Inglismaa Sheffieldi ülikooli teadlane Alan Walkeri sõnul teeks tema Eesti valitsusele ettepaneku alustada kohustuslikus korras elamisväärse palga kehtestamisest kõigile, mida tööandjad peavad maksma. "Ma ei kutsuks seda miinimumpalgaks, vaid just elamisväärseks palgaks."

Täna toimub Tallinna rahvusvaheline foorum “MoPACT”, kus arutatakse võimalusi, kuidas võimalikult aktiivselt ja tervelt vananeda. “Eesti ei ole juhuslikult valitud selle foorumi toimumiskohaks – me tahame siin olles oma silmaga näha ja veenduda, mis on need takistused, mis ei lase Eesti, Läti ja Leedu vanemaealistel terve ja aktiivsena elada ka vanemas eas. Selle info abil tahame me anda konkreetseid soovitusi, mida teha, et olukord muutuks paremuse poole,” ütles Walker.

Walkeri sõnul on uuringud näidanud, et Eesti üheks suureks probleemiks on vanemaealiste diskrimineerimine tööturul ja kehv tervis elu teises pooles. “Kui võrrelda neid näitajaid Taaniga, mis on Eestis vaid paarisaja kilomeetri kaugusel, siis Taanis on vanemaealistel tervena elatuid aastaid 14 ja Eestis vaid kaks – see on suur lõhe ja Eestile tuleb tõsiselt tegeleda vanemaealiste tervise parandamise ja nende probleemide ennetamisega,” nentis Walker.

Ka pidas Walker hämmastavaks fakti, et Eestis on üle 45-aastastel juba raske kandideerida tööturul, kuna neid peetakse vanaks. “Selline madal vanaks pidamise piir on midagi ebatavalist, aga selle on tinginud teie tööturu profiil ja inimeste kehv tervis juba üsna noores keskeas. Tervis on käest läinud ära aga paljuski juba sotsialismiajast, kust Balti riigid tulevad.”

Inimeste eluga rahulolu mõjutab suuresti nende tervist ja paraku kuulub Eesti maailma õnnelikkuse raporti alusel maailma ühe õnnetuma riigi hulka. Paljude inimeste enesehinnangut ja tervist mõjutab seegi, et nad peavad tegema hoolimata oma ülikoolikraadidest madalapalgalist lihttööd.

“Ma mõistan hästi, kui valuline probleem see on teie inimestele ja kuidas mõjutab nende tervist. Samas on seda ka teistes Euroopa riikides ja ühiskond peab midagi tegema selle tendentsi peatamiseks. Iga inimene peab saama elamisväärset palka ja mitte virelema palgavaesuses nagu paljud haritud inimesed Eestis. Majanduslik rahuolematus piirab juurdepääsu terviseteenustele ja tervise edendamisele.”

Walkeri sõnul teeks tema Eesti valitsusele ettepaneku alustada kohustuslikus korras elamisväärse palga kehtestamisest kõigile, mida tööandjad peavad maksma. “Ma ei kutsuks seda miinimumpalgaks, vaid just elamisväärseks palgaks.” Sarnase idee käis oma valimisprogrammis välja ka Keskerakond, kui soovis 1000-eurose alampalga kehtestamist.

Kuna vanemaealiste juurdepääs Eesti tööturule on samuti raskendatud, siis peavad paljud neist läbi ajama vaid riikliku pensioniga, mis on 2015. aastal 374 eurot kuus. “Oh mu jumal. Ma teadsin, et pension on Eestis väike, aga et nii pisike, poleks oodanudki! Selle rahaga ei saa ju elada ära terve kuu. Te olete Euroopa Liidu liige ja selline pension pole mõeldav ühes liikmesriigis. Inglismaal on pension viis korda suurem, kui Eestis,” rääkis Walker.

Kuigi Eesti riik ja valitsus on teadlik probleemidest, pole nende lahendamine paraku siiani kuigi jõudsalt edenenud. “Eks meil Inglismaal ja teisteski Euroopa riikides tuleb kohati sellist suhtumist ette, aga Eestis on see eriti teravalt väljendunud. Tuleb leida viise, kuidas mõjutada poliitikuid toetama haiguste ennetamist ja mitte hakata tegutsema alles siis, kui kriis käes,” ütles teadlane.

Walker rõhutas, et kuigi rahvas ei saa kuigi kiirelt mõjutada poliitikute tegevust, millega nad rahul pole, saavad inimesed siiski palju ise ära teha oma terviseprobleemide ennetamiseks. “Pöörake enam tähelepanu oma söömisharjumustele, liikuge rohkem. On tervitav, kui ka tööandjad aitavad omalt poolt kaasa töötajatele tervema töökeskkonna loomisel ja toetavad nende liikumisharrastusi.”