Tallinn aitab ugandalastel luua moodsaid teeninduskeskusi

"Alustage lihtsamatest asjadest ja minge siis järk-järgult üle keerulisematele. Kohe e-riiki luua ei õnnestu, küll aga samm-sammult,“ andis Tallinna Arengu- ja Koolituskeskuse juhatuse liige Kalle Sepp Tallinnasse tulnud ugandalastele nõu, kuidas kohalik võim ja riigivõim elektroonilisel ajastul oma kodanikega suhtlema hakkaks. 

Pilt: Scanpix

Tallinn aitab ugandalastel luua moodsaid teeninduskeskusi

Ivo Karlep

"Alustage lihtsamatest asjadest ja minge siis järk-järgult üle keerulisematele. Kohe e-riiki luua ei õnnestu, küll aga samm-sammult,“ andis Tallinna Arengu- ja Koolituskeskuse juhatuse liige Kalle Sepp Tallinnasse tulnud ugandalastele nõu, kuidas kohalik võim ja riigivõim elektroonilisel ajastul oma kodanikega suhtlema hakkaks. 

Uganda Avalike Teenuste Ministeeriumi asekantsler Emmanuel Freddie Mugunga juhitud viieliikmeline delegatsioon külastas Tallinna ja Rapla teeninduskeskusi, et saada paremat ülevaadet, kuidas kohalik võim ja riigivõim elektroonilisel ajastul oma kodanikega suhtleb. "Oleme siin kahel peamisel põhjusel: esiteks tahame alustada mõningaid uusi projekte oma kodumaal, mis puudutavad avaliku sektori teenuseid, teiseks huvitab meid üldse kogu e-valitsuse temaatika," rääkis härra Mugunga. "Aga enne kui üldse midagi teha, oleks vaja täielikku ettekujutust, kuidas on asjad korraldatud siin, Eestis."

Uganda delegatsiooni juht selgitas veel, et nad on huvitatud eelkõige koostööst oma riigis uute moodsate teeninduskeskuste loomisel. "Vaatamegi nüüd siin, kuidas võtta vastu ja teenindada kodanikke ühes kohas, kuidas kogu sellise keskuse süsteemi üles ehitada, kus inimesed ootavad automaadist väljastatud numbritega järjekorras ametnike juurde pääsemist . Me peame endale selgeks tegema, kuidas selliseid keskusi kasutada üleriigiliste ülesannete lahendamiseks ja kuidas kohalikes omavalitsustes seda teha."

Uganda külalised on väga huvitatud ka e-riigi toimimisest. "Me oleme küll suur maa, meil on 37 miljonit inimest, kuid me tahame ka kunagi e-valitsemiseni jõuda," sõnas Emmanuel Muganga. "Meil on suur maa, aga dokumentide haldamine ja liikumine eri riigihalduse struktuuride vahel saab olla põhimõtteliselt samasugune nagu on Eestis," arvas külaline.

"Mida me peame saavutama, on ühiskondlike teenuseid osutavate struktuuride mõtteviisi muutumine. Elektrooniline süsteem võimaldab suuremat efektiivsust ja paremat kontrolli protsesside üle. Inimesed peavad selle uue mõtteviisiga harjuma ning protsessid peavad käivituma." Elektrooniline suhtlemine ja kirjavahetus on Ugandas igapäevane asi , see on inimeste poolt omaks võetud, kuid seda veel päris hästi ette ei kujuta, et ka tähtsad dokumendid võivad olla elektroonilised. "Me loodame sellest palju. Peame hakkama tegutsema. Sellepärast olemegi praegu siin," lõpetas Aafrika külaline.

Tallinna Arengu- ja Koolituskeskuse juhatuse liige Kalle Sepp selgitas, et Uganda sõpradega seob keskust kaheaastane projekt, mis käivitus tänavu augustis. "Selle aja jooksul on meil planeeritud kaks Uganda delegatsiooni visiiti Eestisse ja Tallinnasse ja neli meie ekspertide külaskäiku Ugandasse." Ugandas vaatavad meie asjatundjad üle loodavate teeninduskeskuste asukohad ja kooskõlastavad kohalikega ettevalmistuste käigu.

Kui vaja, siis antakse ka nõu, mida veel paremini teha, mida muuta. 2018. aasta juuliks peaks olema kaks teeninduspunkti avatud.

"Meie mõte oli kõigepealt tuua siia otsustajate taseme esindajad, ministeeriumi inimesed ja koolitajate juht, et hiljem hakata tööle juba vahetute projekti elluviijatega," selgitas Sepp. "Kuna esimesed Uganda moodsad teeninduspunktid jäävad pilootprojektiks ja eeskujuks terve Uganda riigi jaoks, mille järgi hakatakse uusi piirkondlikke teeninduspunkte rajama, siis on praegu siin tippotsustajad, et nad üldse saaksid aru, millega saab olema tegemist. Et nad pärast oskaksid juba ülesandeid allapoole jagama hakata." 

Seda projekti rahastab Eesti välisministeerium ja see kannab nime "Uganda kohalike omavalitsuste teeninduspunktide arendamine ja rajamine Tallinna eeskujul." Tallinna esindajaks selles projektis ongi Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus.

Sepp meenutas, et esimese projektina tegid nad ugandalastega juba väga õnnestunult. See päädis paari turismiinfopunkti avamisega Ugandas.

"Kuna see projekt läks nii edukalt ja meie sealpoolseks partneriks oli just Uganda Avalike Teenuste Ministeerium ja kuna minister oli nii vaimustuses ning pöördus meie poole, et kas me saaksime toetada ka nende teisi tegevusi, siis võtsimegi käsile juba keerulisema asja." Kuna nendeks tegevusteks on võimalik taotleda välisministeeriumi humanitaarabi raha, siis kirjutatigi projekt, mille Eesti välisministeerium ka heaks kiitis. "Nüüd me siis anname oma Uganda sõpradele edasi nii Tallinna kui Eesti kogemusi," ütles Sepp. Külalistele näidati meie riigikantselei tööd, käidi Rapla maavalitsuses, Rapla vallas, et anda võimalikult laia ülevaadet kodanike ja võimude suhtlemisest. Näidati ka Eesti kõige suuremat teenindussaali – Politsei ja Piirivalveameti nn passilauda Tammsaare teel. "Nad on hästi optimistlikud oma projekti õnnestumises," iseloomustas Kalle Sepp külaliste suhtumist nähtusse. "Meie soovitus on neile siiski: alustage lihtsamatest asjadest ja minge siis järk-järgult üle keerulisematele. Kohe e-riiki luua ei õnnestu, küll aga samm-sammult." Kalle Sepp usub, et ettevõetavad asjad õnnestub edukalt ära teha. "Meil on tublid partnerid ja neil on oma maa juhtkonna poliitiline tugi taga, ma loodan, et nad saavad hästi hakkama."

Laadimine...Laadimine...