77 miljonit eurot, millega võinuks ehitada idapiiri ja päästa Eston Kohvri

Eesti oleks võinud kasutada hiiglasliku summa – 77 miljonit eurot – idapiiri kordategemiseks seoses liitumisega Schengeni piirisüsteemiga. Siseministeerium jäi aga raha kasutamisel hätta ja idapiir on seniajani kui Potjomkini küla. Kuigi Euroopa Liit kritiseeris isegi meie piirivalve "õitseajal" tema alamehitatust, on olukord praegu veel palju hullem.

77 miljonit eurot, millega võinuks ehitada idapiiri ja päästa Eston Kohvri (1)

Virkko Lepassalu

Eesti oleks võinud kasutada hiiglasliku summa – 77 miljonit eurot – idapiiri kordategemiseks seoses liitumisega Schengeni piirisüsteemiga. Siseministeerium jäi aga raha kasutamisel hätta ja idapiir on seniajani kui Potjomkini küla. Kuigi Euroopa Liit kritiseeris isegi meie piirivalve "õitseajal" tema alamehitatust, on olukord praegu veel palju hullem.

Juba kuus-seitse aastat tagasi, Eesti liitumisel Schengeniga, heideti Euroopa Liidust Eestile ette piirivalve alamehitatust. Juba toona lubasid Eesti võimud, et Eesti piiri kaitstakse siiski samamoodi nagu niiöelda päris piiri, mitte aga praegusel suvalisel moel ehk nagu ajutist kontrolljoont.

Hiljem nulliti aga piirikaitse seegi võimekus lausa ära, kui piirivalve ühendati IRL-i, sotside ja Reformierakonna eestvõttel politseiga.

Alles päris viimasel ajal, seoses kaitsepolitsei töötaja Eston Kohveri vahistamisega, on nii endine siseminister Ken Marti Vaher (IRL) kui ka praegune siseminister Hanno Pevkur (Reformierakond) hakanud rääkima vajadusest tõsta meie piirivalve võimekust ja puhastada muu hulgas idapiiri võsast.

Siseministeerium rahahunnikuga hädas

Märkimisväärne, et kui Eesti liitus 2007.-2008. a Schengeni ruumiga, nägi Schengen Facility programm ette Eesti piirirajatiste ja -süsteemide ehitamiseks ka suure summa EL-i raha – 77 miljonit eurot.

Toonaseid poliitikute sõnavõtte ja muid dokumente lehitsedes nähtub, et liitumine Schengeniga ja 77 miljoni euro ärakasutamine käis kiirustades ja ülepeakaela.

Ometi – kui praegu räägivad valitsuspoliitikud mõnesaja tuhande euro kaupa raha tilgutamisest kagupiiri vajadusteks, siis 2007. a paiku olnuks selleks kasutada vähemalt miljonid eurod.

Toonastest pressiteadetest, memodest, riigikogu saadikute järelepärimistest jms nähtub metsik virvarr selle Euroopast Eestile kui tulevasele Schengeni maale piiride tugevdamiseks kaela sadanud rahahunniku ümber.

Ühel hetkel ei osanud siseminister Kalle Laaneti juhitud siseministeerium suure rahaga enam midagi ette võtta, sest Schengeniga liitumise tähtaeg lähenes täie kiiruga.

Suure rahasumma kiireks ärakulutamiseks oli vaja korraldada hulk hankeid uute kordonite ehitamiseks, tehnika hankimiseks jms.

Miks patrullrajad, purded ja piiriala üldine metsast puhastamine vaeslapse ossa jäid – raha oli vaja kiiresti, suurte objektide kaudu/kaupa «huugama panna» ja polnud aega «pisiasjadega» jännata.

Raha kulutamise pakilisus oli septembriks 2005 muutunud väga hulluks. 77 miljonist eurost oli tolleks ajaks välja makstud vaid 3,2% ehk vaid mõned miljonid eurod. Plaanijärgse liitumiseni 2007. a sügisel oli jäänud vaid kaks aastat.

