Võõrkapitali nuumamise asemel, mis Eestist raha välja pumpab, jätab ühistupank raha Eesti kodumaise majanduse vereringesse ja teeb kogu riigi rikkamaks, väidavad Eesti Ühistupanga asutajad.

Tallinna abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas teatas eilsel linnavalitsuse pressikonverentsil, et ühistupanga asutamiseks vajalike asutajaliikmete hulk on koos ning enamgi veel, ja seetõttu kavatsetakse panga asutamine juunikuus ette võtta. Tallinn panustab asutamisse 5 mln eurot peamiselt linnavara müügist saadud raha, mida võib seega nimetada reinvesteerimiseks.  Aasa sõnul tunneb ühistupangaga liitumise vastu huvi terve rida teisi Eesti omavalitsusi.

“Eestis pole seni veel ühtegi ühistupanka,” ütles Aas. Seda vaatamata, et tegemist on maailmas, sh Euroopas ülilevinud pangandusvormiga. “Ühistupanka on küll püütud luua 1990ndate alguses, kuid see toona ei õnnestunud, sest polnud seadusi ja piisavalt entusiaste,” lisas Aas.

“Kuid täna on seadused olemas, lisaks ka väga suur huvi selle panga vastu. Vaja oli tugevat eestvedajat ja Tallinna linn on võtnud endale selle eestvedaja rolli.”

Katte kergitamine äriplaanilt

Loodava Eesti Ühistupanga juhid Ülle Mathiesen ja Roul Tutt kommenteerisid Pealinna küsimustele vastates, et ühistulistel alustel toimiv pank täidab ära olulise tühimiku Eesti pangandusmaastikul, olles esimene omasugune Eestis. Pank on seejuures suunatud mitte ainult tallinlastele, vaid edaspidi kavatsetakse ära katta kogu Eesti. Panga asutamine kulgeb kavandatud tempos.

“Juunis, kui pank on ära asutatud, võib iga huviline liikmeks astuda ning siis hakkab seega toimuma tavapärane liikmeskonna kasvatamine,” märkis juhatuse liige Roul Tutt.

Ilmselt tekitab valdavalt Rootsi taustaga kommertspankade teenuseid kasutavates pangaklientides kõige enam küsimusi, mille poolest erineb ühistupank teistest pankadest. Roul Tutti sõnul pole eesmärgiks lühiajaline kasumiteenimine. Selle asemel keskendutakse ühistuliikmete huvidele ja vajadustele ning sellest lähtuvalt ka pikaaegsele kasumlikkusele.

Ühistupangas on iga liige korraga nii klient kui ka omanik. Peamiseks eripäraks kommertspankadega võrreldes on, et igapäevasest pangandustegevusest teenitud tulu jääb panga liikmetele. Oluline, et igal ühistupanga liikmel on üks hääl, sõltumata liikmemaksu suurusest.

Panga juhi Ülle Mathieseni sõnul plaanib ühistupank hakata välja andma näiteks laene nii eraisikutele kui ka ettevõtetele. Samuti kavatsetakse krediteerida ühistulisi algatusi, näiteks põllumajandus-, energia- ja korteriühistuid. Samuti soovib uus pank rahastada kõikvõimalikke kohaliku omavalitsuste, ettevõtete ja eraisikute ühisalgatusi, mille eesmärgiks kohaliku elukeskkonna arendamine. Näiteks rahastada üürimajade, hooldekodude või erakoolide ja -lasteaedade loomist.

“Me soovime oma liikmetest hoiustajatele pakkuda suurtest jaepankadest kõrgemat intressi, kuid samas püsime kindlasti normaalsetes turu- ja konkurentsitingimustes,” nõustus panga juht Ülle Mathiesen plaane avama.

