FOTOD! Ott Lepland: pillimäng õpetab kohusetunnet, järjepidevust ja koostööd

"Pillimäng on täpselt samasugune väljendusoskus nagu joonistamine või kirjutamine. Mida varem seda hakata lastele tutvustama, seda parem," sõnas algatuse kõneisik Ott Lepland.

Pilt: Albert Truuväärt

FOTOD! Ott Lepland: pillimäng õpetab kohusetunnet, järjepidevust ja koostööd (1)

Triin Oja

"Pillimäng on täpselt samasugune väljendusoskus nagu joonistamine või kirjutamine. Mida varem seda hakata lastele tutvustama, seda parem," sõnas algatuse kõneisik Ott Lepland.

Täna avalikustati lasteaias Sipsik Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva raames toimuva algatuse "Igal lapsel oma pill" taotlusvooru tulemused. Kuni 8. aprillini said muusikaõpet pakkuvad asutused esitada taotlusi pillide ostmiseks lastele. Teiste muusikaõpet andvate asutuste kõrval avanes sel aastal võimalus toetust saada ka lasteaedadel. Kokku laekus 79 lasteaialt taotlusi tervelt 509 pilli ostmiseks.

15images

Eesti Vabariik 100 juhtrühma liikme ja algatuse "Igal lapsel oma pill" toetaja Tiit Pruuli sõnul on see, mis kahe aasta jooksul algatusega korda saadetud on parim näide "rõõmsa asja koos tegemisest". Algatus lasteaedadele ja koolidele vabariigi 100. puhul pillide soetamiseks sündis koostöös valdkondade spetsialistidega.  "Muusikainimestega kohtudes see oli Tõnu Kaljuste, kes ütles, et meie muusikatraditsiooni jätkumiseks peame vaatama, milliste pillidega meie lapsed muusikat õpivad, kas instrumendid on sellised millega nad tahavad muusikat õppida ja millega nad saavad kvaliteetselt mängida," kirjeldas Pruuli. "Ümberringi vaadates selgus, et tõesti on üks suur auk, see jääb justkui mitme valdkonna j ametkonna vahele ja nii otsustati, et riik paneb nelja aasta jooksul kokku (2014. kuni 2018. - toim.) üsna märkimisväärse summa."

Jüri-Ruut Kangur, "Igal lapsel oma pill" komisjoni liige, Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu juhatuse esimees ja XII noorte laulupeo sümfooniaorkestrite dirigent märkis, et koolidele ja lasteaedadele ostetavate muusikariistade valik on väga mitmekesine. "Selleks, et see ring oleks võrdlemisi lai, ei piira me pillide jaotust ühegi stiiliga. On nii klassikalisi, kui rahvamuusika kui bändipille," rääkis Kangur, kelle sõnul teeb juba lasteaias pillimänguga alustamine selle ka edaspidises elus lihtsamaks.

"Mina kui orkestridirigent olen rõõmus, et me saame arendada kultuuri edasi selles mõttes, et meil on ikka erinevaid pille.Sümfoonia orkestris on vaja väga palju erinevaid pille on vaja viiuleid, tšellosid, ka kontrabasse ja vioolasid ja oboesid ja fagotte. Et see ring oleks laiem, oleme selle süsteemiga kutsunudki üles, et moodustuks täisorkester."

Muusika ja algatuse "Igal lapsel oma pill" toetaja ning kõneisik Ott Lepland ei pidanud projektile kaasa aitamise üle kaua mõtlema. "Kui mulle see ettepanek tehti, siis ma üldse ei kõhelnud. Selline asi on väga tunnustust vääriv projekt ja mul on suur au, et minu poole pöörduti," rääkis Lepland. "Mis inimene ma oleks, kui ma sellisest asjast ära ütleksin. Ma pigem tunnen, et see on minu kohustus muusikalist arengut, eriti noorte seas propageerida. "

Ka Leplandi enda muusikaõpingud algasid juba varajases eas, 6-7-aastaselt. "Minu kõige esimene muusikaõpetaja oli minu ema, kuna ta on ise ka muusikapedagoog ja ma olen väiksest poisist saati muusika keskel olnud," sõnas noor muusik, kes 10-aastasena asus Laste Muusikakoolis õppima.

"Ma ise tunnen, et pillimäng on mulle palju andnud ja mulle ka tohutult palju õpetanud. Eelkõige ma tunnen, et  see on õpetanud mulle sellist kohusetunnet ja järjepidevust, miks mitte kasvõi inimestega suhtlemist ja koostööd," kirjeldas Lepland. "Mina leian, et pillimäng on täpselt samasugune väljendusoskus nagu joonistamine või kirjutamine. "

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...