Lastevanemate palvel andis linn Südalinna koolile uue võimaluse
«Spordikooli osa annab meile suure eelise, mis võib klassid õpilasi täis tuua,» ütles Südalinna kooli direktor Veiko Rohunurm. Pilt: Südalinna kooli direktoril Veiko Rohunurmel on põhjust muhelemiseks - tema gümnaasium jääb alles ning tänu loodavale linna spordikoolile tuleb loodetavasti ka õpilasi juurde. Seepärast tõmbas koolijuht ka spordisärgi selga.

Lastevanemate palvel andis linn Südalinna koolile uue võimaluse

Greta Kaupmees

«Spordikooli osa annab meile suure eelise, mis võib klassid õpilasi täis tuua,» ütles Südalinna kooli direktor Veiko Rohunurm.

«Linn arvestas Südalinna kooli lastevanemate soove ja loobus esialgu kooli liitmisest Ühisgümnaasiumiga,» ütles linnapea Edgar Savisaar. «Südalinna kool sai võimaluse tõestada end iseseisva tugeva koolina.»

«On meeldiv tõdeda, et seda, mida oleme arutanud nii kooli juhtkonna, hoolekogu kui ka lapsevanematega, on kuulda võetud ja meile on võimalus antud,» rõõmustas linnavalitsuse otsuse üle lapsevanem ja Südalinna kooli hoolekogu esindaja Hindrek Riikoja.

Direktor Rohunurm oli linnavalitsuse otsusega samuti rahul: «Mul on hea meel eelkõige selle üle, et Tallinna spordikool asutatakse ning seotakse see Südalinna kooliga. See on uus lähenemine, mis nõuab muidugi tõhusat koostööd linnaga, kuid ma näen selles head perspektiivi.»

Spordikallak on hea idee

Samuti otsustas linn, et Südalinna kool jääb loodavale Tallinna spordikoolile baasiks. Tulevane spordikool hakkab kasutama ka Südalinna kooli staadionit jm treeninguvõimalusi.

Riikoja tunnistas, et paljuski oli liitmise vastu seismine emotsionaalne vaidlus. «Kool on lastele teine kodu ja lapsevanemana proovitakse kõigepealt olemasolevat kohta paremaks muuta, enne kui asutakse uude kohta kolima,» mainis ta.

Abilinnapea Kalle Klandorf on vilistlasena Südalinna kooliga tihedalt seotud. «Spordi osa ja kallak kooli juurde luua on hea idee,» nentis Klandorf. «Sellega luuakse võimalused sportimiseks ja võib-olla see meelitab, tänapäeval peibutavad ju kõik millegagi.»

«Linnal lasub vastutus lastele head haridust pakkuda, ja kui kooli juhtkond on nõus ka endale selle vastutuse võtma, on võimalik koos paljugi ära teha,» lisas hariduse eest vastutav abilinnapea Mihhail Kõlvart.

Direktori sõnul tuleb eelseisev kooliaasta neile kindlasti keeruline, aga koostöös teiste asutustega saab koolist asja. «Ka lapsevanemad peavad võtma vastutuse kooli säilimise eest,» rääkis Rohunurm. «Mina näen seda nii, et kui üks laps käib meil koolis, võiks siia mõne aasta pärast tulla ka järgmised.»

Linnapea toonitas, et Südalinna koolis ei tule gümnaasiumiosa kaotamine kõne alla. «Kui on lapsi, kes tulevad spordikooli ja soovivad ka gümnaasiumiharidust saada, peab seda võimaldama. Kui aga lapsi ei tule, peame selle liitmise ära tegema,» ütles linnapea.

Südalinna kooli direktor ütles, et kui linn leiab, et liitmine on mingil hetkel vajalik ja oluline otsus, siis nemad selle vastu ei seisa. «Koolil on potentsiaali ja tehtud töö tõestab seda,» lausus Rohunurm. «Loomulikult lapsevanem otsustab, millisesse kooli laps panna, kuid spordikooli osa annab meile suure eelise. Küll need klaasid täis tulevad. Tallinna spordiklubides harjutab üle 20 000 lapse ja sealt 3500 leida ei ole probleem.»

Abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on paljude teiste koolide peamine mure selles, et klassid ei täitu piisavalt. Kõlvart märkis, et arvestades praegust riiklikku rahastamisskeemi on olukord üheselt selge – kui on lapsi, on ka raha. «Meie soovime pakkuda kvaliteetset haridust, aga seda saab pakkuda, kui on vahendeid ehk raha,» lausus Kõlvart.

Teised koolid hädas

Pole saladus, et paljudes piirkondades jääb lapsi järjest vähemaks ja senise hulga koolide järele pole tõepoolest vajadust. Keegi ei saa ka lapsi käekõrval sunniviisiliselt Südalinna kooli viia. «Koolide liitmise peamine eesmärk on konkurentsivõimeliste õppeasutuste loomine,» ütles Kõlvart. «Sellised koolid on paigad, kus tegutsevad nii põhikool kui ka gümnaasium ning kus ressursid on optimaalselt kasutatud. Nii suureneb vastuvõtt 1. ja 10. klassi ja ruumid saavad tõhusamalt jagatud.»

Mis kasu toob koolide liitmine?

Ühendatud koolides ei pea õpilased käima kahes vahetuses.

Koolide ühendamine aitab koolihooneid arukalt kasutada, sest õpilased jätkavad reeglina õpinguid kahes õppehoones ja nii ei teki «mammutkooli». Kaks koolihoonet on täidetud vastavalt nende mahutavusele, samuti ei pea looma kaht vahetust. Ka toob koolide liitmine rahastamismuredele leevendust. «Vaatamata riigi retoorikale, et haridus on suurim väärtus, kõneleb riigi ressursside jaotus pearaha vähenemisest,» ütles Kõlvart. «See tähendab, et ei ole enam võimalik korraldada õppekavalist tööd täies mahus ja kvaliteetselt põhikoolis, kui seal on alla 24 õpilase klassis, ja gümnaasiumiõpet klassis, kus on alla 32 õpilase.»
 

Laadimine...Laadimine...