EKSPERT: Laste hirmud on nagu salakarid meres

Meeleolukõikumised, kehv enesehinnang ning tähelepanu- ja söömishäired võivad viidata, et noor kannatab mõne ennastkahjustava käitumishäire all.

Pilt: Scanpix

EKSPERT: Laste hirmud on nagu salakarid meres

Kai Maran

Meeleolukõikumised, kehv enesehinnang ning tähelepanu- ja söömishäired võivad viidata, et noor kannatab mõne ennastkahjustava käitumishäire all.

Neljapäeval laste vaimse tervise keskuse konverentsil esinenud lastearstid rõhutasid, kui oluline on kodune tugi riskikäitumisega laste ja noorte vaimse tervise parandamisel. Rootsi psühhoterapeut Anneli Bryntesson rääkis, et ennastkahjustava käitumisega noori iseloomustavad meeleolukõikumised ja tähelepanuhäired söömishäireteni välja. "Sümptomeiks võib olla liigne emotsionaalne haavatavus, halb enesehinnang, pidevad kriisid ja üldine passiivsus," rääkis Bryntesson. "Lootusetusetunne väljendub tihti käegalöömises."

Ümbrus peab olema positiivne

Piiripealseid lapsi iseloomustab ka kõrgenenud haiglane tundlikkus ja päevad läbi kestev viha. Samuti ootamatud verbaalsed ja psüühilised pursked. Anna Freudi keskuses töötava Gabrielle Leesi sõnul tasub viimasel juhul eriti tähelepanelik olla adopteeritud lastega.
"Lapsevanemad võivad äkilisi tundepurskeid esile kutsuda täiesti teadmatult," ütles Lees. "Vanemad võivad ebateadlikult riivata varasemaid haavu või pingeolukordi, millest nad ise ei pruugi midagi teada."

Leesi sõnul on laste kunagi kogetud hirmud nagu salakarid meres, millele otsa põrutamine negatiivsed reaktsioonid uuesti valla päästab. Vanematel tuleks sellises olukorras rahulikuks jääda ja püüda halva reaktsiooni tegelikud põhjused välja selgitada. "Ülesanne on ehitada üles usalduslik ja turvaline suhe vanema ja lapse vahel," sõnas Lees. "Kuigi paljud negatiivsed aistingud ei kao ka aastatega, aitab veealuste karide tundmaõppimine olukorraga toime tulla. Mida rohkem laps vanematelt-vanavanematelt positiivset tähelepanu saab ja mida turvalisemalt ta end tunneb, seda julgemalt ta oma varjatud hirme jagab."

Vanematel on tervistavas teraapias suur roll ka Rootsi lastepsühhiaatri Hakan Jarbini sõnul. "Abivajaja tervistava programmi paikapanek algabki jutuajamisest tema pere ja lähedastega," ütles Jarbin. "Tuleb õppida tähele panema vaimse tervise seisukohalt hoiatavaid märke, nagu näiteks korduvad peavalud, kehv söögiisu, negatiivsed väljendid ja sundmõtted. Päästeplaani loomine algab ohusümptomite märkamisest."
Teiseks on lähedastel tähtis ohuolukorras külma verd säilitada. "Sest kui lähedased kaotavad ohuolukorras pea, pole ka headest raviplaanidest kasu," nentis Jarbin.

Pikad ja usalduslikud vestlused

Jarbini sõnul on ravist kasu, kui patsient tahab ka ise paraneda ja annab selleks oma parima. "Eesmärk on, et ravialune omandaks uue käitumismustri ning tema võimed ja elujõud kasvaks," ütles Jarbin. "Ennekõike peab kasvama tema tahe terveks saada. Ja kui käitumises esinebki tagasilööke, pole kuigi tark kohe karistama asuda."

Vaimse tervise keskuse tööst kokkuvõtteid tehes ütles selle juhataja Anne Kleinberg, et keskus on andnud abivajajatele kindla tugipunkti. "Nüüd leidub üks kindel ja südamlik koht lastele ja lastevanemaile, kuhu oma murega pöörduda," lisas Kleinberg.
Keskus pakub praegu teenuseid kuni 18-aastastele ambulatoorse abi, koduravi ning noorukite ja vanemate nõustamisgruppidena. "Täiendavalt oleme juurde loonud loovteraapia, muusikateraapia ja eripedagoogika teenused," lisas Kleinberg.
-----------------------


Vaimse tervise keskus ootab täiskasvanuid külla

Täna tähistab kogu maailm vaimse tervise päeva, sel puhul ootab vaimse tervise keskus lahtiste uste päevadele. Külastajad saavad osaleda keskuse tegevustes ja gruppides, kuulata lugusid, vestelda töötajate ja klientidega.

10. oktoobril saab tulla Weizenbergi 20 b, uksed avatakse kell 12. Kell 18 räägib kogemusnõustaja Madis oma haigestumise ja taastumise loo.

11. oktoobril ootab kõiki Iru noortemaja (Hooldekodu tee 2) ja Pelguranna tugikodu (Pelguranna 31). Mõlemas kohas avatakse uksed kell 12. Pelguranna tugikodus toimub kell 15 klientide ja lähedaste ümarlaud.

12. oktoobril alates kella 11.30 on uksed valla Lasnamäe tegevuskeskuses (Pae 19/1).

13. oktoobril saab külastada Pelguranna teraapiakeskust (Pelguranna 31), Haabersti klubimaja (Õismäe tee 105 a) ning taas rehabilitatsioonimeeskonda Weizenbergi 20 b. Info www.vaimnetervis.ee või tel 5818 9831.

Laadimine...Laadimine...