Vähi: Tallinn mängigu võtmerolli transiidi taastamisel Venemaaga!
21.06.2010
Venemaa Raudtee president Vladimir Jakunin, linnapea Edgar Savisaar, ärimees Indrek Neivelt jt räägivad järgmisel nädalal esinduslikul konverentsil Tallinna rollist Eesti-Vene majandussuhetes.
Ettevõtja Tiit Vähi sõnul on maailmapoliitikas muutunud viimasel ajal palju asju päikeselisemaks, muu hulgas areneb koostöö Venemaaga. «Ameerika Ühendriikide ja Venemaa koostöö on laienenud, Euroopa Liit ja Venemaa soovivad arendada majandussuhteid, see tähendab kaupade liikumist, transiiti ja logistikat,» räägib ta. «See nõuab koostöövõimalusi ning keegi peab võtma nende looja rolli.»
Vähi tõdeb, et Soome, Eesti, Läti ja Leedu suhtuvad transiiti erinevalt. «Soomlased on suutnud hoida häid suhteid Venemaaga. Näiteks kulgeb üsnagi normaalselt piiriületus Vaalimaa ja Trofjanovka vahel, seal ületab piiri tuhat veoautot päevas. Võrdluseks – Narva-vangorodi piiripunktist läheb läbi 70 autot päevas, kuigi vajadus oleks siin sama mis Soome-Vene piiril.»
Soome võtab ka osa Nord Streami projektist, millest Eesti loobus.
Tallinna roll Eesti-Vene majanduse ja transpordi suhetes on juba oma geograafilise asukoha tõttu väga suur, tõdeb ettevõtja Raivo Vare. «Lisaks sellele on Tallinn Eesti pealinn, juba see muudab ta rolli oluliseks,» mainib ta. «Pole ka saladus, et märkimisväärne hulk vene kapitali on Tallinna kinnisvarasse investeeritud.» Tallinna olulisust rõhutavad ka siin paiknevad sadamad.
Ka Vare leiab, et parandamaks majandus- ja transpordialast koostööd Venemaaga, peaks Eesti panustama riikidevahelistesse suhetesse. «Kindlasti on oluline igapäevaste keskkonnategurite korraldus, mis on riigi käes. Kui keskkond on hea, kui saab normaalselt üle piiri, siis on juba hea,» nendib ta. «Kui reisirongiliiklus saab Koidula kaudu käima, on see juba kõva sõna. Eesti-Vene suhetes eristuvad eri tasandid – on nii riikidevaheline tasand, kohalike omavalitsuste koostöötasand ja organisatsioonide omavahelise suhtlemise tasand, mille näiteks kultuurikoostöö.»
Nii Vähi kui ka Vare leiavad, et keegi peaks täna hakkama etendama võtmerolli koostöövõimaluste loojana Eesti-Vene majanduse ja transpordisuhetes.
«Kes siis veel peaks kandma olulist rolli Eesti-Vene majanduse ja transpordi suhetes, kui mitte Tallinn?» mainib Vähi. «Kui Tallinn seda rolli ei taha, eks siis võib Sillamäe selle enda kanda võtta, aga mul oleks hea meel, kui seda teeks siiski Tallinn, kellel on selleks olemas kõik võimalused. Et muuta Eesti roll transiidimaana olulisemaks, pole vaja ülisuuri investeeringuid, pigem kohtumisi, konverentse, omavaheliste suhete arengut, sest see on kontaktide ja usalduse küsimus. Seda eesmärki konverents ka kannab.»
25. juunil toimub Tallinna Nordic Hotel Forumis Tallinna linna majanduskonverents «Tallinna roll Eesti-Vene majanduse ja transpordi suhetes», kus suurettevõtjad ja poliitikud arutlevad Eesti-Vene majandussuhteid.
Venemaa ja Eesti oma ala tipud
Konverentsil «Tallinna roll Eesti-Vene majanduse ja transpordi suhetes» esinevad:
• Linnapea Edgar Savisaar kõneleb teemal «Tallinn kui Eesti edu mootor».
• Venemaa Raudtee president Vladimir Jakunin võtab vaatluse alla Vene raudteetransiidi võimaluste realiseerimise.
• Riia linnapea Nils Ušakovs räägib, kuidas Riia elavdab Läti majandust.
• Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand kõneleb Tallinna Sadama rollist Eesti arengus.
• Eesti suurettevõtjate assotsiatsiooni esimees Tiit Vähi räägib Vene transiidi taastumise võimalikkusest järgnevatel aastatel.
• Eesti Koostöökogu Nõukogu tegevesimees Raivo Vare ettekanne räägib omavalitsuslike regioonide koostöö võimalustest riikidevahelistes suhetes.
• Peterburi panga nõukogu esimees Indrek Neivelt räägib Loode-Venemaa ja Eesti vahelise koostöö võimalikkusest.
-------------------------------------------------------
MIs parandaks suhteid Venemaaga?
Raivo Vare: isiklikud kontaktid loevad
Parim suhete akseleraator on isiklikud kontaktid. Ka need vene turistid, kes oma aastavahetuse Eestis veedavad, ei vaata tagasi minnes asjadele enam samamoodi kui varem.
Oluline on, et siin käiks rohkem inimesi. See eeldab head viisarežiimi ja mugavat ühendust.
Tiit Vähi: soomlased teenivad Eesti negatiivsuse tõttu rohkem
Rääkisin hiljuti soomlastega Nord Streami mereehituse avamise üritusel. Neile see projekt meeldib. Keskkonnariskid on viidud nulli lähedale, aga soomlased saavad tööd ja Soome riik teenib. Eestlaste negatiivse hoiaku tõttu meeldivat projekt soomlastele isegi rohkem, sest siis nad teenivad veel rohkem. Eesti hoiak on olnud, et transiiti pole meile vaja, Läti ja Leedu on püüdnud transiiti oluliseks pidada.
Edgar Savisaar: emotsioonid tuleks asendada pragmaatilisusega
Tallinnal on nii eeldus kui ka kohustus tulla kriisist välja tugevama, efektiivsema ja targemana. Sest pealinna mõju kogu Eestile on objektiivne fakt.
Globaalse finants- ja lokaalse kinnisvaramulli üheaegne lõhkemine muutis oluliselt arusaamu majandusest ning loodetavasti muudab ka mitmeid väärtushinnanguid. Sooviks, et nende hulka kuuluks ka suhted ida suunal – emotsioonid võiks asendada pragmaatiliste kaalutlustega. Tallinn on selgelt näidanud oma valmisolekut olla selles protsessis aktiivne vahendaja. Viimastel aastatel oleme vastastikuste kultuuri- ja äridelegatsioonide vahetusega eeskätt Moskva ja Peterburiga hoidnud hääbumast üliolulisi isiklikke kontakte ja suhteid.