“Meie praeguses äriplaanis oleme ette näinud, et kasumisse jõuab pank viiendal tegevusaastal. Uue panga käivitamine ja üles ehitamine nõuab loomulikult kulusid, seetõttu me kiirelt kasumisse jõudmist ei prognoosi. Eesti Ühistupank soovib ühistegevusega kaasa aidata kodumaise kapitali kasvule. Me usume siiralt, et Eesti rikkus kasvab laiapõhjaliselt ja terviklikult tänu aktiivsele ühistegevusele nii ettevõtluses kui ka muudes eluvaldkondades. Ühistupanga rolliks ongi toetada oma liikmeskonnaga ühistegevuse pidevat arenemist Eestis.”

Kavas katta kogu Eesti

Siiamaani on ühistupangast kohati jäänud mulje, et kuna rahaliselt panustab sellesse 5 mln eurot Tallinna linn, siis on tegemist Tallinna-keskse ühistuga. Mathiesen ja Tutt selgitasid, et tegelikult see niimoodi ei ole. Ühistupank kavandab oma tegevusega katta kogu Eesti. “Me oleme kindlasti ühel või teisel moel Eesti eri paigus esindatud, kuigi suurt kontorivõrku me lähiajal luua ei plaani,” rääkis Mathiesen.

“Siiski soovime leida koostöös kohaliku omavalitsuste ja kohalike ühistuliste ettevõtetega lahendusi, kuidas inimesed Eesti eri paigust saavad meie panga töötajatega mugavalt näost-näkku kohtuda.”

Mathieseni sõnul on ühistulist pangandust Eestis proovitud arendada üsna pikka aega. Vajalik seadusandlus on meie riigis olemas olnud juba ligi 15 aastat. Seni pole aga kahjuks ühtegi ühistupanka tekkinud, kuigi mitmed hoiu-laenu ühistud on seda proovinud. “Peamiseks probleemiks on seni kujunenud viie miljoni eurose miinimumkapitali kokku saamine,” ütles Mathiesen.

“Seetõttu ongi oluline Tallinna linna liidriroll Ühistupanga asutamises. Tallinna osalemine projektis tagab, et miinimumkapital saadakse kokku ning panga asutamine ei jää venima.”

Tänaseks on Eesti Ühistupanga asutajaliikmeteks soovinud saada lisaks Tallinna linnale kokku üle 100 ettevõtte, kohaliku omavalitsuse ja eraisiku. Panga juhtide kinnitusel kavatsetakse Eesti Ühistupank suve alguses nii ametlikult kui ka pidulikult ära asutada ning finantsinspektsiooni tegevustaotlus sisse anda. Kuna finantsinspektsioon võib taotlust menetleda kuni aasta, hakkaks Eesti Ühistupank aktiivselt tegutsema järgmise aasta teises pooles.

Tasub rõhutada, et ühistupanka oma sääste paigutava dinimesed võivad muretud olla, sest klientide hoiused on tagatud kuni 100 000 euro ulatuses vastavavalt Tagatisfondi seadusele. See on ühistupanga peamine erinevus hoiu-laenu ühistust. Tallinna abilinnapea linnapea ülesannetes, Taavi Aas selgitas lisaks, et kõikidel osanikel on võimalus kaasa rääkida pangatoodete ja teenuste väljaarendamisel  ja kasumi jagamisel. Kasumi jagamisel saab iga üks kasumit vastavalt panka panustatud rahale, aga otsustamisel on igal liikmel ikka ainult üks hääl sõltumata tehtud sissemaksust. 

Panga juhatuse liikme Roul Tutti sõnul saab praegu edastada oma sooviavaldusi ühistupanga liikmeks astumiseks võrgulehe www.eestiyhistupank.ee kaudu. Sellelt leiab ka üldist infot ühistupanga olemuse ja eesmärkide kohta. Ühistupanga liikmeks võib saada igaüks, kes on valmis tasuma sisseastumistasu ja osamaksuna omakapitali tasu.

Prantsusmaal on Ühistupankade turuosa 40 %, Saksamaal 19 %. Taanis 31 %, Hollandis 39 %. Soome suurim finantsasutus on OP-Pohjala Group, mis koosneb enam kui 200 kohalikust iseseisvast ühistupanga harust, kus on enam kui 1 400 000 omanik-liiget. USA-s kasutab 43,7 %  majanduslikult aktiivsetest inimestest ühistupankade teenuseid.