Rahvusvahelised muinsuskaitseeksperdid leidsid, et Patarei merekindluse päästmiseks peaksid riik, era- ja kolmas sektor koos panustama ning selle müügil puudub perspektiiv. "Pole normaalne, et otsuseid teeb ainult riigi ettevõte," nentisid eksperdid, kelle sõnul peab Patarei tuleviku arutamine olema läbipaistev.
Rahvusvahelised muinsuskaitseeksperdid leidsid, et Patarei merekindluse päästmiseks peaksid riik, era- ja kolmas sektor koos panustama ning selle müügil puudub perspektiiv, kirjutab Eesti Päevaleht.
Koos Europa Nostra delegatsiooniga Eestis olev Euroopa Investeerimispanga instituudi nõunik Peter Bond selgitas, et Patarei on suur projekt, mis vajab suuri investeeringuid, et kompleks renoveerida. “Projekti hind pole teada. See on erasektori jaoks väga suur risk,” lausus Bond. Niivõrd olulise objekti puhul oleks eraettevõtja ebaõnnestumine löök Eestile laiemalt.
Eestis käinud eksperdid suhtusid siinsete kodanike aktiivsusse väga positiivselt. “Teil on tugevad kodanikuühendused, meie vaatame seda Euroopast ja pole normaalne, et otsuseid teeb ainult riigi ettevõte,” sõnas Jaspaert. Ta lisas, et Patarei tuleviku arutamine peab olema läbipaistev. Ühe soovitusena tehti ettepanek moodustada juhtgrupp, kes oleks vahelüli Riigi Kinnisvara AS-i ja kodanikuühenduste vahel.
Jaspaert, Bond ja restaureerimisarhitekt Sylvia Valle kohtusid kultuuriministri, riigihaldusministri, Riigi Kinnisvara AS-i juhi ja Põhja-Tallinna linnaosa vanemaga, et otsida lahendusi Patarei merekindluse päästmiseks. Jaspaerti sõnum oli, et pikalt seisnud objekti müümisega ei tohiks kiirustada.
Kultuuriministeeriumi hinnangul on Patarei merekindluse võimalikult kiire kasutuselevõtt selle Euroopas unikaalse muinsuskaitseobjekti säilimiseks parim lahendus. Indrek Saare juhitud ministeeriumi hinnangul annab Riigi Kinnisvara AS-i koostatav detailplaneering selleks ka lootust.
Euroopa eksperdid suhtusid selle lahenduse toimimisse pehmelt öeldes skeptiliselt, kuid Jaspaert tunnistas, et oleks väike ime, kui nende visiit ja jutuajamine suudaks kohe Eesti ministrite meelt muuta. Küll loodab Europa Nostra asepresident, et see pani otsustajaid vähemalt alternatiivsetele lahendustele mõtlema. “Aeg on näidanud, et oleme väga tüütu kamp, kellest on raske lahti saada, kui me oleme kusagile appi tulnud,” kinnitas Jaspaert.
“Riigil ei ole praegu Patarei korda tegemiseks raha. Riigil pole terve Patarei jaoks ka piisavat funktsiooni. Avalikud huvid ja pärandi säilimine tagatakse detailplaneeringu ja ehituslubade protsessi kaudu. Nii et endiselt on müügiplaan silme ees,” ütles riigihaldusminister Arto Aas.
