"Neid inimesi on palju, aga nad on vait," iseloomustas Reet (54) ennast ja teisi töötuid. "Meil valitseb edukultus ja ma imestan, kui laia lõuaga räägitakse koondamistest. Aga mina mõtlen, et mis nendest mitmest tuhandest inimesest siis saab." Linn korraldab töötute aitamiseks infopäeva.

Abilinnapea Betina Beškina sõnul toimuvad infopäevad Lasnamäel, Mustamäel ja Põhja-Tallinnas, kus on paraku kõige rohkem registreeritud töötuid. “Alates kriisi algusest ehk märtsi lõpust on registreeritud töötute arv Tallinnas üha kasvanud – kui märtsis oli see ligikaudu 12 000, siis nüüd on registreeritud töötute arv ligi 17 000,” selgitas Beškina. “Paraku puudutas koroonakriisist tingitud majanduslangus väga paljusid linlasi ja peresid. Selleks, et toetada majanduslanguse järel töötuks jäänud ja toimetulekuraskustes peresid, töötas linn suve hakul välja mitmeid täiendavaid sotsiaalmeetmed ja soodustusi. Ka linnaosades toimuvad infopäevad tööotsijatele on üks viis toetada abi ja tuge vajavaid peresid.”

Reeda sõnul tegi ta oma endise tööandja juures tööd korralikult, aga tundis, et teda absoluutselt ei hinnata. “Olin oma tööandjale üks suur ümmargune null,” selgitas naine. “Ega ma oma muresid eriti ei kurtnud ka ja nii tekkis hästi palju lahendamata asju. Töötukassas koolitustel käies sain aru, mis see läbipõlemine üldse on, ja hakkasin mõtlema, et nii ei saa enam edasi minna. Ma arvasin, et leian kiiresti mingi uue töö, aga siis algasid probleemid vanematega, kelle eest tuli hoolt kanda.”

Reet ütles, et pole tulistanud oma CV-d vasakule ja paremale. “Olin käinud tööalase motivatsiooni koolitusel, kus räägiti, kuidas inimesed saadavad hunnikute kaupa CV-sid ka nende töökuulutuste peale, mille tingimusi nad ei täida,” meenutas naine. “Töötukassa ju nõuab, et sa kuskile kandideerid, ja siis inimesed kandideerivadki vahel täiesti suvalistele kohtadele.”

Kas koolitustest on abi?

Paratamatult ei ole paljudele võõras olukord, kus käiakse korra kuus töötukassas konsultandi juures, kuid tuntakse, et mingit abi sellest ei ole. Töötuse teema on delikaatne – oma nimega siin naljalt suure avalikkuse ette ei tulda. Seetõttu on ka selles artiklis inimeste nimed muudetud. Reet on erialalt maastikukujundusagronoom, kuid tegutsenud ka kultuuritöötajana. Enne oma viimaselt pikaajaliselt töökohalt lahkumist oli ta ametis aednikuna. “Ma lihtsalt põlesin läbi, sest mul oli kohutav tööstress,” tunnistas naine. “Osal ettevõtetel läks masuga hästi, teistel viletsamini, mina pidin poole kohaga ära tegema kogu endise täiskoha töö. Kui mul ülemus vahetus, siis algasid probleemid, sest korraga leiti, et minu panus ettevõtte edusse ei rahulda tööandjat. Mu palk oli selle raske töö kohta ikka väga väike ja ka tervisega oli probleeme. Andsin lihtsalt lahkumisavalduse, sest olin enne vaikselt maad kuulanud, mis tööturul toimub, ning käinud ka juba töötukassa kaudu eri  töötubades.”

