"Lageraie tuleks täielikult keelustada," sõnas kultuuriteoreetik Hasso Krull. "Näiteks Norras on lageraie keelustatud. Kui Eesti seda ei tee, on Eesti tulevik tume." Metsa kui kapitali väärtus ei seisne selle maha võtmises, leiab Krull. Vastasel juhul võiks tema sõnul lühendi RMK lahti kirjutada kui riigimetsa mahavõtmise keskus.

Kultuuriteoreetik Hasso Krull rääkis metsandusteemalisel konverentsil riigikogus, et naftakriisi ei tasu peljata.”Seda kraami on piisavalt, et meie planeet mitu korda ära praadida,” ütles Krull.

Paraku pole tema sõnul enam endastmõistetavalt elutähtsad enam puhas õhk, mille tootjaks on suured looduslikud kooslused. Samuti puhas vesi, jõed ja järved, metsad ja sood.

Väärtus seisneb tervikus

“Elukeskkond tervikuna on looduslik kapital,” ütles Krull. “Kui hävitatakse elupaikasid, hävitatakse kellegi kodu.”

Metsa kui kapitali väärtus ei seisne selle maha võtmises. Vastasel juhul võiks Krulli sõnul lühendit RMK lahti kirjutada kui riigimetsa mahavõtmise keskuse.

“Taastuvad loodusvarad on meile kõige tähtsamad,” sõnas Krull. “Mets võiks jääda kasvama ja seda võiks metsaomanikele kompenseerida.”

Metsaomanikule võiks tema sõnul maksta metsa hoidmise eest, sest puutumatu mets kasvatab väärtust ise.

“Lageraie tuleks täielikult keelustada,” sõnas Krull. “Näiteks Norras on lageraie keelustatud. Kui Eesti seda ei tee, on Eesti tulevik tume.”

Raie asemel võiks raha teenida loodusturism

Loodusturismi ettevõtte Estonian Nature Tours tegevjuht Marika Mann tõi positiivsena välja, et 18 % riigi pindalast on kaitse all.

“See on väga imetlusväärne saavutus, mille üle välisturistid palju imestust avaldavad,” sõnas Mann. “Iga loodushuviline mujalt maailmast saab aru, et sellisesse riiki tasub reisida.”

Manni sõnul leidub Eestis palju loodusharuldusi.

“Näiteks lendoravat leidub Euroopa Liidus veel ainult Eestis ja Soomes,” sõnas Mann. “Maailmas on üle saja riigi, kes ainuüksi loodusturismi alal konkureerivad. Ainuüksi Euroopas on neid nelikümmend. Tõsiasi on see, et oleme tõusnud topp viie hulka.”

Tartu Ülikooli juhtivteadur Asko Lõhmus tõstatas küsimuse, kas riiklikku metsastatistikat saab usaldada?

Lõhmuse sõnul peab demokraatliku õigusriigi aluseks peaks olema info vaba liikumine ja usaldusväärsus, kuid praegused andmed näiteks Eesti metsasuse kohta on mõneti vasturääkivad.

Näiteks käsitleb metsaseadus praegu metsa ja metsamaad samaväärsena ning metsasuse osakaalu hindamisel lähevad arvesse ka raiesmikud.

“Mets ja metsa maa mõiste tuleb selgeks saada,” viskas Lõhmus palli seaduseandjate ridadesse. “Praegused andmed näitavad metsamajanduse mõju tegelikust väiksema.”