Ehitaja vedas ministeeriumi lammutamise jäätmed karistamatult vangla tee-ehituseks

Muu hulgas ka rahandusministeeriumi lammutanud firma lasi vedada mitu autokoormatäit lammutusjäätmeid uue vangla juurde viiva tee ehituseks, kuigi nii toimivat lihtinimest ootaks kopsakas trahv.

Ehitaja vedas ministeeriumi lammutamise jäätmed karistamatult vangla tee-ehituseks

Virkko Lepassalu

Muu hulgas ka rahandusministeeriumi lammutanud firma lasi vedada mitu autokoormatäit lammutusjäätmeid uue vangla juurde viiva tee ehituseks, kuigi nii toimivat lihtinimest ootaks kopsakas trahv.

Eesti üks praeguse aja suurimaid ehitusi on Tallinna vangla, mida on kutsutud ka sajandi ehituseks. Uut, moodsat ja mugavat asupaika ühiskonna heidikutele rajavad Fund Ehitus ja TREF Nord. Need ehitusfirmad leidsid suurele kogusele, vähemalt sadadele autokoormatele ehitusjäätmetele eriti "innovatiivse" kasutuse. Jäätmetest rajati nimelt tänavu kevadsuvel ajutine tee tulevase uue vangla ehitusplatsile. 

Kuigi ehitaja väitel olevat tegu olnud vaid ajutise tee-ehitusega, ja praeguseks on jäätmetest tee asendatud uue ja korralikuga, on tegemist taas juhusega, et mis lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. Kui mõni tavainimene oma eramaal laotaks raudbetoonitükid ja tellised tee aukude täiteks, saaks ta omavalitsuselt või keskkonnainspektsioonilt kraesse keskkonnarikkumise menetluse. 

Esmalt võiks saada väärteomenetluse korras kuni 1200-eurose trahvi. Juriidilist isikut karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. Kuid karistamsiega asi ei piirduks. Paralleelselt väärteomenetlusega algatataks haldusmenetlus, mis päädiks ettekirjutusega jäätmete koristamiseks. Ettekirjutus on tänapäeval tõhusamgi kui karistamine. Kui kokkulepitud ajaks ei ole jäätmed koristatud, võib korrakaitseorgan määrata sunniraha või jäätmed patustanud kulul ise koristada. Sunniraha suuruseks võib olla kuni 32 000 eurot. Ja kui kodanik ei kuuletu, siis kordub kogu protsess uuesti. Tallinna uue nn supervangla ehitajaid eelloetletud ebameeldivused mõistagi ei ähvarda.

Üks Eesti suuremaid ehitusi

Vangla sai nurgakivi tänavu septembris, ehkki ehitus käis juba 2016. a kevadel. Ehituslepingu sõlmisid Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) ja Fund Ehitus 2015. aasta novembris. Tegemist on üsna kuluka ehitusega: 73,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. See hoone tuleb seega veel 10 mln võrra kallim, kui äsja valmis saanud Eesti Rahva Muuseum. Fund on üldse üks riigi suurhoonete põhiehitajaid. Tema rajab ka Suur-Ameerika tänavale nn superministeeriumi.

Tallinna külje alla, Rae valda Soodevahe külla kerkivale vanglale saab ligi, kui Tallinna ringteelt Lagedile suunduvalt ristmikult keerata vastassuunas.

On kaunis kevadsuvi 2016. Kellelgi Pealinna lugejal on Soodevahe kanti asja – tegemist on igasuguste ettevõtete ja ladude rajooniga, mille vahel laiutab lahmakas tühermaa. Kesk kaunist kevadrohelust ja ööbikute laksutamist avaneb järsku sürrealistlik vaatepilt. Puud on buldooseriga maha lükatud. Kümned ja kümned koormad ehitusprahti on sinna maha kallatud, kohati ehitustehnikaga siledaks tambitud, aga kallurid veavad järjest uut sodi juurde.