Töötus on Eestis emotsionaalne teema – kuigi ametlikult ei räägita töötutest, vaid tööotsijatest, kaotab inimene tööturul toimuvas olelusvõitluses tihti suunataju ja tunneb end kõrvalejäetuna. Koondatuna või töötuks jäänuna võib olla esialgu ka keeruline aru saada, millest alustada ja kelle poole kõigepealt pöörduda. Kuna koroonakriisi laineharjal on Tallinna lisandunud 5000 töötut ja prognoositakse selle arvu tõusu, pakub pealinn tööotsijale eri meetmeid, mis aitavad jalga uuesti tööturu ukse vahele saada. Muu hulgas korraldab linna ettevõtlusamet koostöös töötukassa ja tööinspektsiooni, Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti ning linnaosavalitsustega tööotsijale infotunni, kus saab tööspetsialistidelt lähemalt uurida just enda olukorra ja võimaluste kohta.

Reet hakkas uurima, milliseid koolitusi töötukassa pakub. “Tõesti, esmapilgul tundub, et valida saab kõikvõimalikke kursusi ning hakata kasvõi ettevõtjaks,” rääkis ta. “Aga probleem on, et ükski neist kursustest ei jõua ju reaalselt välja uue tööni. Nüüd olen kuulnud, et kõik need, kes on koroona tõttu töötuks jäänud, saavadki rohkem ümberõpet, aga aastal 2018 oli see minu arvates küll rohkem sõnakõlks. Ainus valdkond, mis minu puhul oleks sobinud Eesti riigi vajadustega, oli kultuuriala, aga seal tööd leida polnud mingit võimalust. Sa ei lähe ju 50-aastaselt enam päevasesse õppesse noortega koos, sest ma ei õpi enam nii lihtsasti kõike võrdselt nendega, kes on äsja kooli lõpetanud. Ja siis polegi eriti valikuid – mõned kursused ma sain, aga seal oli jälle nii, et hakka ise ettevõtjaks. Paraku olen – ja suur osa tööotsijatest on – väga nirus seisus emotsionaalselt, mis ettevõtjaks hakkamisest me siin räägime.”

Vanus ja sugu justkui ei loe

Töötukassa juhtivkonsultant Kristo Roots ütles, et arvamus, et kui sa oled naine (või ka mees) 50+ vanuses, on väga keeruline tööd leida, ei vasta pigem tõele. Tööotsijat ei saa üldistada vanuse, soo, rahvuse ega ka selle järgi, kas tegu on välismaalase või Eesti riigi kodanikuga. “Peamine, et inimesel on soov tööle asuda, kõik muu on teisejärguline,” ütles ta. “Töö leidmine ei sõltu ka niivõrd haridusest, sest iga töö peale on olemas sobilik inimene.”

Eesrti Töötukassa Tõnismäe ja Lilleküla büroojuhataja Anniki Paulus ütles, et temal töötukassa spetsialistina on küll palju näiteid selle kohta, kus 50+ eas on tehtud karjääripööre: “On mindud ümberõppele, tööle on mindud tasemeõppe kaudu, nõustajaga koostöös on leitud sobiv töö – jah, võib-olla osaline tööaeg võib seada teatud piirangud, aga näiteks ettevõtjaks hakkamine oleneb pigem inimese oskustest ja valmisolekust. Eri testide kaudu on võimalik hinnata koos nõustajaga seda, kas inimesel on ettevõtjaks   sobivaid omadusi ning kuidas ta saab selle ettevõttega alustada – selleks peab olema idee, ja kui on idee olemas, siis töötukassal on võimalik pakkuda ettevõtlustoetust,” selgitas ta.

Elukestev õpe – paberil või päriselt?

Tööturu uuringud näitavad, et Eesti tööealine elanikkond väheneb ja vananeb, aastaks 2027 on suurim vanuserühm tööturul 35-39-aastased; ka vanemaealiste hõive tõuseb, juba praegu töötab 20% 70-74-aastastest. Eesti tööturu seire ja prognoosi ning oskuste arendamise koordinatsioonisüsteem (OSKA) analüüsib Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõu vajadust lähema kümne aasta jooksul.

OSKA arendusjuhi Tiia Randma sõnul ei ole vanemaealiste töötajate asendamiseks noori piisavalt ning robotid samuti nende tööd ära ei tee. “Meil kõigil tuleb töötada ja ka õppida kauem. Tööandjatel tasub oma töötajaid hoida ja arendada, samuti uute töötajate värbamisel vanust mitte takistuseks pidada, ning oluline ei ole mitte töötaja vanus, vaid soov tööturu vajadustega kaasas käia,” rääkis ta.

