortermajadest vandaalide ohvriks vaevalt üks protsent.

Sodimine, asja rikkumine või hävitamine on karistatav väärteona või avaliku korra rikkumisena. Selliste juhtumite leidmise puhul on õige teatada politseile või asja valdajale. Politsei ülesanne on rikkuja välja selgitada ja vajadusel karistada. Kõnekeeles öeldes vandalismi eest saab karistada rahatrahviga, mille suurus sõltub kahjust, või kui tekitatud on oluline kahju, siis kuni viieaastase vangistusega. Kui on tegemist linnaruumis olevate esemetega, mida on rikutud ja mis ilmselgelt on linna vara - tänavalaternad, pingid jms, siis peaks vandalismi avastamisel teatama mupole või otse linnaosa valitsusele. Viimane peaks tegema avalduse politseile.

Laadimine...Laadimine...