Kuhu haihtuvad Tallinna eurorahad?
24.08.2009
Seni poel teada, kas Tallinn saab kätte eurorahad loomaaia elevandimaja ehitamiseks, kokku jääb linnal riigi suutmatuse tõttu saamata neli viiendikku euroabist.
«Elevandiga on nii, et tema võib-olla tahab sind kallistada, aga läheb veidi kõvasti,» räägib loomaaia finantsteenistuse juht Ülo Kotkas. «Kõige rohkem talitajaid saabki surma elevantide juures. Aga rahandusministeeriumi noored audiitorid arvatavasti vaatasid elevandimaja kui tavalist ehitust.»
Rahandusministeerium leiab, et loomaaed poleks tohtinud paksunahaliste maja elevandiosa ehitades kasutada riigihanke tegemisel nö kiirmenetlust, ning seetõttu võib Tallinn ilma jääda umbes 11 miljonist kroonist eurorahast.
Elevandid audiitoreid ei mõista
Tegu on küll veel audiitorite otsuseprojektiga, mitte otsuse endaga. Ja riigihangete seaduses on lubatud teatud olukorras nn otseläbirääkimistega riigihanked. Olukord seda kindlasti nõudis, sest kunagised elevandijumbud olid suureks kasvanud. Nad lammutasid vana ehitist, muutudes ohtlikuks mitte ainult talitajatele, vaid ka ümbruskonnale. «Kuigi elevandid on ühed populaarsemad loomaaia loomad, on nad ka ettearvamatud ja kaaluvad mitu tonni,» nendib Kotkas. «Loodetavasti saab kõik siiski korda ning pärast vajalike dokumentide esitamist jäävad ka rahandusministeeriumi audiitorid rahule. Ehk ongi see rahandusministeeriumi suhtlemisstiil, aga nad oleksid võinud meiega rohkem koostööd teha.»
Riigil puuduvad seadused
Eeltoodud näide takistustest eurorahade saamisel on vaid üks paljudest. Keskmiselt saab Tallinn vajalikust eurotoetusest vaid viiendiku, sest riigi tasandil on mitmed otsused õigel ajal tegemata jäetud. Sama probleem on ka teistel omavalitsustel.
Lisaks on valdkondi, kus valitsus pole andud Tallinna-suurusele linnale üldse võimalust euroraha taotleda.
«Näiteks ei ole Tallinna linna asutatud haiglad saanud seetõttu mitte mingisugust välisabi,» lausus abilinnapea Merike Martinson. «Eestis suurim ja ainuke lastehaigla, mis teenindab kogu Eesti lapsi, jääb järjekordselt hindajate poolt peaaegu viimasele kohale, kuna oluliseks põhjuseks peeti abisaajate väikest arvu laste hulgas võrreldes täiskasvanutega.»
Ka jäi ühe olulise projektina laste vaimse tervise keskuse ehituse toetuse taotlus 2004. aastal rahasaajate hulgast sotsiaalministeeriumi otsusel esimesena välja. «Lubati, et me saame toetust järgmisest eraldisest 2007. aastal,» meenutab Martinson, «ent ka siis jäeti lapsed rahast ilma, kuna ministeerium otsustas nõudeid vahepeal muuta.»
Raha saavad riigile kuuluvad haiglad, Tallinna haiglad jäetakse sellest lihtsalt ilma. «Tundub, et selle taga on poliitiline mäng,» lausus Martinson.
Absurdseid näiteid leidub veelgi. Näiteks kui linn pöördus seoses Põhjaväila ja Russalka eritasandiristmiku projektiga vee erikasutusloa saamiseks keskkonnaministeeriumi poole, tuli sealt vastus, et riigil puudub merepõhja hõlvamise õiguslik regulatsioon ning seetõttu ei ole võimalik vee erikasutusluba menetleda ja projektile luba anda.
«Seega nõudis riiklik rakendusasutus projekti elluviimiseks luba, mille reegleid ei ole valitsuse enese poolt loodud,» ütleb abilinnapea Deniss Boroditš. «Kui linn tegi ettepaneku lükata projekti rakendamise algus edasi aastani 2012, et anda valitsusele piisavalt aega puuduva regulatsiooni väljatöötamiseks, siis meie taotlust ei rahuldatud ja projekti kava lülitati põhinimekirjast välja.»
Kõige keerulisem on seis suurima, Tallinna trammi projektiga, mille esimese etapi ligikaudne maksumus on 3 miljardit krooni.
