"Laste võimas sõnum oli see, et nii kaua kui ühiskond ei suuda samasooliste kooselu aktsepteerida ei tohiks need pered saada lapsendamise õigust, sest sellised lapsed võivad sattuda teiste laste vihkamise ja kiusamise objektiks," ütles Tartu Ülikooli dotsent Dagmar Kutsar.

Tänasel konverentsil “Aita last – mõtetest tegudeni” kinnitas Tartu Ülikooli dotsent Dagmar Kutsar, et  kõige olulisem lapse jaoks on tema heaolu ja mis on temale just antud ajal ja kohas heaolu teab tegelikult laps ise kõige paremini.

“Tähtis on lapse heaolu siin ja praegu! Kui laps käitub täiskasvanule mõistetamatult, siis lapsel on selleks põhjus ja see põhjus ei pruugi olla mitte ainult temas endas vaid ka selles, mis on tema ümber. Mis on parim lapsele – seda saab iga laps ise öelda. Täiskasvanute ja laste maailmad on erinevad, samuti ei ühti ka nende huvid ning kogemused, seega on ka laste valikud vastakad,” rääkis Kutsar.

Seega kui rääkida samasooliste peredesse laste lapsendamisest on just lapsed need, kelle arvamusega tuleb arvestada. “Need lapsed saavad just olema see esimene ešelon – seega tuleb otsuste tegemisel nende arvamusega arvestada.”

Kes aitab murda klaaslage?

Kutsari sõnul on lapse heaolu protsess, mida loob laps ise ja täiskasvanud igapäev. Lapse heaolu suunavad tema iseloom, tervis, motivatsioon, suhted, sotsiaalne kapital, lähedaste toimetulek, ühiskonna tervis ja ühiskonna poliitilised valikud. “Öeldakse, et isegi lapse sünnikaal määrab ära tema tuleviku, kui laps on näiteks pisikese ja kehvakesena sündinud. Oluline on lapse heaolu juures see, kes on tema kaaslased, kas tal on sõpru ja milline on töötus kohas, kus ta oma vanematega elab,” selgitas Kutsar. Sellist olukorda, mis on lapsest sõltumatu nimetas Kutsar “klaaslaeks” ja oma stardipositsioonist allapoole kukkumist tänu kehvade asjaolude kokkulangemisele “klaaspõrandaks”

“Kui last toetada, siis on tal võimalik klaaslagi katki lüüa ja sealt edasi jõuda. Samas, kui jätta laps toetuseta, siis võib ta ka oma klaaspõrandast läbi kukkuda ja jõuda “oma mullist” allapoole,”  ütles  Kutsar.

Kutsari sõnul on näiteks paljude majanduslikult kehval järjel elavate laste “klaaslagi ” tegelikult väga madalal. “Majanduslikult  kehval järjel oleva pere lapsel on piiratud võimalused huviringides käia, sest neil pole lihtsalt raha. Ka SOS lasteküladel pole tihti raha – seega ka seal elavate laste “klaaslagi” võib olla madalamal. Samas ma usun, et kui laps on ise aktiivne, siis on tal võimalus seda klaaslage katki lüüa ja läbi selle murda paremasse ellu, kuid selleks on tal täiskasvanute julgustust vaja,” ütles Kutsar.