Eestlane hindab praegu oma tervist halvemaks kui viis aastat tagasi

"Eesti kiire areng tuleb paljuski inimeste tervise arvelt," ütles professor Margus Viigimaa, kelle sõnul on stress ja haigused omavahel tihedalt seotud ning sotsiaalse turvatunde puudumine avaldab mõju ka rahva tervisele. Eestlase eluiga pikeneb, kuid hinnang oma tervisele halveneb.

Pilt: Scanpix

Eestlane hindab praegu oma tervist halvemaks kui viis aastat tagasi

Sirje Rattus

"Eesti kiire areng tuleb paljuski inimeste tervise arvelt," ütles professor Margus Viigimaa, kelle sõnul on stress ja haigused omavahel tihedalt seotud ning sotsiaalse turvatunde puudumine avaldab mõju ka rahva tervisele. Eestlase eluiga pikeneb, kuid hinnang oma tervisele halveneb.

Aastatel 2003-2013, on Eesti teinud eluea pikenemise koha pealt võimsaima spurdi Euroopas, selgub Euroopa Komisjoni terviseülevaatest. Eestlase oodatav eluiga on nende kümne aastaga pikenenud peaaegu 5,5 aastat, Euroopas keskmiselt pea poole vähem – 2,8 aastat.

Paradoksaalne on aga see, et kuigi eestlase eluiga tõuseb, on tema tervena elatud aastate arv viimastel aastatel vähenenud. Statistika järgi haigestub Eesti inimene mõnda tõsisemasse elu häirivasse tõppe seitse aastat varem kui keskmine eurooplane. Kui 2009. aastal võis Eesti naine loota, et elab tervena vanuseni 59,2, siis 2013. aastal oli tal jäänud tervena elada üle kahe aasta vähem – 57,1.

Meestel langes sama number samas ajavahemikus vähem, 55-lt aastalt 53,9-le. Nende näitajatega rippus Eesti 2013. aasta võrdlustabelis (Eurostati värskeimad andmed) EL-i riikide lõpus, meist veel tagapool on Läti ja Slovakkia. 

Tervena elatud elu lüheneb

Et tervena elatud eluaastate arv Eestis langeb, on mõnevõrra veider seetõttu, et mitmesugused tervisenäitajad on üldiselt tõusuteel – langenud on südameveresoonkonna haigustesse suremus, alkoholitarbimine on vähenenud, niisamuti suitsetamine. Inimesed on hakanud rohkem sporti tegema ning tervislikumalt toituma. Kuidas siis tervis ikkagi halveneb?

"See, et tervena elatud aastate graafik langust näitab, ei tähenda, et tervis on oluliselt halvemaks läinud," mainis südamearst dr Margus Viigimaa. "Tervena elatud aastate number sõltub osaliselt ka tervisteadlikkusest, mis on tõusnud, ja sellest, et nad pöörduvad varem arsti juurde ja haigused diagnoositakse varem kui varem."

Tervena elatud eluaastate indikaator näitab inimeste subjektiivset suhtumist oma tervisesse ning on seega pigemini sotsiaalse heaolu kui rangelt teaduslik tervisliku seisundi näitaja. Inimese hinnang oma tervisele hõlmab otsapidi ka tema hinnangut arstiabi kättesaadavusele ja kvaliteedile, samuti peegeldab üldist stressitaset ühiskonnas ning inimeste majanduslikku toimetulekuvõimet.

Tõusev trend on ärevus

Dr Viigimaa leiab, et see, kuidas inimene iseenda tervislikku olukorda tajub, annab siiski pildi ka rahva tervisest üldiselt. "Tervelt elatud aastad on üks olulisem tervisenäitaja Euroopa tervisestrateegias," nentis ta. Ning see, et Eesti inimeste rahulolu oma tervisega on viimased aastad aina kahanenud, peaks riiklikke tervisestrateegiaid kujundavaid inimesi muretsema panema küll. 

Dr Viigimaa sõnul on stress ja haigused omavahel tihedalt seotud ning sotsiaalse turvatunde puudumine avaldub ka rahva tervises. Eesti kiire areng on paljuski tulnud inimeste tervise arvelt. 

"Riikides, kus arengud on väga kiired, on palju stressi. Psühhosotsiaalne stress on südame-veresoonkonnahaiguste, kuid ka paljude teiste haiguste oluline riskitegur," rääkis ta. "Näiteks 1994. aastal oli nii Eestis, Lätis kui ka Leedus kõigi aegade kõrgeim südamehaigustesse suremus – see on selgitatav tohutute muutustega, mis tollal ühiskonnas toimusid."

