Ülemiste järve jalutamiseks avatud kallas, kenasid maju täis ehitatud tühermaad ja ühislinn Helsingiga? Tallinn ootab elanikelt ideid, millised võiks olla siinne haridus, kodude kättesaadavus, tänavad ja väljakud, liiklus ja hoolivus pärast 2021. aastat.
Linn ootab elanike ideid oma uue arengukava koostamiseks oktoobri jooksul aadressile https://www.tallinn.ee/strateegia/ideekorje . Linnapea Taavi Aasa sõnul on kaasa lööma oodatud kõik, kellele Tallinna tulevik korda läheb. “Soovime linna arengukava koostamisse kaasata võimalikult palju inimesi,” lausus Aas. “Ametnike, asjatundjate ja teadlaste arvamuse kõrval on oluline kohalike elanike panus, kelle hüvanguks me arengukava koostamegi. Taani arhitekt Jan Gehl on öelnud, et alguses loovad inimesed linna, pärast loob linn inimesed. See, millises linnas me elame, on meie kujundada. Samas peame arvestama, et meie loodud ruum hakkab omakorda mõjutama seda, kuidas me linnas elame, mismoodi üksteisega suhtleme, ja lõpuks, millised me oleme.”
Avalöögi arengukava koostamisele andis hiljuti toimunud “Tallinna arengukava 2021+” seminar, kus oma ideedest rääkisid eksperdid. Esinejad leidsid seal muu hulgas, et linna kujundamisel tuleb seada esikohale inimesed, mitte autod. Uute majade kvartalid peavad tekitama segakasutuse. See tähendab, et ei tohi kavandada piirkondi, kus on ainult äriruumid, või siis odavaid karpelamuid. Asjatundjad leidsid, et julgemalt võiks eksperimenteerida lühiajaliste pilootprojektidega, mis aitaks katsetada, kuidas üks või teine lahendus töötab, ja niiviisi ennetada suuremaid vigu. Oluline on harida linlasi, et nad oskaksid nõuda head kodu.
Vestlusringis käis Mainor Ülemiste nõukogu liige Andrus Kaldalu välja mõtte avada Ülemiste järv rohkem linlastele. “Tallinn ei ole ainult merelinn, vaid ka järvelinn. See järvetunne annaks linnale juurde ja linn ei oleks justkui katki lõigatud,” ütles Kaldalu.
“Nii nagu suletud Dvigatelist on saanud avatud Ülemiste linnak, saaks järve äärest avatud olla ka Tallinn. Eksperdid on kinnitanud, et Ülemiste järve kallaste avamisel rahvale poleks loodusele negatiivseid tagajärgi. Elanikel peaks lubama ka Ülemiste järvekallast nautida, aitaks kas või selle osaline avamine.”
Targa majanduse süda
Kalamajas elavale kodanikuühiskonna aktivistile Rasmus Raskile teeb aga muret kirjuks muutuv linnapilt, kuna ligi 97% linnamaast on erakätes: “Kodanikuna tahan ma, et linn saaks olla nõudlikum erakinnistute suhtes, et linnal oleks rohkem hoobasid seada piiranguid ja kujundada ise linnamuljet.”
Kunstiakadeemia rektori Mart Kalmu sõnul võiks aga linna tihedamaks ehitada. “Tallinna sees on tunne, et linn võiks kogu aeg kasvada, palju on veel välja ehitamata, sõjahaavad on ikka tunda, nii palju on teha ja võiks tihedusse kasvada,” rääkis Kalm. “Samas ei tohi Tallinna kasv toimuda ülejäänud Eesti tühjaksimemisega, see oleks sigadus.”
Ka ettevõtja Raski meelest võiks linn olla avatum. “Avatus on väärtus,” mainis ta. “Tallinn pealinnana võiks olla avatud linn, nii koostöö osas Helsingiga kui ka ülejäänud Eestile vaadates.”
Kaldalu sõnul peaks Tallinn end juba praegu ülejäänud maailmale tutvustama kui Tallinn-Helsingi kaksiklinna.
Helsingiga koostööd tehes on meil suurem võimalus maailmas silma paista. “Peaksime arutlema, kuidas kasvatada Tallinna konkurentsivõimet hea elupaigana ning atraktiivse investeerimise ja turismi sihtkohana,” lausus Aas.
Tallinn tahab oma plaanide tegemist lihtsamaks muuta. “Meie eesmärk on arengudokumentide arvu vähendada ja nendest arusaamist lihtsustada,” ütles Tallinn strateegiabüroo juht Toomas Haidak. “Vaatame üle, milliseid teenuseid on vaja linnal üldse osutada, kes neid osutavad ja milliseid ressursse on selleks vaja. Sealhulgas peame silmas ka linnavalitsuse võimekust ja kompetentsust.”
Kava mõistetavamaks
Arengukava 2021+ koostamine kestab ligikaudu kaks aastat, Tänavu paneb linn kirja eesmärgid, milline võiks Tallinn tulevikus olla. Seejärel on plaanis neli töötuba, mis töötavad saadud ettepanekud ja info läbi. Ideekorje ja töötubade baasil valmib järgmise aasta alguseks arengukava esimene tööversioon. Tuleval aastal lisanduvad tööversioonis kirja pandu põhjal uued ideekorjed ja töötoad ja seejärel lepitakse kokku, millised on kõige olulisemad tegevused püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Volikogu peaks saama kava enne 2020. aasta suvepuhkusi heaks kiita.
Esialgu on arengukava väljatöötajad pakkunud välja kolm teemat, mille mõttetalgutel saab kaasa lüüa. Need on “Parim argipäev” (linna teenused), “Ägedad naabruskonnad” (linnakeskkond) ja “Aktiivsed ja hoolivad inimesed” (linlane).
Arengukava saab aidata kokku panna mitmel viisil. Oma mõtted on võimalik välja öelda töötubades, selleks loodud veebikeskkonnas ning Facebooki grupis “Tallinna arengukava 2021+”. Avaseminari ettekanded on leitavad Tallinna kodulehel aadressil https://www.tallinn.ee/strateegia/.
RIISALU: Põhja-Tallinnas võiks olla rahvusvaheline filmilinnak
“Filmilinnakust saaks suur loomemajanduse keskus, mille abil muutuks Tallinn filmitootmise Põhja-Euroopa pealinnaks,” ütles abilinnapea Aivar Riisalu.
“Põhja-Tallinnas peaks 2021. aastaks olema valmis ehitatud suur rahvusvaheline filmilinnak,” jätkas Riisalu. “See keskus on väga vajalik nii Tallinna maine kui kultuurilise ja majandusliku arengu seisukohalt. Filmilinnakust saaks ühtlasi suur loomemajanduse keskus, mille abil Tallinn muutuks filmitootmise Põhja-Euroopa pealinnaks, kus tahetakse töötada ja on võimalik luua kõrgel rahvusvahelisel tasemel filme. Kõigile tänapäeva nõuetele vastav filmilinnak suurendaks Tallinna rahvusvahelist tuntust, tooks siia tööle maailma esimese järgu superstaare ja muudaks selle kaudu Tallinna loomingulise kuulsusega pealinnaks. Linn on langetanud otsuse filmilinnak ise valmis ehitada ja ma loodan, et kõik läheb plaanipäraselt.”