«Sellist objekti ei ole võimalik ehitada ainult linna omavahenditest ning ilmselgelt vajab linn täiendavat abi nii Euroopa Liidu välisvahenditest kui ka riigilt,» lausub abilinnapea Taavi Aas. «Kuigi tegemist on Tallinna ühistranspordi ja liikluskorralduse Euroopa tasemele viimiseks vajaliku projektiga, ei pidanud vabariigi valitsus seda projekti isegi investeeringute kava lisanimekirja vääriliseks.»
Valitsuse venitamise tõttu tuli linnal loobuda ka 20,5 miljoni krooni ulatuses välistoetuse taotlemisest Rocca al Mare rannapromenaadi ja Pelguranna ning Paljassaare kergliiklusteede väljaehitamise projekti rahastamiseks. «Sellele vaatamata viime projekti ellu kavandatud tähtajaks ehk juba selle aasta sügiseks, ja täielikult tallinlaste endi raha eest,» mainib Aas.
Hindamiskomisjoni märkuste tõttu on mitmel juhul vähendatud projektide nn abikõlblikke maksumusi, suurendades seega linnapoolset rahastusvajadust. «Eriti drastiline näide on Ülemiste ristmiku rekonstrueerimise projekt, mille 1,63 miljardi krooni suurusest maksumusest on abikõlblik osa vaid 1 miljardit,» räägib Aas. «Seega peab linn täiendavalt juurde panema enam kui pool miljardit krooni. Kui linn seda raha ei leia, jääb välja ehitamata projektis ette nähtud tunnel Järvevana tee ja Laagna kanali vahel.»
Erastamine nurjas eurorahad
Eurorahade kättesaamist on raskendanud arusaamatud ja segased hindamiskomisjoni otsused. «See tingib olukorra, kus välistoetusega projektide elluviimine kuhjub paratamatult perioodi viimastesse aastatesse,» tõdeb abilinnapea. «Lühikese aja jooksul nii suurtes kogustes teenuste ja kaupade hankimine surub hinna üles ning lõpptulemusena kannatab hangitava teenuse või kauba kvaliteet.»
«Paraku on ka Tallinn linna poliitikud teinud minevikus ränki poliitilisi vigu,» nendib Aas. Tallinna Vee erastamine 2001. aastal IRL-i ja Reformierakonna juhitud linnavalitsuse poolt on seadnud linna olukorda, kus linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamiseks ei saa taotleda Euroopa Liidult sentigi.
«Parimad ajad eurotoetuste kasutamisel on juba mööda lastud,» tunnistab ka Tallinna finantsjuht Katrin Kendra. «Ja seda põhjusel, et riigi tasandil on tähtsad otsused tegemata jäetud.»
Peamine probleem eurotoetuste rakendamise juures ongi valitsuse venitamine struktuuritoetuste kasutuselevõtuks vajalike õigusaktide vastuvõtmisel. Kui veel lähiminevikus olnuks eurotoetuste rakendamine küllalt lihtne, siis Kendra sõnul on see nüüd juba tublisti keerukam. «Varasematel aastatel oli linnal raha rohkem ehk jätkus ka omafinantseeringuteks,» sõnab Kendra. «Tänases majandusolukorras on rahalisi võimalusi vähem.»
Samuti vähendas riik linnale laekuvat tulumaksuosa ning ka riigieelarvest laekub raha linnale vähem. Vara pole praegu samuti mõistlik müüa. Samas on linna väljaminekud seoses riigimaksude tõusuga suurenenud.
Takistused raha saamisel
Pudelikaelteks Euroopa rahade saamisel ja kasutamisel on osutunud valitsuse poolt:
• õigusaktide puudumine
• venitamine esitatud projektide hindamisel
• investeeringute kava pidevad muutmised
• segased otsused rahade jagamisel
Kas saab välistada, et eurorahade jagamisel on Tallinna koheldud ebaõiglaselt?
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
kantsler Marika Priske:
«Filosoofiliselt võttes ei saa kunagi midagi täielikult välistada. Seadused võetakse vastu ja pärast selgub, et inimesed tõlgendavad neid erinevalt. Küll on olemas hindamis- kriteeriumid, mille järgi projekte hinnnatakse, need kriteeriumid on mõeldud selleks, et hindamine oleks võimalikult objektiivne. Samas – kuidas hindaja nendest kriteeriumidest täpselt aru saab, sõltub ka hindajast.
Kui kellelegi tundub, et tulemus on kallutatud, siis on olemas vaidlustamise kord, ja kui vaja, siis tuleb vaidlustada.»