Rootslane elab tervena üle kümne aasta kauem kui eestlane. Viigimaa sõnul on see põhjendatav Rootsi ühiskonna stabiilsuse ja turvalisusega. "Kui võrrelda tervisenäitajaid, siis näiteks kolesterooli- ja vererõhunäitajate osas me väga palju ei erine. Rootsis tarbitakse mõnevõrra vähem alkoholi ning suitsetatakse vähem, kuid vahe Eestiga ei ole väga suur. Küll aga on suured erinevused elukvaliteedis ja stressitasemes, ning sealt tuleb ka erinevus tervena elatud aastate näitajas."

Ka perearst Diana Ingerainen kinnitab, et stress ja ärevus avaldab eestlase tervisele aina laastavamat mõju. "Depressiooni ei olegi palju rohkem, küll aga on iga aastaga aina rohkem ärevushäireid ning bipolaarset meeleolumuutust," tõdes dr Ingerainen.

"Elame tarbimisühiskonnas, tunneme, et kogu aeg on midagi puudu, ja see tunne lööb stressitaseme kõrgeks. Meie ärevus ja tusasus paistab välja isegi tänavapildis – kui autojuht laseb üle tee välismaalase, siis see lehvitab rõõmsalt, eestlane aga ei reageeri kuidagi, vaid marsib mornilt üle tee. Paraku mõjutab tusane olek tervist üldisemalt."

Vilets tervis piirab rohkem naisi

Kui tulla tagasi tervena elatud aastate kõvera juurde, siis enam tunnetavad tervise halvenemist naised. Eesti naised elavad olulise terviserikkega ligi kolmandiku oma elust – 24 aastat –, mehed kümme aastat vähem.

"Naiste hulgas on rohkem neid, kes ütlevad, et tervis piirab nende igapäevategevusi mõningal või suurel määral," ütles tervise arengu instituudi (TAI) vanemanalüütik Kati Karelson. "Viimastel aastatel on nende naiste osakaal üle 35%. Täiskasvanud meestest tajub terviseseisundist põhjustatud igapäevategevustega seotud piiranguid alla 30%."

Mõneti on see erinevus meeste ja naiste vahel selgitatav sellega, et riskikäitumise tõttu ei ela paljud mehed eani, kus tervis jukerdama hakkab, ning pensioniealisi mehi, kes võiksid oma tervise üle nuriseda, on lihtsalt palju vähem kui naisi.

Samas on üldiselt teada – ning seda kinnitavad ka arstid –, et naised pööravad oma tervisele märksa enam tähelepanu ning peaksid seega end meestest palju paremini tundma. Statistikaameti uuring näitab, et vanemaealiste naiste hinnang oma tervisele on pigem paranemas. See tähendab, et tervena elatud aastate languskõver tuleb nooremate naiste arvelt.

Halval mehel haige naine

Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhataja Katri Eespere sõnul võib naiste negatiivne hinnang oma tervisele olla seotud soolise ebavõrdsusega ühiskonnas ning niisamuti naistevastase perevägivallaga. "Naiste tervisest rääkides tuleb võtta arvesse ka näiteks seda, et naistevastane perevägivald on Eestis väga ulatuslik ja mõjutab suurel määral nii naiste vaimset kui füüsilist tervist," rääkis Eespere.

"Möödunud kevadel valminud Euroopa Liidu põhiõiguste ameti (FRA) uuringu tulemused osutavad ulatuslikule naiste väärkohtlemisele kodus, tööl, avalikes kohtades ja internetis. Eestis oli 1500 küsitletud naisest 33% sattunud oma partneri poolse füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise ohvriks."

Eespere sõnul kogeb ligi kolm neljandikku perevägivalda kannatanud naistest pikaajalisi tervisekahjustusi ning pea üheksa naist kümnest kurdab stressi ja pideva pingeseisundi üle. Nii sõltub naise hinnang oma tervisele väga suures osas ka sellest, milline on tema elukaaslane.

Rahvastikutervise arengukavas oli valitsus seadnud 2015. aastaks eesmärgiks, et mees võiks sünnihetkest alates elada tervena 57 aastat ja naine 62 aastat, neist numbritest oleme  – õnneks mitte valgusaastate, kuid – nelja-viie aasta kaugusel. Tänavune statistika ilmub järgmisel aastal.

Laadimine...Laadimine...