Tallinna esimene trükikoda andis eestlastele kirjakeele

Tallinna esimene trükis võis olla bürgermeistri tütre Elisabethi pulmadeks avaldatud luulekogu.

Ajalugu

Tallinna esimene trükikoda andis eestlastele kirjakeele

Ivo Karlep

Tallinna esimene trükis võis olla bürgermeistri tütre Elisabethi pulmadeks avaldatud luulekogu.

Äsja 500. aastapäeva tähistanud usupuhastus andis tõuke ka ilmaliku trükisõna levimisele Eestis. Rootsi ajal levis siin ilmalik juhuluule. Esimesed trükikojad rajati meie maal seoses õppeasutuste rajamisega. 1634. aastal asutas Stockholmist siia kutsutud trükkal Christoph Reusner linna esimese trükikoja Gustav Adolfi gümnaasiumi juurde ja Tallinnas räägitavast põhja-eesti keelest sai hiljem eestlaste kirjakeel. Kui paar aastat varem asutatud Tartu trükikoda kuulus ülikooli eellasele, siis Reusner tegutses omanikuna lepinguga. Soome näiteks sai endale esimese trükikoja ligi kümme aastat hiljem kui Eesti. 

Tallinna kolis Rootsi kuninga trükkal

Reusner ei olnud mingi suvaline mees, ta oli töötanud üle paarikümne aasta Stockholmis kuningas Karl IX asutatud kuninglikus trükikojas. Stockolmis isikliku eluga ummikusse jooksnud, tahtis ta alustada puhtalt lehelt ja nõustuski Tallinna tulema.

Siiski esitas trükkal raehärradele päris suured nõudmised: pakutud 50-taalrise aastapalga asemele olgu 60, lisaks veel rukkilast ja 200 taalrit kolimisraha. Leping sõlmiti 14. septembril 1633. Kolimisraha sai ta soovitud määral, kuid aastapalgaks jäi siiski 50 taalrit, millest poole kohustus tasuma rüütelkond ja teise poole linn. Samuti pidi ta saama prii korteri ja trükikojaruumid ning olema vaba linna maksudest.

Kevadel, esimese vaba veega toodi trükikoja sisseseade Stockholmist Tallinna ja esimesed siinsed trükised kannavadki 1634. aasta numbrit. Esimeseks teadaolevaks trükiseks peeti kaua aega gümnaasiumi professorite tervitust kuberner Philipp Scheidingile tema naasmise puhul Moskvas edukalt peetud rahuläbirääkimistelt. Teiste andmete põhjal olnud Reusneri esimene trükis siiski Tallinna bürgermeistri tütre Elisabethi pulmade puhul avaldatud luulekogu. Tallinna gümnaasiumi professorite Heinrich Vulpiuse, Timotheus Poluse ja Reiner Brockmanni ühises kogus oli seitse ladina- ja saksakeelset luuletust.

Uue gümnaasiumi professorid mõjutasid tugevasti linna vaimuelu. Nad käisid koos, korraldasid väljasõite, musitseerisid ja luuletasid. Peale saksa ja ladina keele luuletati ka eesti keeles ning kõike sai nüüd lihtsalt trükkida ja levitada. Esimesena luuletas eesti keeles gümnaasiumi kreeka keele professor Reiner Brockmann. Trükist ilmus see luuletus 1637. aastal.

Eestikeelsed trükised ilmusid gümnaasiumi trükikojast kakskeelsena ja nende tiitelleht ei olnudki eestikeelne. Trükist ilmus ka H. Stahli eesti keele õpik Anführung zu der Ehatnischen Sprach, sest luteri usk nõudis pastoritelt rahvakeele tundmist. Reusneril oligi au olla esimese eesti keele õpiku trükkija. Samal aastal tuli trükikojast välja esimene eestikeelne kirikulaulude raamat, seal leidus ka noote.

Pärast Reusneri ootamatut surma 1637. aastal päris trükikoja tema lesk Catharina, kes abiellus 1638. aastal trükkaliselli Heinrich Westphaliga ja nii sai viimasest Tallinna teine trükkal. Linn andis Westphalile tänu sellele ka kodanikuõigused. Tallinna trükikoda püsis abielude kaudu läbi terve 17. sajandi linna esitrükkalist Cristoph Reusnerist alguse saanud suguvõsa käes. See kindlustas trükiprivileegide jätkumise.

Ilmuma hakkas ajaleht

Gümnaasiumi trükikoda andis hiljem välja ka esimest Eesti ajalehte, milleks oli aastail 1689-1710 kaks korda nädalas ilmunud Revalsche Post-Zeitung. Tegemist polnud siiski päris iseseisva lehega, põhiliselt trükiti ümber Riias ilmuvat Rootsi kroonile jäägitult truud Rigische Novellenit. Tegemist oli kuningas Karl XI enda korraldusega, mis keelas Königsbergi populaarse ajalehe levitamise ning andis käsu selle asemel oma ajalehte trükkida ja levitada.

Kujunes ka omalaadi trükikodade tööjaotus: Tallinna gümnaasiumi trükikoda trükkis ainult Tallinna maakeelseid ehk Põhja-Eesti murdes trükiseid, Riias ja Tartus aga trükiti Tartu maakeelseid ehk Lõuna-Eesti murdes raamatuid. Põhjasõja sündmuste keerises katkestasid Riia ja Tartu ülikooli trükikojad tegevuse. Tallinna gümnaasiumi trükikoda jäi sestpeale peaaegu ainsaks eestikeelsete raamatute trükkijaks. Sellega muutus domineerivaks põhja-eesti ehk Tallinna maakeel, seda eriti pärast eestikeelse piibli trükis ilmumist 1739. aastal.

Kirjutis põhineb Katre Kaju ja Kyra Roberti artiklitel kogumikest "Vana Tallinn" ja Kaarel Vanamölderi uurimusel esimesest Tallinna ajalehest.

Laadimine...Laadimine...