Tallinn pani Helsingis tankivurrid keerlema ja võitis südameid
21.06.2010 Oliver Õunmaa
Helsinglasi võlusid trummiorkester, Tallinna Pühavaimu kiriku põlenud katuseplekist nööbid ja väikese Iiris Vesiku võimas hääl.
Möödunud nädalavahetusel tutvustasid tuleva aasta kultuuripealinnad Tallinn ja Turu Helsingis Senati väljakul oma programme. Avapäev möödus vihmavalingute saatel. «Ole hyvä!» ütlesid Turu neiud naeratades, kui jagasid möödujatele oma kultuuripealinna värvi ehk oranže vihmakeepe. Vihmasest Helsingist ilmselgelt tüdinud mehhiklane käis nõutult Turu ja Tallinna lettide vahel. «Tallinnasse ei tasu minna, seal on niiii kriminogeenne,» üritasid turulased teda enda poole meelitada. Seepeale läks mehhiklane uuesti Tallinna leti juurde ja lausus: «Ma olen Mehhikost pärit ja kriminogeensus mind ei hirmuta, rääkige, mida Tallinnal pakkuda on.»
«Oi, Tallinnas on teil hoopis põnevam kui Turus, luban seda teile,» vastas turismiinfot jaganud ettevõtlusameti peaspetsialist Mall Oja.
Vurrivõistlus tõmbas kaasa
Tallinna päeval vihma ei sadanud ja Eesti lettide juures tungles veel rohkem rahvast. «Neil võivad ju igasugused riided ja jo-jod olla, kuid meil on hingega asjad,» rääkis Tallinn 2011 vabatahtlike koordinaator Piret Ehavald. «Näiteks need väikesed vurrid on tehtud vanast tankist ja nööbid Pühavaimu kiriku põlenud katuseplekist. Alati, kui külastajad seda kuulevad, on nad vaimustuses.» Õhtusse välja jõudnud vurride keerlemise kestvusvõistlus tõi nii mõnelgi soomlasel hasardi silmadesse ja naeratuse suule.
Kuna ava- ehk Turu päeval olid sõpruslinna tegemisi vihma tõttu jälgimas vaid vähesed inimesed, käis Tallinna meeskond aeg-ajalt turulasi lohutamas.
Tallinna üritusi ei saanud aga kuidagi tähelepanuta jätta. Tallinna noortest koosnev suur trummipunt projektist Trumm-it käis oma brasiillasest juhendaja eestvedamisel kuumi lõunamaarütme tagudes läbi kõik Helsingi kesklinna suuremad tänavad. Lisaks eri trummidele olid seltskonnal kaasas sobivat häält tegevad tünnid ja kanistrid. Noorte ülesanne oli kultuuripealinnale ja oma ettevõtmisele reklaami teha ja see läks neil ka korda – inimesed jäid tänavatel seisma, pildistasid ja tantsisid kaasa.
Elevuses lapsed ja mammid
Osa noori Trumm-Itist andis samal ajal väljakul trummitunde. Esialgu tundusid neist huvituvat vaid täiskasvanud inimesed. Halli habemega soomlasest fotograaf aga esitas soolo oma koolibändi päevilt. «Oi, kuidas nooruses sai ikka mängitud,» õhkas ta.
Kõrval katusealuses asus Tallinn 2011 programmi kuuluva Tsirkusepuu töötuba. Tsirkusestuudio Folie juhendaja õpetas soome poisile Igorile, kuidas varda otsas taldrikut keerutada, ja peagi esinesid laval Folie noored akrobaadid. Platsi servas pidas valvet kiirabibrigaad, kuid nende teeneid ei läinud õnneks vaja.
Ühes väljakule püstitatud varjualuses õpetas meie nuku- ja noorsooteater nukke valmistama. Sealgi tundus esialgu tegutsevat hoopis pensionäride käsitööring – punapõsksed mammid olid innuga asja juures –, aga peagi tõrjusid lapsed nad välja. Kaks platsil ringi jalutavat teatri üleelusuuruses maskotti olid tõelised hitid, kohalik rahvas ja Jaapani turistid tunglesid, et end nendega pildistada lasta.
Pisike tüdruk, kel võimas hääl
Muusikafestivali Plektrum katusealuses tegutses muusikakohvik. Tallinn 2011 vabatahtlik Heidi Koppel palus seal inimesi mugavatele lamamistoolidele istuma, andis kätte menüü ainult Eesti muusikaga ning mp3 mängija ja kõrvaklapid. Helsingi arst Ritva ja inglise produtsent Michael nõjutusid kuulates toolile, silmad mõnu pärast vidukil.
Iiris Vesiku esinemise ajaks oli rahvast istuma kogunenud ka Toomkiriku esisele trepistikule. «Ise nii pisike tüdruk, et otsi teda lavalt taga, aga on alles võimas hääl!» imestas patsiga ja tanksaabastes muusikahuviline Tauno. «Kui teil seal Eestis kõik lauljad sellised on, siis võite minuga arvestada, käin hea meelega laevapileti raha välja!»
Vesikut jälgis lava ees terve hulk fotograafe ja kodukaameraga filmijaid. Tallinna päeva lõpetas Malcolm Lincoln, kelle pärast võtsid teismelised tüdrukud end üksmeelselt lava ees hüppamisrivvi. Rahvus polnud siin oluline.
Tallinn kinkis Turule kolmerattalise jalgratta
Tallinna linnapea Edgar Savisaar rõhutas head koostööd linnade vahel. Linnapea kõne ajal tiirutasid lava ees Tallinn 2011 vabatahtlikud kahel suurel kolmerattalisel jalgrattal, millest ühe kinkis Tallinn Helsingile ja teise Turule.
«See, et jalgrattad on kolme rattaga, ei tähenda, nagu ma arvaksin, et te kaherattalisega sõita ei oska,» rääkis Savisaar. «See sümboliseerib hoopis kolme linna edukat koostööd, mis seisab kindlatel jalgadel või siis õigemini ratastel. Samas soovin ma öelda, et Tallinn, Helsingi ja Turu on üksteisele nii lähedal, et me võime jalgratastega vastastikku külas käia – see on keskkonnasõbralik, tervislik ja säästlik. Ning eks ole just jalgratas üks mõnusamaid sõiduriistu linnaga tutvumiseks. Võttes eeskuju Soome linnadest, ehitab ka Tallinn uusi jalgrattateid. Eriti palju on neid mere ääres, rannapromenaadil ja selle ümbruses.»
Turu linnapea Mikko Pukkinen kinkis ametivendadele suured oranžid pallid, sest kolm oranži kera on ka Turu 2011 logol. Kolm linnapead hakkasid seepeale üksteisele lõbusalt palle viskama ja nende peal istudes hüppama.