Nõnda siis kujundatakse vangla ehitusplatsile juurdepääsuteed. Betoonitükkidest turritavad siiliokastena kohati välja raudarmatuuri tükid. Kohe näha, et kusagil on mõni maja maha lammutatud ja nüüd veetakse jäätmeid kokku. Niinimetatud tee-ehitusmaterjaliks on seega betoonitükid, tellised, keraamikatükid, kusagilt üles kooritud asfaldi tükid. Sealhulgas veel pinnas, kivid ja süvenduspinnas. Kokku on siin jutt umbes ühest kilomeetrist selliselt ehitatud teest.

Näiteks jäätmekäitlusfirma ATI Grupp  võtaks sellist, eelnevalt sorteerimata ehk paljude materjalidega segiläbi prahti, olenevalt koostisest vastu hinnaga 10,5-28 eurot tonn. Ehitajal seega kokkuhoid missugune: selle asemel, et jäätmed nagu seadus ette näeb, utiliseerida,  ja korralikest materjalidest tee ehitada, pandi jäätmed raha teenima.

Kas projekt ka oli?  

Juhuslik pealtnägija sattus olema keskkonnahoidu hindav ja vastavaid seadusi tundev inimene. Kogu sellise, umbes kilomeetrise ja umbes 2000 kuupmeetrit prahti neelanud tee-ehituse pildistas ta suure hämminguga üles. Üsna ilmselt oli see ehituspraht pärit mõnest küllalt suurest kivihoonest Arvestades, et Fund Ehitus oli ka üks eelmise rahandusministeeriumi hoone lammutajatest, tekib küsimus, kas tee-ehituseks veeti vähemalt osaliselt pärit sealt. "Siin pole tegemist isegi mitte JOKK-skeemiga, aga juriidiliselt täiesti ebakorrektse skeemiga," rääkis Pealinna allikas. " Jäätmete ebaseadusliku kõrvaldamisega püütakse sageli vältida keskkonnatasusid, aga ka muid riiklikke makse.

Ettevõtted, mis selliselt tegutsevad, saavad konkurentsieelise muude, ausalt äri ajavate ettevõtete ees. Kohalik omavalitsus ehk Rae vallavalitsus pidanuks ju järele valvama, mis nende territooriumil ikkagi toimub. Kui nad nägid, et nõnda prahti veetakse ja maha pannakse, siis oleksid nad pidanud veo peatama," väitis anonüümust palunud lugeja. "Kui tegemist oli ka ajutise ehitusega, nagu see tee väideti olevat, siis oleks ka sellele pidanud olema ehitusluba ja selliselt rajatud tee pidanuks olema kirjeldatud ehitusprojektis."

Kas ehitusturu Eesti mõistes gigant nagu Fund Ehitus, rääkimata suurtellijast RKAS-ist, aktsepteeriksid täiesti ametlikult projekteerituna sellist ülimalt kummalist, jäätmetest tee-ehitust, mille kohta puuduvad igasugused normid, sest jäätmetest lihtsalt ei lubata midagi ehitada? Vaevalt küll. Ilmselt on tegemist siiski seadusvastase isetegevusega, mida hiljem suure hoolega varjama asuti.

Ehitusseadus teatavasti ei luba jäätmetest ehitada. Ei alaliselt ega ajutiselt. Õigemini, lubab ehitada ehitusjäätmetest, kui need on töödeldud ja sertifitseeritud. Nii purustatakse jäätmekäitlusettevõtetes lammutamiselt pärinevad  betoonitükid killustikuks, raudbetoonist eraldatakse metall jne. Viimased "suurehitused jäätmetest" toimusid selles piirkonnas N Liidu ajal ja nendeks olid peamiselt Dvigateli suvilad nn pilpakülas lennuväljaga piirnevatel aladel.

Mis puutub jäätmeseadusesse, siis see ei luba jäätmeid kõrvaldada suvalisse kohta ja ilma loata. Samuti pidanuks ehitusseaduse järgi ka selle ajutise ehitise ehk siis niinimetatud tee kohta olema välja antud ehitusluba. Ehitusloale eelneb projekt, projektile omakorda projekteerimistingimused, tingimustele detailprojekt jne.

