Turvalise elukohata psüühikahaiged noored saavad tervenemiseks tugikodu

"Psühhoosi võivad vallandada nii lapsepõlvetrauma, rasked peresuhted kui ka koolikiusamine," nendib Tallinna vaimse tervise keskuse juhataja Merike Otepalu. "Ja kui psühhoosi haigestunud noorel inimesel puudub pärast ravi turvaline elukoht, võib ta taas haigestuda ja lõpetada isegi enesetapuga." Seetõttu ehitab Tallinn haigestunud noortele toetatud elamise keskuse, kus nad saavad täielikult terveneda.

Pilt: Albert Truuväärt

Turvalise elukohata psüühikahaiged noored saavad tervenemiseks tugikodu (1)

Triin Oja

"Psühhoosi võivad vallandada nii lapsepõlvetrauma, rasked peresuhted kui ka koolikiusamine," nendib Tallinna vaimse tervise keskuse juhataja Merike Otepalu. "Ja kui psühhoosi haigestunud noorel inimesel puudub pärast ravi turvaline elukoht, võib ta taas haigestuda ja lõpetada isegi enesetapuga." Seetõttu ehitab Tallinn haigestunud noortele toetatud elamise keskuse, kus nad saavad täielikult terveneda.

Tallinna vaimse tervise keskuse juhataja Merike Otepalu nendib, et praegu on esmakordselt psühhoosi haigestunud noorte olukord kehv. "Neile noortele, kellel on kodus kas keeruline olukord või puudub üldse elukoht, on keeruline tuge pakkuda," ütles ta. "Isegi kui nad lähevad pärast haiglat tagasi koju, kus neil oli juba varem stressirohke keskkond, ei aita see kaasa taastumisele."

VTK arendusjuht Anu Rahu lisas, et on ka neid noori, kes peavad pärast haiglast vabanemist tuttavatelt öömaja paluma. "Tegelikult peab noorel olema turvaline elukoht, see on tervenemisel määrava tähtsusega. Kui seda ei ole, siis ei anna ka muud meetmed tulemusi," tõdes Rahu.

Tänavale jäämine võib lõppeda enesetapuga

Turvalise kodu puudumine pärast haiglaravi võib Rahu sõnul viia noored enesetapuni. "Meie juurde sattus neiu, kes oligi kodutu, käis mööda tuttavaid ja palus, et saaks kusagil elada. Enne siia jõudmist tegi ta enesetapukatse, mis õnneks ei läinud korda. Lõpuks sai ta abi, elamispinna, ja asjad hakkasid vaikselt lahenema," rääkis Rahu. "Psüühikahaigustega noortele ehitatava majaga tahaksime me neid lugusid ära hoida."

Nüüd õpib see neiu Rahu sõnul kogemusnõustajaks, et sarnasesse olukorda sattunud noori aidata: "Ta on teel paremusele, kõik unistused pole veel täitunud, aga ta liigub selles suunas."

Psüühikahaigustega noortele linna poolt rajatavas eraldi majas saaksid esmakordselt psühhoosi haigestunud noored taastumiseks vajaliku elukeskkonna. Maja ja teenused toetavad nende iseseisvat kogukonnas elamist. "Praegu on neist, kellel osaline või täielik töövõime kaotus, enam kui 30%-l see tingitud psüühikahäirest. Seda on ikka päris palju, tahaksime kaasa aidata, et see enam ei suureneks," ütles Otepalu.

"Noored, kes haigestuvad psüühikahaigustesse, on sageli tudengid, elu alustajad," nentis abilinnapea Merike Martinson. "Nende paranemistulemused oleks head, kui elamist, õppimist ja eluaset toetatakse. Selleks ehitame 30-kohalise elamu, kus nad saavad ravi jätkata ja aasta-kahe-kolme pärast terveneda." Martinsoni sõnul peaks Euroopa projektiga valmiva tugikeskuse ehitus algama juba järgmisel aastal.

Ravi katkestamine võib viia uue haigushooni

Suureks probleemiks on Otepalu sõnul praegu ka ravi katkestamine, mis toob mõistagi kaasa haiguse süvenemise. "Meie haiglate andmetel katkestavad umbes pooled esmahaigestujatest ravi," tõdes ta. "Haigestunud tunnevad end pärast haiglat paremini ja arvavad, et ravi pole enam vaja. Tegelikult on jätkuv ravi vähemalt kahe aasta jooksul väga oluline."

Katkestamise puhul probleemid Otepalu sõnul vaid süvenevad ja psühhoos võib korduda, suureneb ka tõenäosus, et haigus muutub krooniliseks.
Tugikeskuses oleks Otepalu sõnul noortel võimalus tasapisi ühiskonda tagasi pöörduda. "Igaühel on omaette ühetoaline korter, kus on ka kööginurk, WC ja dušš. Nad saavad rahulikult igapäevaelu elada. Omaette korteris ei pea hapra tervisega noored ühiselust tingitud lisastressi pärast muretsema."

Igal noorel saab keskuses olema oma tegevusjuhendaja, kes nõustab teda individuaalselt, kuid noored on aktiivselt kaasatud ka programmidesse ja grupitegevustesse, mis toetavad nii tervise eest hoolitsemist kui ka sotsiaalset toimetulekut. Projekti tegevusel on mõju ka noorte pereliikmete hoolduskoormusele – vähendades toetatud elamise teenuse abil esmahaigestunud noortel krooniliste psüühiliste haiguste väljakujunemist, väheneb ka pereliikmete hoolduskoormus. "Oluline on ka pereliikmete nõustamine. Sageli on pereliikmed üsna kurnatud, kui on seda kõike kõrvalt kogenud," lisas Otepalu.