Reet enam oma õpitud erialal, aednikuna, tervise pärast töötada ei saa. “Kui ma oleksin 20-30 aastat noorem, siis otsiksin küll erialast tööd, aga nüüd oleks vaja midagi muud. Peaks vast ümber õppima, aga minu arvates selliseid võimalusi eriti ei pakuta. Kuigi kogu aeg räägitakse elukestvast õppest ja ümberõppest, siis 50-aastasel inimesel on seda väga keeruline teha. Räägitakse sellest, et kasvõi asutusesiseselt peaks andma inimestele võimaluse ümber õppida, aga minu arvates asutused ei kasuta seda, sest praegu on nii palju töötuid, et sobivad inimesed leitakse pigem väljastpoolt.”

Reet leidis eelmisel aastal küll töötukassa kaudu sobiva tööajaga meelepärase töö keraamikaga tegelevas firmas, aga kuna ettevõttel tekkisid majanduslikud raskused, siis ta koondati. “Kui mind tööle võeti, oli keraamikuid ja dekoreerijaid väga vaja, aga probleemid tekkisid juba eelmise aasta lõpus, enne kui koroonapuhang Eestisse jõudis. Mul oli väga keeruline sealt koondamisega ära saada, pidasime tükk aega ülemusega läbirääkimisi. Ta tegi mulle ettepaneku, et ma annaksin ise lahkumisavalduse, aga sa ei lähe ju vabatahtlikult töölt ära, kui juba tead, et töökohad ei ripu puu otsas.”

Kuigi ühe kuu koondamisraha polnud üldse suur, soovinuks tööandja ka selle maksmisest hoiduda, kuid õnneks pidas lõpuks ikkagi seadustest kinni.

Teist korda ennast töötuks registreerides oli Reedale asjaajamine juba tuttav. Praegu on ta taas töötu ja otsib aktiivselt tööd, ent väga optimistlik selle leidmise suhtes pole. Naine ise arvab, et vanus seab ikkagi piirid. “Olen võtnud eri arvutikursusi, aga mida nendega peale hakata – sain suurepäraselt hakkama, aga ma jäin ju edasi töötuks ja rakendada pole mul neid teadmisi praegu kuskil. Tööandjad otsivad pigem kogemustega inimesi. Ei ole ju nii, et ma lähen tööle ja oskan kõike kohe – pean saama natuke tuge, aga tööandja valib ikkagi selle, kes juba oskab kõiki nõutud asju. Enesekindlus on ka väga oluline – kui sa oled vanem ja kriitilisem, samas ka vähesema eneseusuga, siis on väga raske jalaga uks lahti lüüa ja öelda, et tere, mina olen siin!”

Tuleb ennast märgatavaks teha

Naise sõnul jõudis ta paaril kandideerimisel edasi vestlusvooru, aga lõpuks tuli ikkagi äraütlemine. “Sel suvel oli täpselt üks selline teema, mida ma väga hästi oskasin, nii et kandideerides juba mõtlesin, et see töö on minu! Aga ma arvan, et kandideerijaid oli palju ja mina võib-olla ei taibanud kirjutada tohutult ülevat ja võimsat kaaskirja, mis oleks teiste hulgast esile tõusnud. Eks üks osa tööotsimisel on oskus ennast sadade tahtjate hulgas nähtavaks teha.”

Reet ütles, et koristajaks ja klienditeenindajaks pole ta kandideerinud. “Võib ju hambaid ristis välja kannatada sellise töö, kui selle eest makstakse hästi ja saab raha kõrvale panna rasketeks aegadeks, aga muidu mitte. Kui mul ei oleks varasemast ajast raha kõrvale pandud, arvestades seda, et võin töötuks jääda, siis ei saaks ma praegu üldse hakkama. Varusid peab olema, ja enam ei saa end niisama lihtsalt töötuks võtta – ikka peab olema uus töökoht silmapiiril.”

