Kuus kooli paneb lapsed igal tööpäeval sportima

Lapsed saavad kuues koolis põhjalikumalt õppida kergejõustikku, jalgpalli, korvpalli, karated, kick-boxingut, võistlustantsu, taekwondod, saalihokit, vehklemist ja maadlust.

Pilt: Scanpix
Sport Haridus

Kuus kooli paneb lapsed igal tööpäeval sportima

Ivo Karlep

Lapsed saavad kuues koolis põhjalikumalt õppida kergejõustikku, jalgpalli, korvpalli, karated, kick-boxingut, võistlustantsu, taekwondod, saalihokit, vehklemist ja maadlust.

Linn käivitas pilootprojekti "Sport kooli", et harjutada õpilasi juba esimesest klassist peale rohkem liikuma ning tutvustada neile eri spordialasid. Projekti algataja ja eestvedaja, abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on "Sport kooli" mõeldud 7-8-aastastele õpilastele, kellel on nüüd lisaks kahele kooli kehalise kasvatuse tunnile ka liikumisharrastuse tunnid, kus tehakse tutvust mõne kindla alaga. "Meie soov on tekitada lastes huvi spordi ja liikumise vastu, selleks pakume neile võimaluse tutvuda asjatundlike treenerite juhendamisel oma koolis eri spordialadega," selgitas Kõlvart. "Programm kestab õppeaasta lõpuni, sellega on liitunud kuus pealinna kooli ja lähemalt tutvustatakse 11 spordiala."

Igas koolis on oma lemmikalad. Järveotsa gümnaasium tutvustab kergejõustikku, jalgpalli ja karated, Humanitaargümnaasium  kick-boxingut ja  jalgpalli, Merivälja kool võistlustantsu, taekwondod, korvpalli ja  saalihokit, Läänemere gümnaasium vehklemist, taekwondod, jalgpalli ja sportlikku chanbarat, Südalinna kool maadlust ja  korvpalli; Pirita majandusgümnaasium  võistlustantsu, taekowndo, saalihokit ja maadlust.  

Spordipisik maast-madalast

Südalinna kooli direktor Veiko Rohunurm, kes on ise hariduselt kehalise kasvatuse õpetaja, avaldas heameelt, et nende kooli algatus panna lapsed juba esimeses klassis korvaplli mängima on leidunud ka linna toetuse ning nad on üks pilootprojektis osalev kool. "Eks need koolid valitigi selle järgi, kus juba spordipisik sees oli ja kehalisele kasvatusele rohkem tähelepanu pöörati," ütles Rohunurm. "Põhiline on, et lapsed harjuksid liikuma, õpiksid mängu ära, et spordikultuur oleks inimestes maast madalast sees. Liikumine juba lapsest peale on põhiline eesmärk, ega kõigist ei saa profimängijaid ega sportlasi. Mõni liigub hiljem ka teise ala peale."

Korvpallitreenerid on Südalinna koolis on kehalise kasvatuse õpetajad Janne Rits ning Kristi Laidvee. "Nüüd saavad õpilased rohkem seda mängu mängida," ütles Rits. "Lisaprogrammi mõte on, et juba esimeses klassis oleks viis liikumistundi nädalas."

"Mulle tundub, et lapsed ja vanemad on väga tänulikud, et koolides on loodud võimalus mõne alaga süvitsi tegeleda," ütles Kõlvart. "Ja et seda saab teha oma koolis, ei ole vaja minna kuhugi mujale. Koolid on rahul, et nad saavad oma lapsi rohkem liikuma panna, ja ka spordiklubid on rahul – neil on tekkinud võimalus tutvustada senisest palju laiemalt oma spordiala. Nad ei võta seda nagu lisakoormust."

Kevadel matkad

Linn maksab treeneritele ka palka. "Aga minu meelest pole asi ainult selles," mainis abilinnapea. "Klubid on rahul just sellega, et nende treenerid saavad populariseerida laste hulgas oma spordiala. Tegelikult see oligi meie eesmärk. Ühest küljest teame, et meie lastel on probleeme liikumisega. Liikumisnorm, mida iga laps peaks iga päev täitma, ei ole täidetud. Iga päev peaksid lapsed vähemalt tund aega intensiivselt liikuma. Nende koolide esimeste klasside lapsed, kes nüüd on linna uue programmiga ühinenud, saavad seda teha."
Maadlemistundides käivad Südalinna kooli lapsed lähedal asuvas spordiklubis, sest seal on varustus ja kõik tingimused olemas. "Innustame ka lapsevanemaid koos lastega sporti tegema. Meil on koolis ühised üritused, näiteks perespordipäevad," rääkis Laidvee. "Üks sportlik isadepäev annab kogu perele mitmes mõttes jõudu. Laps tõmbab ka lapsevanemad liikuma." Treenerid meenutasid hea sõnaga ka kooli traditsioonilisi kevadmatku, kus käiakse koos peredega.

Treenerite arvates on oluline panna lapsed ka spordiüritusi ja võistlusi korraldama. "Neist võivad kasvada spordijuhid, korvapllikohtunikud ja üldse inimesed, kes mõistavad kehakultuuri tähtsust," ütles Laidvee. "On vaja levitada arusaama, et sport ongi elu normaalne osa."

Programm kasvataks Tallinna koolides ka uusi tippsportlasi

Abilinapea Mihhail Kõlvart tahab programmi laiendada ka teistesse koolidesse. "Tulevikus laiendame alade valikut ning osavõtvate koolide arvu veelgi," rääkis abilinnapea. "Sellest peab tulema kogu linna hõlmav ettevõtmine – ja miks mitte üleriigiline. Tähtis on ka see, et me leiame niimoodi uusi tippsortlasi. Tippsport eeldab, et alustatakse juba lapseeas mõne spordialaga tegelemist. Mitte nii, et kasvatame tippe täiskasvanud sportlaste hulgast. Alusmüür laotakse juba esimeses klassis. Kogenud treener näeb kohe ära, kas lapsel on füüsilisi ja emotsionaalseid omadusi, et spordis kuhugi jõuda."

"Kõige parem oleks, kui riik leiaks võimaluse ja teeks kõikides koolides juba esimesest klassist peale kohustuslikuks rohkem kui ainult kaks liikumise tundi nädalas," ütles Südalinna kooli direktor Veiko Rohunurm. "Sellest oleks kasu ka riigikaitsele, sest praegu on paraku pooled noored nii viltesa tervisega, et ei kõlba kaitseväkkegi."

 

Laadimine...Laadimine...