TULEVIK: Kartulipõldude asemel aitavad krõpse toota vetikafarmid?

Praegused toidutrendid on ehedad maitsed ja toorained, traditsiooniline Eesti toit ehk tagasi juurte juurde, vähene soola- ja rasvasisaldus ning mahetoit.

Pilt: Scanpix

TULEVIK: Kartulipõldude asemel aitavad krõpse toota vetikafarmid?

Kai Maran

Praegused toidutrendid on ehedad maitsed ja toorained, traditsiooniline Eesti toit ehk tagasi juurte juurde, vähene soola- ja rasvasisaldus ning mahetoit.

Igakevadine tulevikku vaatav MELT innovatsioonifoorum toob 9. aprillil Kultuurikatlasse kokku värsked tulevikuideed ja -tehnoloogiad, et aidata toime tulla pidevalt kasvava tarbimisega kahanevate ressurssidega maailmas. Innovatsioonifoorumi teemaplokkides arutletakse ka selle üle, kuidas kaitsta loodut võltsimiste eest ja mismoodi tulevikutehnoloogiad maailma päästavad. Luubi all on keskkonda säästev innovatsioon ja viisid, kuidas töötajaid muutustesse kaasata.


"Meie tuleme MELT messile otsima uusi koostööpartnereid," lausus mikrovetikatest näkse tootva ettevõtte Algacap ja Power-Algae juht Liina Joller-Vahter. Ta lisas, et kui praegu teeb nende ettevõte näkse põhiliselt Aasia päritolu toorainest, siis juba sel aastal loodetakse käima panna eestimaine innovaatiline tootmine.


Kasulikud rasvhapped


"Plaan on hakata tootma toorainet Eestis," rääkis ökoinnovatsiooni nooremteadur. "Kui merevetikaid on Eestis toidutööstuses kasutatud juba ammu, näiteks marmelaadi valmistamisel, siis mageveeliste mikrovetikate tootmine on siinmail uuenduslik. Mikrovetikate kasvatuses läheb vaja spetsiaalseid seadmeid, mida nimetatakse fotobioreaktoreiks. Teistest liikidest hoiab tootmiskeskkonna puhtana kinnine torude süsteem. Tootmiskompleksi võib nimetada ka vetikafarmiks, kus on tähtis hoida teatud kindlat temperatuuri. Eestis oleks selline farm esimene omalaadne, selle väljatöötamine nõuab bioloogide, keemikute ja füüsikute koostööd. Aasta lõpuks tahaksime oma väiketööstuse tööle saada."


Mikrovetikaid tasub toota, sest need sisaldavad väga tervislikke oomega-rasvhappeid. "Magevee mikrovetikad on väga rikkad oomega-3 ja oomega-6 rasvhapete poolest," nentis Joller-Vahter. "Kui üldjuhul inimene saab neid näiteks punasest kalast, siis kala omakorda saab need väärtuslikud rasvhapped tänu sellele, et tema toiduahelasse kuuluvad mikrovetikad. Mikrovetikaid toorainena saab panna väga mitmesuguste toiduainete hulka alates šokolaadist, juustust, jogurtist ja küpsistest kuni karastusjookideni."


Eesti toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepa sõnul tulevad uuendused kasuks ka traditsioonilisele tootmisele. "Kui räägime innovatsioonist, siis maailmaturu tihedas konkurentsis läbilöömisel on eristumine ülioluline," rääkis Potisepp. "Sa pead millegi erilisega silma paistma! Eesti eelis on, et rohkem kui 98% piimast on meil kõrge kvaliteediga, sellest on hea teha juustu jm  tooteid. Praegu viime kolmandiku piima Eestist välja toorpiimana, kuid juustu ja või ekspordi eest saaks märksa paremat hinda. Eestisse jääks sel viisil rohkem nii tootmise kui töötlemise raha."


Tootearenduses on Potisepa kinnitusel praegu kaks peasuunda. "Üks on juurte juurde tagasi – me eelistamegi 20% hapukoort ning ehedaid maitseid ja tooraineid," selgitas ta. "Teine suund on muuta tavalised tooted erilisemaks ja eksootilisemaks. Ehk hästi lähevad peale traditsioonilised Eesti toidud uues maitsekombinatsioonis, ka meie parima toiduaine konkurss tõestab selliste toodete edu."


Pool maailma sööb üle ja pool nälgib


Praegused tootetrendid on Potisepa sõnul tervislikkus ning vähene soola- ja rasvasisaldus, samuti suureneb mahetoodete tarbijaskond.
"Euroopa riikides on põllumajandusmaa end koguseliselt ammendamas, kuid Eesti olukord on suhteliselt hea. Meil on praegu veel võimalik aktiivselt kasutamata maa arvelt põllumajandusmaad juurde võtta," rääkis ta. "Eesti põllumajandus ja toidutööstus on kindlasti valmis praegusest enamaks! Venemaale eksportisime kõike suures ulatuses, paraku Venemaa embargo järel eksport soikus. Venemaa inimesed hindasid ja hindavad praegugi Eesti toidutooteid väga kõrgelt – Peterburi ja Moskva oli toona koduturuks! Kuid võimekust Eestis jagub, meil on õppinud tootjad ja oskajad eksportijad. Niikaua, kui see kooslus toimib, on kõik hästi! Eesti väljavaade tuleviku toiduturul on päris hea. Inimeste arv kasvab – praegu võib öelda, et pool maailma nälgib ja pool maailma sööb üle. Arenguriikide küsimus on, kuidas leida vahendeid oma inimestele toitu osta, arenenud riikides aga tekitab probleeme suur konkurents riikide endi vahel ja ülepakkumine on endiselt suur."

 

 

 

Uuendused võivad päästa maailma


• MELT innovatsioonifoorum, kus ligi poolsada ettevõtet esitleb oma innovaatilisi tooteid ja teenuseid, algab Kultuurikatlas 9. aprillil kell  8.30.


• Foorumi põhiprogramm algab kell 9.30. Avaettekande säästva tehnoloogia arengust teeb Hollandi keskkonnasäästliku majandamisviisi ekspert Ron Bloemers, kes oma rohkem kui 25-aastase karjääri jooksul on aidanud luua kümneid uusi rohetehnoloogiaga iduettevõtteid ka Eestis.


• Järgnevas paneeldiskussioonis "Kas innovatsioon päästab maailma?" võtavad sõna ingelinvestor Ivo Remmelg, Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Harri Moora, Helen Anijal Roofit.solar meeskonnast ja Sirje Potisepp Eesti toiduainetööstuse liidust.


• Kogu programmi leiab veebilehelt www.melt.ee

Laadimine...Laadimine...