FOTOD! Heleni kool pidas täna 20. sünnipäeva

Heleni kool alustas 29 kuulmispuudega õpilase ja nelja klassikomplektiga, nüüd on kooliperes ka nägemispuudega õpilased ning  kokku õpib koolis üle 70 lapse.

Pilt: Albert Truuväärt

FOTOD! Heleni kool pidas täna 20. sünnipäeva

Heleni kool alustas 29 kuulmispuudega õpilase ja nelja klassikomplektiga, nüüd on kooliperes ka nägemispuudega õpilased ning  kokku õpib koolis üle 70 lapse.

10images

Heleni kool asutati 1994. aastal kuulmispuudega laste vanemate initsiatiivil. „Meie soov oli, et kurdid lapsed saaksid elada ja kasvada kodus,“ mainis Heleni kooli üks asutajaid ning praegune hoolekogu liige Toomas Sepp. „Sinnamaani oli nii, et kui tahtsid oma kuulmispuudega lapsele haridust, pidid sa räigelt öeldes temast loobuma – sest Tallinnale lähim kurtide kool asus Porkunis. Meid, lapsevanemaid, see ei rahuldanud.“

„Meil oli selge eesmärk, mille nimel tasus vaeva näha ja edasi püüelda,“ ütles kooli direktor Ave Kalmus. „Tahtsime kindlustada kuulmispuudega lastele ja noortele elamisväärse elu, võimaldada õppida kodu lähedal. Tänaseks oleme jõudnud kaugemale kui esialgu unistadagi oskasime. Lasteaiarühmast arenesime algkooliks, siis põhikooliks ja sealt edasi juba gümnaasiumiks.“

Heleni kool on ainus kool Eestis, kuis võimaldatakse kurtidel lastel saada haridus viipekeele vahendusel. Esialgu pelgalt kuulmispuudega lastele mõeldud kool (endise nimega Tallinna Kurtide Kool) alustas 2005. aastast ka pimedate ja pimekurtide laste õpetamist ning sellest ajas kannabki kool Heleni kooli nime. „Selle kooli eesmärk on anda meelepuudega lastele võimalikult hea haridus ning stardipositsioon eluks, et hiljem iseseisvalt elus hakkama saada,“ ütles Sepp.

Kool on muutunud ka vormilt – 1960ndate tüüplasteaed on kohandatud koolihooneks, hiljem on juurde ehitatud ka täismõõtudes võimlasaal. „Alles hiljuti täitusid ka meie kõige suuremad ootused – valmis juurdeehitus, kus on ruumi nii õpilaskodule kui ka taastusprotseduuridele ja huvitegevusele,“ märkis Sepp, kelle sõnul on kooli arenguteel tulnud ette ka mõõnaperioode. „Eks meilgi on olnud tagasilööke, mõnigi kord on tulnud asju uuesti otsast alustada. Jälle ja jälle põhjendada, et see pole tavaline kool. Et selles koolis tavalised reeglid ja finantseerimismudelid kehtida ei saa, sest lahendused tuleb leida iga lapse jaoks eraldi.“

Praegugi on kooli saatus osaliselt lahtine, sest on võimalik, et õpilaste arvu vähenemise tõttu tuleb gümnaasiumosa sulgeda.

Laadimine...Laadimine...