Tallinna esimene lasteaed pakkus vaestele lastele sooja toitu

Lisaks mängimisele ja laulmisele oli esimeses Tallinna linna lasteaias oluline koht töökasvatusel – lapsed katsid ja koristasid lauda, pesid nõusid ja võimalusel hoolitsesid lillede ja loomade eest.

Pilt: Arhiiv
Ajalugu

Tallinna esimene lasteaed pakkus vaestele lastele sooja toitu

Ivo Karlep

Lisaks mängimisele ja laulmisele oli esimeses Tallinna linna lasteaias oluline koht töökasvatusel – lapsed katsid ja koristasid lauda, pesid nõusid ja võimalusel hoolitsesid lillede ja loomade eest.

Tänavu saab Tallinna linna hallatav lasteaiaharidus saja-aastaseks. Pealinn uuris sel puhul, millal üldse said linlased oma koolieelikuid siin viisakatesse asutustesse hoida ja harida saata.


"Saksamaal olid tööl käivate vanemate väikeste laste päevaseks hoiuks mõeldud asutused paarsada aastat tagasi nii populaarseks muutunud, et meie kaasmaalastest baltisakslased otsustasid neid ka siin asutada," ütles kasvatusteadlane Mare Torm.


1. augustil 1840 avaski aadliproua Elisabeth von Uexküll Tallinnas väikelaste hoiuasutuse. "Seni teadaolevatel andmetel võib seda pidada vanimaks eralasteaiaks Tallinnas," ütles Torm.


Nimetatud lasteaed oli mõeldud vaestele, kes käisid tööl ega saanud ise oma laste järele vaadata. Teisel tegutsemisaastal võttis asutus vastu juba 70 kahe- kuni seitsmeaastast last, kes viibisid lasteaias aasta ringi ja kuus päeva nädalas.


Suvel algas lasteaiapäev juba kell 6 hommikul, sügisel ja talvel siis, kui valgeks läks. Suvel viidi lapsed koju kell 20 ja talvel siis, kui pimenes. Kui praegu mõtleme lasteaias juba mahetoidule, siis esimese lastehoiuasutuse söögisedel oli lihtsam. Hommikul said väiksemad piima ja leiba, suuremad soolaräime ja leiba. Lõunaks oli "tervislik, toitev loomarasvaga valmistatud supp" vaheldumisi kapsa, peedi, kartuli, herneste ja tangudega. Kaks korda nädalas oli supis liha. Õhtul enne kojuminekut said lapsed järelejäänud suppi ja leiba. Ajaloolase Tõnis Liibeki väitel muutusid kõik lapsed kahe nädala kuni kuu ajaga paremaks, käitusid rahulikult ja olid kuulekad. Kõik see käinud ilma mingi kehalise karistuse ja rangete abinõudeta.


Meie linna esimene lastehoid ei jäänud kauaks ainsaks omasuguseks. "Sõna "lasteaed" võeti esimest korda kasutusele 1862. aastal, mil hakkas tööle Eestimaa abistamise seltsi asutatud väikelaste hoiuasutus," lausus Torm. See põhiliselt Jaani kogudusse kuuluvate vanemate laste hoidmiseks loodud lasteaed asus nüüdseks kadunud tänavajupil, mis kandis Väike-Roosikrantsi nime. "See polnud ainult laste järelevalveasutus, vaid enne kooliminekut said lapsed sealt ka oma esimese lugemisoskuse," rääkis Torm. Tasub meenutada, et tol ajal läksid lapsed kooli alles üheksa- või koguni kümneaastaselt ja koolikohustust ei olnud.


Sõda ei takistanud lasteaia loomist


1. detsembril 1918 asutati Tallinna esimene linnale kuuluv lasteaed. "Mõelda vaid, alles oli lõppenud Saksamaa okupatsioon ja ida poolt ähvardas peale tulla Punavägi, aga siiski peeti tarvilikuks luua linna lasteaed," nentis Torm. 2. detsembril 1918 kehtestati volikogu otsusega lasteaia õppekeeleks eesti keel. 1923. aastal kolis lasteaed kesklinnast Koplisse Vene-Balti tehase juurde, olles varem tegutsenud kolmes kohas: Vene 31, Vana-Viru 15 ja Tui 12. Kopli oli töölisvanematele loogiline asukoht, sest just seal asusid linna suured ettevõtted. 1928. aasta augustis valmis linnavalitsuse eestvõttel 1. lastepäevakodule ehk praegusele Kopli lasteaiale spetsiaalselt selleks mõeldud hoone Bekkeri asunduses. Arhitekt Herbert Johansoni projekti järgi valminud lasteaiahoone oli tollal moodsaim kogu Eestis. Tallinna 1. lastepäevakodu sai omataoliste hulgas teedrajavaks ehitiseks ja oli Bekkeri asunduse uhkuseks. Asukohta valiti hoolikalt – see pidi paiknema Kopli teest eemal, metsatuka keskel, et teepoolne mängumuru oleks kaitstud põhja- ja idatuulte eest. Kopli on küllaltki kitsas poolsaar ja seetõttu meretuultele avatud. Lasteaiast põhja poole jääb kümne minuti tee kaugusele meri.


