Raskustes perede lapsed saavad suvel tasuta laagritesse
21.06.2010 Sirje Rattus
«Neis peredes on enamasti rahamured, lastel on tihti probleeme koolikohustuse täitmisega,» ütleb Põhja-Tallinna sotsiaalkeskuse juht Sirje Pallo.
Põhja-Tallinna sotsiaalkeskuses on laste linnalaager kestnud juba kaks nädalat. «Esmaspäeval käisime bowlingus, teisipäeval botaanikaaias – ma polnud kunagi näinud sidrunit puu otsas kasvamas,» jagab 14-aastane Virve linnalaagris kogutud elamusi. Poisid on aga elevil, sest ees ootab seikluslik tulistamisvõistlus Kristiine Megazone’is ja pöörane päev Skyparki batuutidel.
«Üks meie oodatumaid sündmusi igal aastal on Vembu-Tembumaa külastus augustis, samuti läheme kinno,» räägib päevakeskuse sotsiaaltöötaja Ene Ööbik. Kõik see on lastele-peredele tasuta. Samuti saavad lapsed päeval sooja lõunat süüa.
Suurem jagu lapsi, kes laagris osaleb, on ka lastepäevakeskuse n-ö püsikliendid, kes käinud seal juba aastaid. Ent viimasel ajal on abivajajate arv kasvanud.
«Kui eelmisel aastal oli meil kahekümne lapse ringis, siis sel aastal juba 28,» mainib Ööbik.
Sotsiaalkeskuse päevakeskustesse satuvad lapsed enamasti lastekaitsetöötaja suunamisega. «Kõik nad vajavad mingit abi,» tõdeb Põhja-Tallinna sotsiaalkeskuse juhataja Sirje Pallo. «Enamusel on peres majandusraskused või muud mured, paljudel on probleeme koolikohustuse täitmise ja õppimisega. Tavaliselt käivad probleemid käsikäes.»
Vähe soovijaid
Linnaosad pakuvad toimetulekuraskustega perede lastele tasuta linnalaagreid, lisaks on vähekindlustatud peredel võimalus saada soodustuusikuid lastelaagritesse väljaspool Tallinna – Remnikul, Urumarjal, Kurtnal, Valgemetsas, Võsul, Otepääl, Uue Peedul, Hummulis ja Rannapungerjal. «Linnaosad saadavad juba talvel nimekirja nendest lastest, kes soodustuusikut vajaksid,» märgib sotsiaal- ja tervishoiuameti hoolekandeosakonna vanemspetsialist Merle Leopard. Tuusikute vajadus on kahjuks aastatega vähenenud. «Kui 2007. aastal soovis tuusikut 357 last, siis nii mullu kui ka tänavu on soovijaid olnud vaid 200. Meil oleks olnud võimalik jagada kas või viissada soodus-tuusikut.»
Soodustuusik tähendab, et suurema osa laagrimaksust, mis sel aastal on 145 krooni laagripäeva kohta, tasub hasartmängumaksu nõukogu. Ülejäänu maksab lapsevanem või vajadusel linnaosa. «Tihti on ka 300-700 krooni perele liiga palju, nii et näiteks Pirita maksis kinni kõigi kaheksa soodustuusikut saava lapse vanemaosa,» lausub Leopard. «Pere väikegi omaosalus on siiski mõistlik, sest kui laps saab laagrikoha päris tasuta, kipub osa vanemaid seda liiga enesestmõistetavana võtma.»
Sama kinnitab lastekaitse liidu juht Alar Tamm: «Olen märganud, et selliste nn tasuta ettevõtmiste puhul panevad vanemad lapse küll laagrisse kirja, aga tihti ta kohale ei jõuagi. Seda juhtub just nende lastega, kelle pärast eriliselt muret tunneme, kuna teame, et perest nad moraalset tuge ei saa.»
Inimesed märkavad hädasolijat
Sellegipoolest on lastekaitse liit taotlenud Avatud Eesti Fondi kriisiprogrammi kaudu raha kahe 12-päevase laagrivahetuse korraldamiseks neljasajale lapsele Remnikul. «Sihtrühm on pikaajaliste töötute vanematega ja toimetulekutoetust saavate Tallinna perede lapsed,» selgitab Tamm. «Kahjuks ei ole me fondilt seni vastust saanud – aga huvi nende neljasaja koha vastu oleks kindlasti.»
2010. aasta esimeses kvartalis oli Tallinnas toimetulekutoetuse saajate hulgas 1160 last.
Leopardi sõnul on linnaosadel oma piirkonna abivajavatest peredest hea ülevaade. «Kuigi toimetulekuraskustes perede arv on viimaste aastatega mitmekordistunud, pole asi siiski nii hull, et keegi peaks nälga kannatama,» mainib ta. «Muidugi on paljudes kodudes tingimused kasinad, kuid kui laps süüa ei saa, on see tingitud pigem siiski lapsevanema hooletusest kui abisaamisvõimaluste puudumisest. Õnneks pole abiküsimine enam häbiasi ega vaesus tabuteema. Ka nn kogukonnaliikumine kogub hoogu, mistõttu ei jää raskustesse sattunud pere enam kergesti tähelepanuta.»
Päevakeskuste lapsed saavad ka sooja toitu
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti hoolekandeosakonna peaspetsialist Reet Rääk ütleb, et kõik linnaosade laste päevakeskused on suveks raha juurde saanud, et neil oleks võimalus teenindada suuremat hulka lapsi. «Sel suvel saab Tallinna päevakeskustes aega viita ja ka iga päev sooja toitu 72 last lisaks praegusele umbes 110 nö püsikliendile,» räägib ta. «Samuti eraldasime raha Tallinna perekeskuses käiva kahekümne lapse toitlustamiseks.»
Lisaks linnaosade päevakeskustele saab umbes poolsada Tallinna last abi paari-kolme mittetulundusühingu päevakeskusest.