Haiglasse satutakse liiga hilja

Otepalu sõnul satuvad noored praegu haiglasse paraku väga hilja. "Haiglasse jõutakse alles siis, kui olukord on juba väga hull," nentis ta. "Enamasti ollakse selleks ajaks 18-25-aastased, kuigi märke võis olla juba varem. Tavaliselt psühhoos päris üllatusena ei saabu. Näitajad võivad olla sotsiaalne eraldumine – inimene tõmbub väga endasse, sulgub oma tuppa, ei ole nõus kellegagi suhtlema. Võib olla ka vastupidi, ta muutub väga aktiivseks. Esmasteks tunnusteks võivad olla ka unehäired, ärevus, õpiraskused, keskendumisraskused ja tajuhäired – tekib teistsugune maailmapilt, reaalsustaju muutus."

"Murekoht ongi see, et inimene ei saa ise aru, et midagi on valesti. Enamasti saavad seda märgata teised, näiteks lähedased või kool," lisas Rahu.

Koolikiusamine ja liigne koormus

Psühhoos vallandub Otepalu sõnul mitme teguri kokkulangemisel. "Üheks psühhoosi põhjustajaks on varasemad stressirohked üleelamised, olgu need siis seotud õppimisega, koolikiusamise või koduse olukorraga," rääkis ta. "Loeb ka bioloogiline haavatavus, see, kui tundlik inimene üldse on. Kindlasti ka sotsiaalne keskkond – üks pool on lapsepõlvetraumad ja teine pool pikaajalise stressi kogemine. Rolli võib mängida ka koolipinge – see ei ole kellelegi hea, kui pead ennast pidevalt tõestama, et sa oled parim. Tihti käivad psühhoosiga koos ka ärevuse ja depressiooni sümptomid."

Lisaks haigestunute toetamisele on Otepalu sõnul väga oluline ennetustöö. "Esimene samm olekski ühiskonna teavitamine, millised märgid üldse on, ja et sellest julgetaks rääkida. Stigma on siiamaani hästi suur probleem," nentis ta. "Psühhiaatri juurde minek ei ole ikkagi nii tavapärane samm, see võetakse ette alles viimases etapis, kui on näha, et muu enam ei aita."

Teadlikkust aitavad tõsta ka kogemusnõustajad. "See on tore, et kogemusnõustamine on Eestis juurdunud – inimesed, kes on ise selle läbi teinud, räägivad oma loo ja jagavad kogemusi, mis on aidanud neil haigusest taastuda," sõnas Otepalu. "See ka ilmselt aitab ühiskonnas müüte murda."

Rahu sõnul on positiivne algatus ka kiusamisvaba kool, mis aitab kaasa pingete vähendamisele. "See on kindlasti suur asi, mis võib aidata kaasa psüühiliste haiguste ennetamisele. Inimeste haigestumislugudes on hästi paljudel koolikiusamine sees."

Kuigi psühhoosi diagnoos mõjub esmalt väga hirmutavalt, on Otepalu sõnul oluline meeles pidada, et täielik tervenemine on võimalik. "20% haigestunutest kogebki ühekordset psühhoosi. 80% puhul on vajalik toetus – oluline on stabiilne ravi, nõustamine sinna juurde ja see, et inimene ei jääks pärast haigestumist üksi. Tugikeskuse loomise üks eesmärk on ka edukalt tervenejate arvu suurendamine."

Täielik paranemine on võimalik

"Ja oluline on aru saada oma haigusest – et seda saab õppida tundma ja juhtima ning kontrolli alla saama. Siis on võimalik hästi taastuda sellest," ütles Rahu ning tõi näiteks ühe nende keskuses kogemusnõustajana töötava noormehe, kellel õnnestus järjekindlusega ja tugeva tööga oma haigusest võitu saada. "Haiguse alguses ei tulnud ta päevade viisi voodist välja, kaal tõusis, osalt ravimite tõttu, osalt seetõttu, et selle haigusega kaob tihti ka elutahe," rääkis ta. "Ta veetiski nii vähemalt aasta voodis – WC-s käis ja toitu võttis vahepeal. Teda aitas regulaarne ravimite võtmine ja see, et ta leidis endale tegevuse, mis talle sobis. Tema jaoks oli see trenni tegemine ja jõusaalis käimine. Kui väiksed edukogemused juba tulid, siis hakkas ta ka muude asjadega paremini toime tulema – jätkas õpinguid, astus ülikooli ja tegeleb meil ka kogemusnõustamisega."

Praegu töötab noormees lisaks treenerina. "Seal taga on sihikindel töö – ta jälgib oma unerežiimi, on sõpradele öelnud, et tema alkoholi ei tarvita, ta on kõiki informeerinud, mis on tema tervisele hea," sõnas Rahu.

"Oluline on rõhutada, et psühhoosi haigestumisest saab välja tulla ja jätkata võimalikult tavapärast noore inimese elu," ütles Otepalu. "Need, kes välja tulevad, on väga tugeva tahtejõuga ja väga suure töö ära teinud endaga."

Psühholoogiliste häiretega noorte tugikeskus valmib 2018. aasta lõpuks ning teenuse pakkumisega alustatakse 2019. aasta algul. Projekti kogumaksumus on 1 335 175 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 1 020 000 eurot. Projekt on valminud Tallinna linnavaraameti ja Tallinna vaimse tervise keskuse koostöös.

Tallinna vaimse tervise keskus asub aadressil Weizenbergi 20b. Enda või lähedaste vaimse tervise hädadest saab teada anda ka aadressil tallinn@vaimnetervis.ee või telefonidel 627 6640 ja 5551 1233.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...