Riigile ja elanikele mitme miljardi euroste võlgade tekitamise eest sai Mart Laar Milton Friedmani auhinna, Jürgen Ligi Euroopa parima rahandusministri tiitli ja Andrus Ansip suisa Euroopa Komisjoni asepresidendi sooja koha.

Populism Eesti poliitikas on jõudnud enneolematule tasemele. Kõigepealt lubati meid Euroopa viie rikkama hulka viia ja nüüd siis uueks Põhjamaaks. 

Kummaline on aga see, et samal ajal kui Eesti väga vaese riigina jõudsalt viie rikkama hulka trügib, tegi väga rikka riigi Hollandi kuningas Willem-Alexander teatavaks, et heaoluriik on läbi. Ta ütles, et riik ei ole enam võimeline oma kodanike eest hoolitsema ning edaspidi peab igaüks ise vaatama, kuidas hakkama saab. Põhjuseks asjaolu, et “heaoluriik loodi mehhanismidega, mis on praegusel ajal jätkusuutmatud”.Huvitav siis, miks nad varem toimisid, kuid enam mitte? 

Heaoluriik loodi Euroopasse pärast II maailmasõda järgmiste meetoditega: tugev tööstussektor, tugev teadus ja haridus, tugev põllumajandussektor, tugev riik (mis kontrollis finantssüsteemi ja tagas töölistele õigused ning miinimumpalga), mõõdukas ühisomand (nii riigiomandi  kui ka ühistulise omandi vormis) ja rangelt piiratud immigratsioon. 

Tasud teenete eest

Neid heaolu toonud mehhanisme hakati 1980ndate algul Euroopa populistlike poliitikute poolt järk-järgult likvideerima. Riiklikud suurettevõtted ärastati. Sellega kaotas riik omanikutulu, mille korvamiseks kergitati rahva makse ning suurendati riigivõlga. Tugev riik tehti nõrgaks. Kontroll finantsasjade üle anti kommertspankade kätte. Vähendati riigi võimekust sekkuda tööliste palkade ning töötingimuste osas. 

Lisaks avati piirid kolmanda maailma riikidele, mis on toonud kaasa tohutu sotsiaalse koormuse kogu ühiskonnale. Immigrandid kurnavad Euroopa riikide sotsiaalsüsteemi ning langetavad dumpingu kaudu palkasid. Seda kõike nimetatavad “edumeelsed” poliitikud  liberaalseks kapitalismiks, mis suurt majanduskasvu toob. Nüüd siis tunnistas Hollandi kuningas, et tema eelkäijate 30 aastat kestnud töö tulemina ongi heaoluriik likvideeritud.

Eestis hakati 1991. aastal heaoluriiki üles ehitama kohe selle lammutamise kaudu. Heaolu loov mudel tembeldati paariaks ning võeti kasutusele Friedmani stiilis “edumeelne” kapitalism. Selle tulemusena on siis viimase 25 aastaga omavalitsuste ja keskvalitsuse võlg viidud nullist 2,8 miljardi euroni ning inimeste ja firmade laenud nullist u 20 miljardi euroni. Sellele lisandub veel “ratsionaliseerimise poliitika” ehk siis töökohtade koondamine, mis on kaasa toonud suure töötuse ja majanduspõgenike arvu. 

Eesti on sisuliselt sama nurjunud riik nagu Argentiina, natuke paremini läheb meil sellepärast, et meil on elanikke vähem ja Soome ning Rootsi on lähemal. Mart Laar sai selle eest 2006. aastal Milton Friedmani auhinna, pool miljonit USA dollarit  preemiat ning võimaluse istuda aasta aega Swedbanki nõukogus.  Jürgen Ligi sai selle eest Euroopa parima rahandusministri tiitli. Siim Kallas sai kah päris pikalt Brüsselis tähtsa koha peal istuda ning zampolit Ansip sai lausa Euroopa Komisjonis asepresidendiks. 