Hoone projekteeriti lapsesõbralikuna, erilist tähelepanu pälvisid rõõmsate värvidega kujundatud siseruumid. Tänu sellele tunnevad lapsed ka praegu end selles majas väga hästi. Lasteaia majas oli korter nii juhatajale kui ka majahoidjale. Hoone söökla ja köök asusid keldrikorrusel, majas oli ka toidulift.


Lisaks aiarühmadele avati seal sõimerühmad. Õppetöö toimus lasteaias Fröbeli ja Montessori meetodite järgi, lapsel pidi olema võimalus igakülgselt oma võimeid kasutada. Suurt rõhku pandi vabale mängimisele, aga ka võimlemisele. Laulumänge püüti siduda muu tegevusega. Palju aega pühendati joonistamisele, voltimisele, punumisele jt paberitöödele. Hilisemal ajal püüti lastele ka  tööülesandeid anda: nad katsid ja koristasid lauda, pesid nõusid ja võimalusel hoolitsesid lillede ja loomade eest. Lasteaed aitas töölisvanematel muretu südamega tööle minna.


Samas hoones tänaseni


Väga palju aega veetsid lapsed õues. Kasvatajad korraldasid sageli üritusi, kus lapsed said palju esineda ja ennast väljendada. Kasvatajad arendasid lastes julgust ja osavõtlikkust. Kopli lasteaed kujunes lasteaednike sagedaste kokkusaamiste paigaks, sest 1932. aasta algul tegevust alustanud Eesti lasteaednike selts korraldas oma ametlikke koosviibimisi just seal. Lasteaeda juhatas kuni 1935. aasta jaanuari lõpuni Minna Tamm, kellest sai 1938.-1939. aastal Eesti lasteaednike seltsi esinaine ning naiskodukaitse Kopli piirkonna esinaine. Lasteaeda on oma mälestustes sooja südamega meenutanud Olav Vaarma, kunagine Kopli lasteaia kasvandik, kes elab ka praegu Põhja-Tallinna linnaosas ja on töötanud allveelaeval Lembitu tüürimehena.

 

 

 

Lapsi hoidsid haritud ja suurte teadmistega kasvatajad

 

Kopli lasteaia üks tuntumaid kasvatajaid oli lastekirjanik Eno Raua ema Lea Raud.


Kopli lasteaeda juhtisid ja seal töötasid mitmed väga haritud ja laialdaste teadmistega pedagoogid, kes kirjutasid ka kasvatusalaseid artikleid, andsid välja raamatuid, korraldasid  koolitusi aitasid näitusi kokku panna.


Tuntumatest kasvatajatest on teiste seas esile tõstetud Lea Rauda, kes oli hilisema tuntud lastekirjaniku Eno Raua ema ja Helsingi ülikooli professori Rein Raua vanaema. 1936. aastal Tallinnas toimunud soome-ugri kongressil olid väljas ka toonase lasteaialapse Eno Raua tööd. Huvitav on märkida, et kui Eno Rauast sai kirjanik, siis tema tütrest Piretist kunstnik, kes on lasteaia üritustel lastele joonistamas käinud.


1937. aastal asus lasteaias tööle üks Eesti koolieelse pedagoogika suurnimesid Eva Lootsar, kelle pedagoogilise pärandi nimistu on aukartustäratav ja kes oli oma aja üks viljakamaid autoreid lasteaiaga seotud probleemide käsitlemisel.
Põlvkondade järjepidevuse kinnitusena töötab praegu Kopli lasteaias õpetajana Silja Rohtla, kelle vanaema Linda Rohtla käis lapsepõlves 1. lastepäevakodus. Lasteaed tegutseb ka tänapäeval samas hoones, mis selleks otstarbeks 1928. aastal arhitekt Herbert Johansoni projekti järgi ehitatati.

Laadimine...Laadimine...