Ei oska toitu säilitada: Eesti pere viskab ära 100-200 euro eest toitu

Stockholmi Keskkonna Instituudi eksperdi Harri Moora sõnul visatakse Eesti keskmises majapidamises ära 130 kg toidujäätmeid, millest 50 kg on raisatud toit. "Visatakse minema ka puu- ja juurvilja ning riknenud leiba. Põhiline põhjus, miks Eesti pere toitu ära viskab, on selles, et toitu ei osata säilitada."

Pilt: Scanpix

Ei oska toitu säilitada: Eesti pere viskab ära 100-200 euro eest toitu

Stockholmi Keskkonna Instituudi eksperdi Harri Moora sõnul visatakse Eesti keskmises majapidamises ära 130 kg toidujäätmeid, millest 50 kg on raisatud toit. "Visatakse minema ka puu- ja juurvilja ning riknenud leiba. Põhiline põhjus, miks Eesti pere toitu ära viskab, on selles, et toitu ei osata säilitada."

Euroopa Liidus raisatakse nii palju toitu, et sellest piisaks kogu Aafrika rahva toitmiseks. Ka Eesti pole toiduraiskamises erand. Meil visatakse aastas ära enam kui 7000 tonni toitu. Eestlased on toidu äraviskamises Euroopas esikohal.

Stockholmi Keskkonna Instituudi Tallinna keskuse vanemekspert Harri Moora rääkis, et instituud viis eelmise aasta teisel poolel Keskkonnaministeeriumi tellimisel läbi uuringu, mis vaatles kodumajapidamiste ja toidlustusasutustes tekkivaid toidujäätmeid ning ka seda osa, mida saaksime vältida ehk raisatud toitu ehk toidukadu. Tulemused olid huvitavad.

"Toiduraiskamise taseme poolest me arenenud riikide tasemele veel ei küündi, aga päris kannule oleme jõudnud küll. Näiteks Eesti keskmine majapidamine tekitab aastas umbes 130 kg toidujäätmeid. Sellest umbes 36% ehk 50 kg on see osa, mida saaksime vältida ehk see on raisatud toit," rääkis ekspert.

Kui raisatud toidu kogus ümberarvestada rahalisse väärtusesse, viskab Moora sõnul Eesti keskmine perekond aastas toitu ära 100 euro väärtuses. "Suuremad, mitme lapsega pered viskad toitu ära juba 200 euro väärtuses. Kokku viskavad Eesti kodumajapidamised aastas ära ca 63 miljoni euro väärtuses  toitu. See on suur summa ja paneb mõtlema."

Küllaltki palju visatakse ära valmistoitu ja see näitaja on eriti drastiline lastega peredes. "Visatakse minema ka puu- ja juurvilja ning riknenud leiba. Põhiline põhjus, miks Eesti pere toitu ära viskab, on selles, et toitu ei osata säilitada. Seetõttu läheb ka palju toitu riknema. Teine suurem põhjus on see, et toitu ostetakse koju liiga palju," selgitas Moora.

Moora sõnul on Tallinn Eesti esirinnad toidu käitlemise ning biojäätmete liigiti kogumise poolest. "Seda näitas ka meie uuring, et Tallinn on üks väheseid omavalitsusi, kus kodupered sorteerivad toidujäätmed eraldi konteinerisse, kust need lähevad taaskasutusse."

Samas on pealinnas ka suurem tendents raisata toitu. "See tuleneb ka sellest, et Tallinnas on inimeste keskmine sissetulek samuti mõnevõrra kõrgem. Ka selles osas, kuidas toidu raiskamist vältida, on Tallinnal mõistlik eeskuju näidata."

"Toidu raiskamine on paljuski kinni ka inimeste teadlikkuses. Oskus planeerida toidu ostmist ja ka valmistamist, on hakanud vähehaaval kaduma. See tuleb mõneti sissetuleku suurenemisest, ja ka muutunud harjumustest," rääkis Moora.

"Vaadates toiduraiskamise üldpilti riiklikul tasandil, ei ole riik näiteks toidu annetamist soosinud, rääkimata selle tegevuse maksusoodustuse loomisest. Kaupluste toiduannetamist pärsib ka ametkondade kõhklev ja kahtlev seisukoht," tõi Moora välja.

Laadimine...Laadimine...