"Ma pole näinud ühtegi last, kes oleks sündinud kurjategijana," rääkis MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Tõnu Poopuu seadusemuudatusest, mis võib pahateo toime pannud noorele määrata sotsiaalprogrammi, sõltuvusravi või üldkasuliku töö.
Neljapäeval riigikogus teisel lugemisel olnud seadusemuudatus kaotab järgmisest aastast alaealiste komisjonid. Nende rolli võtavad üle menetlejad, kes saavad õiguse alaealistele õigusrikkujatele mõjutusvahendeid määrata. Kui alaealist vangi saata ei saa või tema rikkumine pole õnneks vangi saatmise vääriline, saab kohus vähemalt 14-aastasele noorele määrata hoiatuse, sobiva sotsiaalprogrammi, sõltuvus- või muu ravi. Nõuda saab kahju hüvitamist või heastamist, pakkuda lepitusteenust ning määrata ka 5-60 tundi üldkasulikku tööd.
Karmimatel juhtudel võib kohus piirata alaealise vabadust, vajadusel valvata tema üle elektrooniliselt või saata ta kinnisesse lasteasutusse. Seadus annab võimaluse mõjutada sarnaselt 18-21-aastaseid täiskasvanuidki. Muudatused peaksid ennetama alaealiste korduvaid õigusrikkumisi.
“See on igati õige ja igati tänapäevame käik,” kommenteeris seadusemuudatusi MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Tõnu Poopuu. “Targem on panna rõhk eelkõige ennetusele, abivajaja lapse toetamisele ja suunamisele, see aitab vältida retsidiivsust.”
Komisjonid olid hambutud
Lastekaitse liidu juhataja sõnul on kahetsusväärne, et seni keskenduti pigem pahateole kui lapse aitamisele. Tegelikult tulekski pahategusid ennetada, kaasates tugispetsialiste nagu psühholoog, füsioterapeut, logopeed, tegevusterapeut, eripedagoog ja meditsiinitöötajad. “Analüüs on näidanud, et alaealiste komisjonid ei ole saavutanud sellest efekti nagu omal ajal alaealiste mõjutusvahendtite seadust vastu võttes oodati,” ütles Poopuu. “Alaealiste komisjoni võttis ühiskond eelkõige karistusorganisatsioonina. Teiseks puudus komisjonil ka otsene kasvatuslik mõju, sest nende otsustel polnud võimalusi lapse käitumist otseselt muuta. Komisjon ei saanud ka eksinud lapsi aidata.”
Seadusemuudatus aitab reageerida alaealiste õigusrikkumistele kiiremalt ja tõhusamate vahenditega. Eestis tekib alaealiste erikohtlemise süsteem, mis paneb toimepandud tegude eest vastutust võtma ja reageerima vastavalt alaealise riskidele ja vajadustele. “Räägime ju ikkagi lastest, kel on vaja abi,” lausus Poopuu. “Ma pole näinud ühtegi last, kes oleks sündinud kurjategijana. Ma ei tea, kas üldse keegi on selliseid oma elus näinud.”
Rikkumise põhjused selgeks
Eelnõu esitanud õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaidi sõnul aitab muudatus vältida olukorda, kus noor ühe rumala eksimuse tõttu enam halva maine nõiaringist välja ei saagi. “Soovime, et noorele inimesele, kes on mingis vanuses valele teele läinud, ei jääks see silt igavesti külge,” rääkis Karilaid. “Kui on näha, et ta soovib enda käitumist parandada, on tal olemas õlekõrs, abipakett, millest kinni haarata. Noorele mõeldud mõjutusvahendeid on mitmekesisemalt. Rohkem on mõeldud ennetusele, suhtlemisele ja spetsialiseerumisele. Samuti kahju hüvitamisele ja heastamisele ning vähem karistamisele.”
Lastekaitse liidu juhi sõnul on oluline seadust rikkunud alaealiste arengut suunata. “Halba käitumist põhjustavad ikka sotsiaalsed või tervisega seotud puudujäägid. Muidugi, mingist hetkest alates tuleks neid ka karistama hakata, see on karistusseadustikku sissegi kirjutatud. Aga eelkõige peaks alaealiste puhul normiks olema see, et neid püütakse toetada.”
Kinnipidamisele vaid ohtlikud lapsed
Uuenenud seaduse järgi saaksid omavalitsused taotleda kohtult lapse suunamist kinnisesse asutusse vaid siis, kui teda ei ole võimalik ühelgi muul moel aidata ning tema käitumine on ohtlik. Noori võib aresti all hoida eritingimustes, näiteks saata vangla asemel kinnisesse lasteasutusse. Aresti maksimumkestvus lüheneb alaealiste jaoks kolmekümnelt päevalt kümnele.
Väiksemate rikkumiste puhul saab väärteomenetluse jätta üldse alustamata, kui alaealine võtab vastutuse, vabandab kannatanu ees, heastab tekitatud kahju. “See on taastuva õiguse üks põhimõtteid,” lisas Poopuu.
2015. aastal panid alaealised toime ligikaudu 10 000 süütegu, politsei määras alaealistele enam kui 6000 rahatrahvi ning vahistas 40 alaealist isikut. 2015. aasta lõpus viibis vanglas 24 alaealist, nendest 11 süüdimõistetut ja 13 vahistatut.
Wales’is saab seadust rikkunud noor endale eestkostja
Soome õpetab politseinikke ja tervishoiutöötajaid lapsi ära kuulama.
Lastega arvestavalt käituvad juba mitmed naaberriigid. Näiteks Soome politsei ja kohtupsühhiaatria keskus pakub aastast koolitusprogrammi politseinikele ja tervishoiutöötajatele, et nood oskaks lapsi ära kuulata. Horvaatias peavad politseinikud osalema siseministeeriumi korraldatud kolmekuulises koolitusprogrammis, mille läbimisel saavad nad tunnistuse ja volituse allkirjastada lastega seotud juhtumite politseiaruandeid.
Wales’is määrab laste ja perede kohtuliku nõustamise ja abistamise teenistus (Child and Familiy Court Advisory and Support Service) igale tsiviilmenetluses osalevale lapsele eestkostja, kes osaleb menetluses lapse nimel. Eestkostjad esindavad lapsi kohtus ning vastutavad nende soovidest ja tunnetest teavitamise eest. Nad selgitavad lapsele toimuvat õiguse mõistmist ning annavad talle ülevaate menetluse seisust ja lõpptulemusest. Eestkostjad määravad õigusnõuniku, kes on samuti lapse seaduslik esindaja. Kui eestkostja arvamus lapse parimatest huvidest on lapse seisukohaga vastuolus, saab õigusnõunik last eraldi esindada.
Soomes määratakse lapse parimaid huvisid kohtus esindama eestkostja juhul, kui huvide konflikt takistab lapse vanemaid kohtumenetluses tema eestkostjaks olemast. Mõnes omavalitsusüksuses (nt Kouvola-Kotka piirkonnas) võidakse kohtumenetluses eestkostjaks määrata nii sotsiaaltöötaja kui ka õigusnõustaja, ehk siis koostöö toimub tandemmudelina.