Riigikontrolör viis rahajagamise valitsusse

Tõenäoliselt lõppenuks kõik Eesti jaoks halvasti: raha jäänuks suures osas kasutamata, piirivalve moderniseerimata, Eesti Schengeniga liitumata jne, kui poleks sekkunud toonane riigikontrolör Mihkel Oviir.

Nagu Oviir hiljem riigikogus esinedes ütles: "Minu pessimism aitas kaasa, sealhulgas ka Kalle Laanetil, nendesse küsimustesse süveneda, mida Kalle Laanet mulle isiklikult ütles, ja aitas kaasa sellele, et see küsimus toodi korduvalt valitsuse istungile…"

Valitsuses oli Oviiri sõnul käinud kõva diskussioon Eesti suutlikkuse üle Schengeni raha ära kasutada. Igal juhul kõikus Eesti, vaatamata toonasele Eesti Soome tasemel piirivalvele, Schengeniga liitumisega n-ö piiri peal.

Umbes aasta enne liitumist ehk oktoobris 2006 tsiteeris ajaleht International Herald Tribune Schengeni laienemise eest vastutavat eurovolinikku Franco Frattinit: «Ma võin väga siiralt öelda, et praegu oleks ainult Sloveenia suuteline kehtivast ajakavast kinni pidama.»

Tagantjärele väidavad aga mitmed eksperdid, sealhulgas piirivalvet kunagi üles ehitada aidanud Andrus Öövel, et kui piirivalve olnuks juba tol ajal nõnda ära kohitsetud ja «politseistatud» nagu praegu, poleks Eesti Schengeniga iialgi liituda saanud.

Väärib märkimist, et juba 2006-2007, kui Eesti piirivalve oli oma n-ö õitsengu tipus, heitsid Schengeni hindajad ette selle liiga väikest mehitatust. Täpsemalt öeldes personalipuudust.

Veel ütlesid Schengeni hindajad, et eeskirjadele ei vasta Narva piiripunkt ja Eesti vananenud piirivalvelaevad. Selle peale kulutatigi suur summa EL-i abiraha.

Kogu rahmeldamises ei jäänud lõpuks muud üle, kui piirduda idapiiril lihtsalt uute kordonihoonete ja autodega.

Ehitasid nagu Potjomkini küla

Muus osas tuli piiril vastu Venemaad seoses Schengeniga seega minna n-ö pakazuhha või Potjomkini küla rajamise peale.

Aeg surus halastamatult peale. Vahepeal kaotas närvid ka rahandusministeerium, kes euroraha kasutamisel silma peal hoidis.

Valitsusse mindi hinnanguga, et kuna mitmete suurte hangete läbiviimisel on olnud viivitusi, siis tõenäoliselt paljud olulised seadmed ja objektid ei jõua pikkade tarnetähtaegade tõttu tähtajaks valmis.

Lõpuks Schengeniga liituti, kuid mitmed kunagised piirivalveohvitserid nimetavad seda ärasusserdamiseks. Üsna ilmselt ei tahtnud ka EL-is selle eest vastutanud volinik Franco Frattini "nägu kaotada".

Eesti ostis tehnikat, Venemaa rajas piiri

"Olen kuulnud, et Schengeni rahast läks suurem osa kalli tehnika soetamiseks," ütles piirivalve erukolonel Henn Karits Pealinnale.

Venemaa aga käitus Karitsa sõnul algusest peale piiril teisiti kui Eesti: kuigi polnud piirilepingut, mis tänaseni ratifitseerimata, lõi Vene pool konkreetsed tulbad maha, riigivapid peal, ja tegi kõik nii, nagu ühel piiril olema peab.

"Me saime Schengeniga liituda ainult tänu sellele, et Eesti piirivalve oli arenenud Soomega samale tasemele, mida ka soomlased ise tunnistasid," ütles Karits, kelle sõnul on aga Eesti piir viimase viie aasta jooksul kaitseta jäetud.

Piiri kaitsmine on Karitsa sõnul sisuliselt lõpetatud, sest 2009.-2010. a saadeti piirivalve toonase parempoolse valitsuse poolt laiali ja asendati märksa väiksemaarvulise politseiga.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...