Henri Sepp: Eesti tippjuhid ei vastuta sisuliselt mitte millegi eest

"Sarnaseid tegusid nagu Eesti Panga omaaegse juhi Siim Kallase näite varal teame, juhtub Eesti riigis üha uuesti ja uuesti. Näeme Eestis siiani olukorda, kus tippjuhid sisuliselt ei vastuta millegi eest. Nad jäävad vahele ainult konkreetselt altkäemaksuga. Kui aga tippjuht teeb suure ja rumala otsuse, millega Eesti rahvas kaotab palju raha, ei juhtu sellest küll suurt mitte midagi," lausus analüütik Henri Sepp.

Pilt: TallinnaTV

Henri Sepp: Eesti tippjuhid ei vastuta sisuliselt mitte millegi eest (9)

"Sarnaseid tegusid nagu Eesti Panga omaaegse juhi Siim Kallase näite varal teame, juhtub Eesti riigis üha uuesti ja uuesti. Näeme Eestis siiani olukorda, kus tippjuhid sisuliselt ei vastuta millegi eest. Nad jäävad vahele ainult konkreetselt altkäemaksuga. Kui aga tippjuht teeb suure ja rumala otsuse, millega Eesti rahvas kaotab palju raha, ei juhtu sellest küll suurt mitte midagi," lausus analüütik Henri Sepp.

Sepp märkis Tallinna TV saates "Mõtleme taas", et jõustruktuuride võimekus tippjuhtide tegusid ja tegemata jätmisi uurida on täiesti olemas, küll ei näe ta nende struktuuride sisse, miks paljudel juhtudel seda piisavalt efektiivselt ei tehta.

Sepp selgitas saates, et kriminaalsüüdistuse järgi esitati Kallasele omal ajal kolm süüdistust: panga audiitorile andmete mitteesitamine ehk valeandmete esitamine, riisumise ettevalmistamine ja ametialane kuritegu. "Tallinna Linnakohus ehk esimese astme kohus Kallast süüdi ei mõistnud. Prokurör kaebas kohtuotsuse audiitorile andmete mitteesitamises ehk valeandmete esitamises ning ametialases kuriteos edasi Tallinna Ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus ehk teise astme kohus Kallast samuti süüdi ei mõistnud. Ringkonnakohtu otsuse kaebas prokurör edasi Riigikohtusse. Riigikohtu otsuse järgi käitusid kohtud õigesti leides, et Kallas on audiitorile andmete mitteesitamise ehk valeandmete esitamise süüdistuses süütu. Riigikohus nentis aga, et Eesti Panga juhi Siim Kallase juhtimise ajal on ametialane kuritegu toime pandud. Riigikohtu lahendis on ka kirjas, et ametialase kuriteo eest vastutab Eesti Panga tollane tippjuht Siim Kallas. Riigikohus saatis lahendi uuesti esimese astme kohtusse. Teises kohtukoosseisus kohus leidis uuesti, et Kallas on süütu."

Sepp jätkas: "Riigiprokurör Ülviste ütles seepeale, et kaebab otsuse taas edasi, kuna esimese astme kohus peab lähtuma Riigikohtu seisukohast. Esimese astme kohus aga ei käsitlenud Riigikohtu lahendit üldse ja see oli esimese astme kohtu poolt suur rikkumine. On suur küsimus, miks ei lähtunud? Ja teiseks, järgmisel hommikul teatas riigi peaprokurör Raivo Sepp, et võttis kohtuasja oma menetlusse ja kohtuotsust edasi ei kaeba. Sepp andis aastal 2000 välja ka pressiteate, kus põhjendab oma sammu sellega, et Siim Kallas on neli korda õigeks mõistetud. Siin Raivo Sepp eksis, sest Riigikohus ütles, et kuritegu on toime pandud. Seega mõisteti Kallas kolm korda õigeks."

Analüütik lisas, et Riigikohtu erimäärus adresseeriti Eesti Panga nõukogule. Määruse järgi selgus, et Eesti Pangas olid suured segadused ja olulised puudused selle tegevuses. Riigikohtu toonane lahend Siim Kallasele esitatud süüdistuse osas on avalik ja kättesaadav veebiaadressilt www.nc.ee.


Veel selgitas Sepp, et 10 miljoni dollari kadumise uurimisel selgus täiesti jahmatav ja siiani õige asi. Nimelt ei leidunud Eestis kannatanut. "Tehingu ettevalmistanud Eesti Pank ütles, et nemad ei ole kahju saanud, kuigi raha on siiani kadunud. Ka raha vahetu ülekandja Põhja- Eesti Pank (PEP) ütles, et nemad pole kahju saanud. Kasumi pidid pangad jaotama pooleks. Loogiliselt võttes pidanuks Põhja-Eesti Pank 10 miljoni kadumisel pankrotti minema, aga ei läinud. Uurimise käigus avastasime, et Eesti Pank on PEPile andnud garantii. Et juhul, kui raha tagasi ei tule, maksab Eesti Pank selle kahe pangapäeva jooksul välja. Tõenäoliselt on see garantii siiani kehtiv. PEPi õiglusjärglane oli Ühispank, nüüdne SEB. Pole välistatud, et SEB küsib Eesti Pangalt, et palun makske see 10 miljonit dollarit meile koheselt välja."

Sepp lisas, et garantiikiri sai leitud PEPi audiitori käest üles, misjärel selgus, et Eesti Panga audiitor ei tea sellest garantiikirjast midagi. "Kohtus seletas Siim Kallas seda nii, et Eesti Pank andis selle garantii, sest muidu oleks 1994. aastal PEP ilmselt pankrotti läinud. Audiitor poleks aastaaruannet kinnitanud. Kallase sõnul Eesti Pank aga tühistas garantii lastes selle läbi paberipurustaja. Siim Kallase kuritegu seisneski selles, et ta Eesti Panga juhina garantiikirja panga audiitorile ei andnud."

Sepp usub, et Kallas saaks mõjutada protsessi, mille tulemusel oleks Eesti riigil võimalus 10 miljonit dollarit Itaaliast, kuhu raha läks, tagasi saada. "On müstika, et Eesti riik ei taha siiani seda raha tagasi. Riik lihtsalt ei küsi seda raha tagasi. Teiseks on Kallas Euroopa Komisjonis olnud kaks korda ja tunneb kõiki kroonitud ja kroonimata päid Euroopa Liidus ning selle aja jooksul saanuks Kallas kindlasti kellegagi sel teemal rääkida. Eelkõige Mario Bertelliga."

 

9 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...