Töötute klubid luuakse üle linna
08.02.2010 Tiina Salumäe
• Tallinn tahab luua tööta jäänud inimestele klubid, mis pakuvad loenguid, rühmatöid ja praktilisi näpunäiteid toimetulekuks.
Töötute klubid aitavad inimestel püsida töövõimelisena, hoida neil sära silmis ja annavad koolituse läbinutele ka vastava tunnistuse.
«Töötutel on väga oluline tunda, et nad pole üksi jäetud,» ütleb MTÜ Usaldus nõustaja, 50+ ja 20+ tööklubi juhtinud Marika Juuse. Lasnamäel tegutsenud tööotsijaklubi vedamise kogemustest teab ta, et tööandjad kipuvad eriti vanemaid kui 50-aastasi vaatama kui tähtaja ületanud eksemplare. Paraku on ka selge, et just viiekümnendates inimesed on pahatihti jäänud ilma vahepealsest koolitusest.
«Kui sellised inimesed läksid töötukassasse, selgus, et nende viimane koolitus jääb aastasse 1970,» räägib Juuse. «Pädevus ja nõudmised aga muutuvad. Mida teevad inimesed pärast tööta jäämist? Lähevad koju ja on üksi. Klubi on koht, mis toob nad teiste hulka tagasi ja annab energiat edasiminemiseks.»
Töötus viib depressiooni
Klubid pakuvad loenguid, rühmatöid ja praktilisi näpunäiteid, lisaks saab sealt psühholoogilist tuge. «Mõni klubis käinud töötu on öelnud, et häbi küll tunnistada, aga ta on isegi õnnelik, et töötuks jäi,» räägib Juuse. «Klubides tekib tihe sotsiaalne võrgustik. Kui inimesed on omavahel emotsionaalselt seotud, siis suheldakse ka väljaspool klubi, toetatakse ja aidatakse üksteist.»
Seni on tööklubides käinute kogemused olnud positiivsed. Hinnatakse seda, et omavahel suheldes tõuseb enesehinnang, mis pidevate äraütlemiste mõjul langema on hakanud. Ka on klubiliste hulgas jutuks olnud, et mõne viib töötus lausa depressioonini.
«Minul tekkis tööta jäämise tõttu tõsine depressioon,» tunnistab klubis osalenud Juta. «Emotsionaalselt oli traumeeriv, kui igal pool, kuhu kandideerisin, ära öeldi. Töötuklubi oli see, mis eneseusu ja elurõõmu tagasi tõi.»
Praegu töötab Tallinnas teadaolevalt kaks tööotsijate klubi – üks Jaani koguduse ruumides Lastekodu tänaval ja teine klubi rahvusraamatukogu ruumides (viimane paneb rohkem rõhku ettevõtlusele).
Linn tahab lisaks neile luua linnaosades omalt poolt veel mitmeid töötute klubisid.
Klubi hoiab vormis
«Kui räägitakse, et töötu muutub poole aastaga heidikuks tööjõuturul ega seisa enam enda eest, siis meie tahame, et nende klubide kaudu hoiaksid inimesed end vormis, et inimeste sotsiaalne aktiivsus säiliks,» ütles linnapea Edgar Savisaar. «Oluline on see, et inimene oleks töövõimeline ja aktiivne, isegi kui tal parasjagu tööd ei ole.»
Töötute klubide loomist vedama hakkava ettevõtlusameti juhi Kairi Teniste sõnul töötus lähiajal kindlasti ei vähene, hoopis suureneb. Töötute klubides võivad osaleda kõik, kel selleks soovi, kuid esmajoones on mõeldud neile, kel raskem tööturule siseneda: noortele, lapsepuhkuselt tulevatele emadele, üle 50-aastastele, pikaajalistele töötutele.
Esialgse plaani järgi oleks viis klubi eesti- ja kolm venekeelsed. Iga töötu võib valida just talle sobiva klubi. Arvestatud on, et korraga tuleb klubisse ligikaudu 50 inimest. Klubid käivad koos kaks hooaega – kevadel ja sügisel. Arvestuslikult peaks saama klubides osaleda sajad inimesed.
Õpivad toimetulemist
Koolitusklubis saaksid töötud ka abi – neile näidatakse kätte kõikvõimalikud teeotsad, kust ja kuidas on mõtet tööd otsida. Antakse näpunäiteid, kuidas suurendada isiklikku mõjukust, kuidas end arendada ja käituda tööintervjuul. Samuti õpetatakse majanduslikult keerulistes oludes hakkamasaamist ning endale ise töökoha loomist.
Kõik töötute klubis käinud inimesed saavad tunnistuse koolituse läbimise kohta. Klubid peaksid alustama märtsis, registreerida saab end veebruari teises pooles, kui on välja valitud koolitajad ja kinnitatud täpne programm. Lisainformatsioon klubide kohta on peagi üleval Tallinna koduleheküljel.
«Paneme vähemalt asja käima,» lausus Savisaar.
Plaanis on seegi, et töötuklubides osalejad saavad eelise linna loodud sotsiaalsetele töökohtadele kandideerimisel.
