Ülemaailmne inimeste jahipidamist uuriv analüüs paljastab, et 301 imetajate liiki on inimeste poolt toiduks jahtimise tõttu väljasuremisele ohtlikult lähedal.
Sajad imetajate liigid, šimpansitest ja jõehobudest nahkhiirteni, on inimeste poolt väljasuremise äärele söödud, selgub esimesest inimeste jahipidamise globaalse mõju analüüsist, kirjutab The Guardian.
Metsikute loomade liha on olnud pikka aega paljude piirkondade inimeste traditsiooniline söögiallikas, kuid tsivilisatsiooni laienemise tõttu on suuremahuline jahtimine äritegemise eesmärgil jätnud metsad ja teised loomade elupaigad nukralt tühjaks.
Analüüsi läbi viinud teadlased hoiatavad, et kui kiiresti midagi ette ei võeta ja ohustatud liigid hävivad jäädavalt, siis võib see viia sadade miljonite inimeste toiduturvalisuse kokkukukkumiseni.
Analüüsi tegemisele ajendas teadlaseid tõsiasi, et maailm on läbi elamas suurimat liikide väljasuremise perioodi peale dinosauruste väljasuremist ning paljud liigid kaovad praegu palju kiiremini, kui peaks. Liikide väljasuremises on peasüüdlasteks inimtegevus liikide elukeskkondade hävitamise, küttimise või kariloomade tekitatud kahjude näol.
Teadlased avastasid, et 301 imetajate liiki, mis moodustab kõigist maismaaimetajatest 7 protsenti, on väljasuremiseni viinud toiduks küttimine.
301 liigi hulka kuulub 168 erinevat inimahvi liiki nagu gorillad ja šimpansid, 73 kabjalist nagu jakid ja kaksküürkaamlid, 27 nahkhiireliiki ja 12 kiskjat nagu leopardid ja mitmed karuliigid.
“Loomaliike varitseb inimtegevuse tõttu mitu ohtu, nagu elupaikade kaotus aga ka toiduks küttimine avaldab nendele väga suurt hävitavat mõju,” ütles Oxfordi ülikooli professor David Macdonald, kes oli üks uuringu koostajatest. “Te võite küll rõõmustada, et loomade elupaik on jäänud puutumatuks, aga kui sealt kõik loomad ära kütitud on, on see Pyrrhose võit.”