Reet ei ei usu väga nendesse edulugudesse, millest meedias räägitakse. “Kui ma loen lehest neid lugusid, kuidas inimesed on hakanud ettevõtjaks ja on nüüd väga edukad, siis ma ei usu seda. Ma arvan, et edukad on tegelikult üksikud, aga sellised lood tekitavad mulje, et kõik ongi nii lihtne. Tundub, et meil on nii palju edukaid inimesi, kellel on kõik korras, aga ei nähta, et meil on ka palju vaeseid ja palgavaeseid, kes ei ole joodikud ega heidikud, vaid täiesti normaalsed inimesed, neil pole pigem õnne olnud. Põletakse läbi ja jäädakse ripakile – ja kui siis öeldakse, et miks sa ei õpi ja tegelikult on kõik võimalik, siis sa ei usu seda. Mul on ka sugulasi, kes on väga edukad ja ka nemad on väga targad õpetama. Neid inimesi on palju, aga nad on vaiksed, nad on vait. Meil valitseb edukultus ja ma imestan, kui laia lõuaga räägitakse koondamistest, sellest, et majandus on vaja korda saada, aga ma mõtlen, et mis nendest mitmest tuhandest inimesest siis saab. Ettevõtjana ei tohiks ju nii suhtuda – sa ei lükka ju sadu ja tuhandeid inimesi kuskile vaiba serva alla, et las nad tegelevad iseendaga ja kui mul jälle vaja on, küll ma siis kuskilt jälle võtan neid. Oma inimesi peaks koolitama ja hoidma!”

Reet ütles, et tema arvates on töötuse teema meie ühiskonnas siiani tabu, millest tööotsija kõva häälega ei kõnele, ning ka vaimne stress ja depressioon on tallegi väga tuttavad teemad. “Stressadki selle pärast, et ei sobitu ühiskonda. Sa pead olema tubli tööinimene – mulle tundub, et töötutesse suhtutakse pigem miinusmärgiga.”  

Samas tõdes naine optimistlikult, et on kõigest hoolimata õppinud nägema ka oma töötuse teist, võimalusterohkemat poolt: “Kuigi ma tunnen ühiskonnas seda tõrjutust, kõrvalejäetust, mis töötuse teemaga seondub, on see siiski ka uus kogemus. Mul on just nüüd tulemas koolitus 50+ inimestele ja ma olen nii mõneski asjas juba kibe käpp,” lisas ta.

Kahe töö vahel

Roots ja Paulus pole nõus sellega, et ümberõppe ja edukuse lood, millest meedias räägitakse, on pelgalt paraadnäited. “Kõik sõltub sellest, millised on inimese vajadused, ja see pole küll nii, et me toome välja ainult häid näiteid,” ütles Roots. Paulus lisas, et vahel seavad inimesed endale juba ette piiranguid – et ei ole võimalik ettevõtjaks hakata või ei saa millegagi hakkama. Ta rõhutas, et töötukassasse tulek pole küll mingi häbenemise koht. “Töötukassa funktsioon on muutunud – me oleme tööotsija jaoks ja pakume koolitusi, töötukassa ei keskendu ainult töötusele,” selgitas ta.

“Võib-olla inimesel oli viimane kokkupuude töötukassaga või kunagise tööhõiveametiga nii ammu ja seetõttu ta mõtleb nii,” arvas Roots. “Ikka isiklik kogemus on see, mis aitab seda arvamust muuta. Tänapäeval ei peaks küll kuidagi häbi tundma sellepärast, et tuleb ennast töötuna arvele võtta, pigem ongi see tagasi tööturule astumise esimene samm.”

Paulus lisas, et inglastel on hea väljend between jobs – “töökohtade vahel”. “See tähendabki, et ma ei defineeri ennast töötuna, vaid võtan pigem aja maha, mõnikord enda soovil, teinekord on see tõesti peale sunnitud olukord. Tuleb lihtsalt läbi mõelda, mida ma soovin teha – kas karjääripööret… või õppida midagi juurde – tööturukoolituste kaudu on see võimalik,” selgitas ta.