Vaida sild nr 2?

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete esindaja Leili Tuule sõnul pole inspektsioon selle RKAS-i objekti suhtes ühtegi menetlust avanud. Keegi pole selle murega pöördunud.  Ja järelevalve on ennekõike kohaliku omavalitsuse, antud juhul Rae valla asi. Samal ajal on jäätmete "ärapeitmine" üsna levinud.  "Põhitegevus on ikka sama – keegi lammutab hoone või seina, teeb remonti, samas on tal territooriumil kraav või lohk, mis tuleb ära täita. Paneb sinna, mõtleb, et on korras küll," kirjeldab keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse osakonna juhtivinspektor Rene Rajasalu keskkonnainspektsiooni koduleheküljel.  "Sorteerib ära metalli, mille võib-olla üle annab. Ülejäänu – telliskivi, kipsplaat – läheb ikka sinna auku."

Sealsamas on toodud näited kodanikest, kes vahele jäänud ja oma ehitusprahikäitlusega seoses liistule tõmmatud.
Samal ajal kui keskkonnainspektsioon lihtinimestele moraali loeb ja karistab, et nii ei tohi teha, ei leidunud kedagi, kes vanglaehitajatele moraali oleks lugenud ja haldusmenetluse algatanud.

Kui selle nn tee-ehitusega seoses veel paralleele otsida, siis võib neid tõmmata meedias palju kõneainet pakkunud Vaida sillaga. Kuigi seal ei ehitatud jäätmetest, kujunes sellegi rajatise eluiga üsna lühikeseks. Selgus nimelt, et silda ei ehitatud projekti järgi, nagu suure tõenäosusega seda prügist teedki. Mädanev sild kuulutati kõlbmatuks ja ehitati uus, kuigi see kõlbmatu sild läks maksma umbes 700 000 eurot. Aga kus on ametkondlik juurdlus ja kahju sissenõudmine? 

Rae vallal ei ole ehitajale pretensioone, teatas RKAS-i kõneisik Madis Idnurm. Tema sõnul olla tänaseks kogu see nn ajutine prahiladestusest tee üles kooritud ja asemele korralik ehitatud.
 
-------------------------------------

Riigi Kinnisvara AS: tänaseks on ehitatud nõuetele vastav tee

Riigi Kinnisvara kõneisiku Madis Idnurme sõnul on tänaseks ajutise tee-ehitusmaterjalina kasutatud ehituspraht minema veetud ja asemele ehitatud korralik tee.

"Ehitaja TREF Nord AS kinnitusel ehitati uue Tallinna vangla ligipääsutee vastavalt nõuetele ja kooskõlastatud projektile," väitis Idnurm. "Teie poolt saadetud pildimaterjal pärineb varasemast ajast. Ehitaja kasutas siis ühes teelõigus olemasoleva pinnasetee rasketehnikaga sõidetavaks muutmiseks ajutiselt täitematerjalina purustatud ehitusmaterjali, milleks oli peamiselt purustatud tellised ja betoon."

 Idnurme sõnul kaevati asfaltkattega sõidutee rajamiseks teealune materjal välja, teisaldati ning ehitati projektikohane ja nõuetele vastav sõidutee, sealhulgas paigaldati nõuetekohane täide, dreenkiht, killustikalus ja asfaltbetoonkate. Kogu tegevus oli Idnurme sõnul kooskõlas projektiga, järelevalvega, Rae vallavalitsusega jt osapooltega. Ligipääsutee ei ole tänaseks lõpuni välja ehitatud. Sõidutee kaetakse teise kihi asfaltiga ning kergliiklustee ehitatakse välja hiljemalt vanglavalmimise ajaks.

Veel vahendab RKAS ehitaja kommentaari, et projekti selle nn ajutise ehituse kohta tõepoolest ei olnud: "Tehnoloogilised juurdepääsuteed kajastatakse projektis juhtudel kui Tellija või Insener näeb selleks vajadust. Eelloetletud põhjustel seda tarvilikuks ei peetud."
 
 
 

Laadimine...Laadimine...