Nüüd on siis Eesti jõudnud sinnamaani, et seni niigi “edukale” majanduspoliitikale lisatakse uus kasvufaktor: võõrkultuursete inimeste massiline sissevool. Eesti võimuerakonna liidrid Urmas Paet ja Siim Kallas on mõlemad lubanud selle kaudu majanduskasvu juurde luua. Paet tegi suisa teatavaks, et Põhjamaade majandusliku eduloo põhjus on olnud piiramatu immigratioon, ning et kui Eesti tahab saada Põhjamaaks, tuleb meil sama meetodit rakendama hakata. Enam ei ole tegemist  populismiga, vaid juba idiotismiga. Samasugune absurd nagu eksrahandusminister Ligi lubadus, et ESM ratifitseerimine, millega me anname Kreekale 1,3 miljardit eurot, hakkab meile  kasu tooma. Tänaseks oleme pidanud selle kasu kinnimaksmiseks juba enda riigivõlga suurendama. Kui ESM projekt läks meile maksma “vaid” 1,3 miljardit eurot, siis Paeti majanduskasvu projekt juba tunduvalt rohkem. Populismi poolt on Eesti valija seni kergesti mõjutatav olnud, eks näis, kas langeb ka idiotismi ohvriks.

Sandikopikate eest orjaks

Rimi personaliosakond on juba saanud käsu kõik töötajad pagulaste vastu välja vahetada. Haapsalu uksetehase omanik Koit Uus on loonud MTÜ pagulaste toetuseks. Ka tema kavatseb Eesti rahva vallandada moslemite ja muude immigrantide kasuks. Pole vaja märkidagi, et kõik ettevõtjad on vägagi huvitatud palgafondi arvelt oma isikliku kasumi  suurendamisest. Pole mingit kahtlust, et väga paljud eestimaalased kaotavad juba lähemas tulevikus oma töö või siis saavad suure palgalanguse osaliseks. Siinkohal oleks aeg hakata tõsiselt mõtlema klišee peale “kas me sellist Eestit tahtsimegi?”

Sotsialism on tänasel päeval endiselt sõimusõna, kapitalism õige sõna. Küsimus on aga selles, kas Eesti rahvas on õigesti aru saanud, mis on kapitalism. Kas inimene, kes sandikopikate eest tööl käib, on kapitalist? Ei, tema on ori. Kapitalist on töökoha omanik, kes tööliste pealt omanikutulu teenib. Kapitalistlikus süsteemis on edukas see, kellel on omandõigused, kes saab osa omanikutulust. Lääne-Euroopa heaoluühiskondades olid ka tavakodanikel läbi riikliku ja ühistulise omandivormi  omandiõigused tootvale majandusele. Sellest tulid ka kõrge keskmine palk ja pensionid. Tänaseks on need omandiõigused riigi õhukeseks lihvimise tulemusena likvideeritud ning antud üksikute väliskapitalistide kätte. Eesti ei ole kapitalistlik riik, Eesti on osa mõne teise riigi, näiteks Rootsi, Soome, Saksamaa, kapitalistlikust süsteemist, etendades vaid odavtööjõu rolli. Kui meie tööjõuturule lisandub nüüd konkurentsi pakkuma kolmanda maailma odavtööjõud, toob see kaasa veelgi suurema elatustaseme languse.

Pangad suretavad kapitalismi

Isegi kommunistid olid targemad kapitalistid kui meie “eduloo” toojad. Juba marksismi klassikud on öelnud, et kui pangandus hakkab käsutama majandust, siis sureb kapitalism. Seda kõike nägi ette ka USA kolmas president Thomas Jefferson: “Kui Ameerika rahvas lubab kunagi oma rahaasjade üle otsustada erapankadel, kõigepealt inflatsiooni ja siis deflatsiooni kaudu, riisuvad nendes oludes kasvavad pangad rahvalt nende vara, kuni nende lapsed ärkavad kodututena. Usun, et pangad kujutavad meie iseseisvusele suuremat ohtu kui palgaarmeed.” Samal arvamusel on ka Tiit Vähi, kes nentis, et globaliseerumine on Eestile ohtlikum kui Venemaa tank. 

Meie riigiisad lipitsevad muidugi kolonistide ees samamoodi nagu mõisate päevil. Ärma Toomas andis 2011. a. Swedbanki juhile Michael Wolfile Maarjamaa Risti teenetemärgi – selle eest, et Swedbank eestimaalasi ekspluateerib, siit aastas sadu miljoneid eurosid välja viib ning masu päevil hulgaliselt eestlasi kodutuks jättis. Kas Ilves on kapitalist? Ei, Ilves on kapitalisti tööriist – vanaaegse nimetusega kubjas.