21. septembri seisuga on pealinnas kokku 16 872 töötut. Tallinnas ja Harjumaal kokku oli eelmise nädala algul ligi 23 000 töötut ja lähiajal võib töötute arv küündida 30 000-ni (Eestis kokku on 21. septembri seisuga 49 090 töötut). 14.-20. septembrini lisandus koondamise tõttu Tallinnasse 90 töötut ja kokku võeti pealinnas arvele 519 uut töötut.

Kuigi tööturg on näidanud stabiliseerumise märke, on tuleviku väljavaade endiselt ebakindel ning edasine sõltub paljuski viiruse levikust ja selle tõkestamise meetmetest. Pangad on prognoosinud aasta kokkuvõtteks tööpuuduse ulatust 8% juurde. Tallinna linn toetab töötuid programmiga, mis koosneb erinevatest nõustamistest.

“Kui inimene jääb töötuks ja võtab julguse, et alustada oma ettevõttega, siis Tallinna ettevõtlusamet on talle igati abiks,” ütles  abilinnapea Betina Beškina. Pealinnas tegutsevad ka töötute klubid, kus jagatakse kasulikku infot ja leitakse võimalusi, kuidas ka töötuna sotsiaalselt aktiivne olla. “Üks asi on töötukassa hüvitised, teine asi see, et inimene tunneb, et tal on põhjust kodust välja tulla ja olla aktiivne. Töötute puhul just see tunne, et kui ma jään koju, mul ei ole tööd, ma ei lähe mitte kuskile, see on see tunne, mis võtab motivatsiooni ära,” mainis Beškina.

Muidugi on paljudel tööotsijatel alguses palju küsimusi, ebakindlust ja kahtlusi. Tööotsija infopäeval saab uurida kõige kohta, mis töötamist puudutab: milliseid rahalisi toetusi on võimalik taotleda, kas sa oled töötu või tööotsija, millised võimalused on koondamisteatega tööotsijal jne. 1. septembrist on võimalik teha ka nn tööampse, mis tähendab, et kui inimene on töötukassas arvel, on tal õigus ametlikult töötada kaheksa päeva kuus ning saada selle eest tasu kuni 40% kuu töötasu alammäärast.

Kust saada abi, kui oled kaotanud töö?

Töötukassasse saab avalduse esitada:

• E-töötukassa kaudu: https://www.tootukassa.ee/tkauth/login (vaja on sisse logida ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-IDga).
Töötuna arvelevõtmise avalduse esitamisel on vajadusel võimalik tuge saada ka videolindistusest https://www.tootukassa.ee/content/otsin-tood/tootuna-arvelevotmine.

• Telefoni teel: helistades tel 634 8000.

• Ebaõiglase kohtlemise korral aitab tööinspektsioon

Tööelu portaal: www.tööelu.ee

Tööinspektsiooni koduleht: www.ti.ee

Juristi infotelefon 640 6000 E-R kella 9-16.30

E-kirja teel nõustamine: jurist@ti.ee

• Küsi tasuta õigusabi!

Tasuta õigusabi saad tööpäevadel kella 9-17

telefonidel 631 3002, 644 9501 või 631 4466

e-posti teel: ejl@juristideliit.ee

Tulekul infotund “Millest alustada, kui oled kaotanud töö?”

• Infotunnid toimuvad linnaosades. 29. septembril algusega kell 10 on see kavas Põhja-Tallinna sotsiaalkeskuses Maleva 2a.

• 13. oktoobril kell 10 Lindakivi kultuurikeskuses, Koorti 22.

• 27. oktoobril kell 10 Mustamäel Kaja kultuurikeskuses, Vilde tee 118.

• Infotund on tasuta, kuid vaja on end registreerida Tallinna tööportaalis https://www.tallinn.ee/est/tooportaal/, mis koondab töö kaotanule või tööd otsijale vajalikku infot koos teenusepakkujate kontaktidega.