Euroopa Komisjoni esitatud plaan keelata seoses terrorismivastase võitlusega poolautomaatsed tulirelvad, tekitab vastuseisu nii jahimeeste seas kui ka ministeeriumites.

“Oleme seisukohal, et kavandatavad muudatused ei pruugi käesoleval kujul tuua tegelikult kaasa eesmärgipärast tulemust,” ütles siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar BNS-ile. Tema sõnul on Eestis umbes 40 protsendist kõigist tsiviilkäibes lubatud relvadest poolautomaatsed tulirelvad, vahendas BNS.

Sama ettepaneku vastu protesteerib koos Euroopa jahimeeste katuseorganisatsiooni FACE-ga ka Eesti jahimeeste selts (EJS).

“Ettepanekus nõutakse, et automaatrelvi meenutavad poolautomaatsed tulirelvad (kategooria B7) lisatakse keelatud relvade kategooriasse ja tuleks konfiskeerida praegused litsentseeritud tulirelvad, millel on samad tehnilised kirjeldused nagu teistel B-kategooria tulirelvadel, mis on igati seaduslikud. Ainuüksi Soomes ja Rootsis tähendaks see vähemalt 100 000 relva konfiskeerimist. Eestis (ja Eestisse) müüakse seda tüüpi relvi aastas sadu ehk meil on tuhandeid selliste relvade omanikke,” märgitakse EJS kodulehel avaldatud pöördumises.

Valdav osa kuritegusid pannakse toime illegaalsete tulirelvadega, mis on enamasti saabunud väljastpoolt EL-i. FACE on seisukohal, et planeeritavad muudatused ei lahenda probleeme seoses terrorismiga, kuna püütakse reguleerida seaduslikku osa relvade kaubanduses ja omamises ning probleeme tekitab hoopis illegaalne osa. Samal ajal mõjutavad planeeritud muudatused seaduslikke relvaomanikke ebaproportsionaalselt ning on äärmiselt vale siduda seaduskuulekaid kodanikke terroristidega, öeldakse pöördumises.

Poolautomaatrelvade keelu plaani on kritiseerinud ka justiitsminister Urmas Reinsalu.

“Dramaatiliste sündmuste ajal on oht emotsiooni pinnalt reageerida üle. Üks näide on initsiatiiv keelustada poolautomaatsed tulirelvad Euroopas tsiviilkasutuses. See võib ohtu seada reservarmee korraldusega riikides reservistide ja kaitseliitlaste relvastuse hajutamise võimaluse. Kõnelesin sellest just Soome justiitsministriga ja jõudsime ühisele järeldusele, et Eestile ja Soome see ettepanek ei sobi. On ju veider sõda terroriga alustada sellest, et korjata relvad nende käest, kes selles sõjas peaksid meid kaitsma,” rääkis Reinsalu nädalavahetusel Eesti Päevalehele.

“Eesti toetab Euroopa Komisjoni initsiatiivi tugevdada kontrolli tulirelvade üle selles ulatuses, mis vähendab ja tõkestab ebaseaduslikku relvakaubandust ning tõhustab järelevalvet tulirelvade üle, mis võivad sattuda isikute kätte, kelle eesmärgid on seotud kuritegevuse või terrorismiga,” ütles siseministeeriumi osakonnajuhataja Kommusaar.

“Eesti saab toetada mitmeid ettepanekuid, mille eesmärk on suunatud tulirelvade elutsükli jälgitavuse parandamisele või teabevahetuse tõhustamisele liikmesriikide vahel, nii relvade liikumise ja elukaare, kui isikute osas, kes ühes või teises Eeuroopa riigis relvaluba taotleb,” lisas Kommusaar.

“Samas leiame, et uued esitatud meetmed ei tohi olla liigselt piiravad isikute osas, kellele on riik usaldanud relvakandmise õiguse ning isik ise on kõik teinud selleks, et tulirelva kantakse eesmärgi päraselt. On selleks siis, kas jahipidamine või sporditegemine,” märkis siseministeeriumi esindaja.

Euroopa Komisjoni ettepanekuid muuta relvade omandamise ja valduse kontrolli direktiivi (91/477/EEC) tutvustati liikmesriikidele 26. novembril. Sisulised arutelud jätkuvad Brüsselis 18. detsembril.

Siseriiklikult toimub käesoleval nädalal ministeeriumite ja erinevate liitude vaheline nõupidamine Euroopa Komisjoni ettepanekute tutvustamiseks ning edasiste positsioonide ühtlustamiseks, lisas Kommusaar.

Euroopa jahimeeste katusorganisatsiooni algatatud petitsioonile oli teisipäevaks oma allkirja andnud ligi 255 000 inimest.