Harku vald valgustab "teed tulevikku". Kui seni on vallad püüdnud lapsi ikka tasuta kooli vedada, siis seal on pandud lapsevanemad selle eest raha maksma ja Tallinna viiv koolibussiliin suletakse üldse.
Tänaseni on koolibussi peetud iga korraliku omavalitsuse sümboliks ja visiitkaardiks. Nii kiidab Luunja vallas vedusid korraldav Enn Raja, et igal hommikul on buss tihedalt täis. Sama väidaksid ilmselt enamiku Eesti omavalitsuste koolibussijuhid. Maaomavalitsuste liidu rahandusnõunik Märt Moll ütleb, et kuigi seadus ei kohusta omavalitsust lastele täiesti tasuta koolisõitu võimaldama, püüab valdav enamus omavalitsusi seda siiski teha.
Kuid Harku vallas, kus võimul IRL koos Reformierakonnaga, on toimumas sama mis riigi tasandil: kulude kokkuhoid laste arvelt. Harku vallavalitsus kavatseb järgmisest õppeaastast kinni panna hommikused koolibussiliinid Vääna-Jõesuu-Tallinn ning Tabasalu-Tallinn, mida Tallinna linn ümmarguselt kolmandiku ulatuses kinni aitas maksta.
Need asendatakse n-ö tavabussiliiniga, millega sõidaksid lastega üheskoos kõik Tallinna sõita soovijad.
Nüüd hakkate maksma!
Tallinnas koolis käivad lapsed peavad senise tasuta sõidu asemel hakkama maksma mõnekümnest poolesaja euroni õppeaasta kohta. Harku valla arendusspetsialist Rando Lai väitis, et eesmärk on lisaks kulude kokkuhoiule ka ühtsem ühistranspordikorraldus Harku vallas. Seega ei taheta enam soosida erandeid, milleks koolibussi üldise bussiliikluse taustal võib pidada.
“Senine koostöö Tallinna linnaga Vääna-Jõesuu-Tallinna liinil on olnud positiivne ja toimiv,” nentis Lai. “Kuid me soovime Harku valla õpilasveo korralduses võimalikult arusaadavat ja kuluefektiivset lähenemist.”
Õppeaastas on see õpilaste endi makstav tasu võrdne õpilase elukoha ja haridusasutuse vahelises piletitsoonis kehtestatud ühe kuu pileti hinnaga. Sellega muutuvad Tallinnas koolis käivad lapsed Lai sõnul n-ö võrdseteks valla sees, näiteks Tabasalus, koolis käivate lastega. Vallasiseseid liine kasutavatele õpilastele kehtib omaosalustasu juba alates 2014. a septembrist. Harku valla kohta võib seega öelda, et tegemist on astmelise üleminekuga tasuta koolisõidu kaotamise suunas.
Enne, kui vald otsustas hommikuti Tallinna viivad tasuta koolibussid ära kaotada, kaotati ära õpilaste tasuta sõiduõigus valla sees, ehk Harku vallasisestel kooliliinidel. Esimese sammu tegi Harku volikogu seega juulis 2014, kui otsustas tasuliseks muuta õpilaste sõidusoodustuste süsteemi. See tähendas, et 2014. a oktoobrist alates ei tasunud vallavalitsus vallasisestel liinidel enam õpilaste kuukaartide eest kogu kooliaasta ehk üheksa kuu ulatuses, vaid kaheksa kuu eest. Ühe kuu maksumus, olenevalt tsoonist 18-46 eurot, jäi lapsevanemate omaosaluseks.
Valla kulude kärpimine perede rahakoti arvelt polnud lastevanematele kaugeltki meeltmööda. Mõni pere pidi ju arvestama õppeaasta lõikes mitme lapse pealt kopsaka lisaväljaminekuga. Vald põhjendas seda kõike n-ö distsiplineerimisega, sest kui oled maksnud, küll siis ka kasutad ja ei vii last autoga kooli.
Nagu öeldud, erandiks olid veel vaid Tallinnas koolis käivad lapsed. Kuid ka nemad kaotavad seega tavabussiliinile «ümberkolimisega» tasuta sõiduõiguse.
Laste huvid tagaplaanile
Seni rahastas Vääna-Jõesuu Tallinn ja Tabasalu–Tallinn varahommikust liini ümmarguselt 2/3 ulatuses Harku vald. Ülejäänud osas Tallinna linn. Kuigi Harku valla arvates tuleks vaatamata Tallinna kaasrahastusele odavam, kui asendada hommikune koolibuss tavalise bussiliiniga, pole selle otsuse kriitikute arvates siiski kõike õige rahas mõõta.
Täiskasvanute ja laste sõidusoovid ja marsruut ei kattu just väga suures osas – rääkimata liiklusohutuse küsimustest. Koolibussijuhid on ühtlasi mingil määral ju ka õpetaja-lapsehoidja funktsiooniga. Just see on üks põhjus, miks koolibussiliine on omavalitsustes vaatamata kohatisele kulukusele seni käigus hoitud. Tavabussiliin nõuab kompromissi laste ja täiskasvanute soovide vahel.
Laste huvid ehk ajad ja sihtpunktid jäävad paratamatult tagaplaanile, sest muidu oleks sinna keerulisem täiskasvanud reisijaid leida ja taas kerkib küsimus liini tasuvusest.
Näiteks pole Vääna-Jõesuu külaseltsi esindaja Hiie Grauberg kaugeltki veendunud, et laste huvid koolibussiliini sulgemisega esiplaanile jäävad. Teda paneb imestama, miks küllaltki olulist liini nüüd järsku ümber korraldama hakati. “Kui see Vääna-Jõesuu-Tallinna liin avati, siis oli sõitjaid nii palju, et oli vaja avada veel lisaks üks täiendav liin Tabasalu-Tallinn,” rääkis Grauberg.
“Kas tõepoolest on nüüd sõitjaid vähe, et seda oli vaja hakata ümber korraldama? Elanike arv meil pigem kasvab, meil on siin ainuüksi Vääna-Jõesuu ja Vääna-Viti peale kokku 1500 püsielanikku. Kes ametlikult end siia registreerimata elavad, neid on muidugi rohkem.”
Konkurents haridusmaastikul
Graubergi arvates jääb ka Tabasalu ühisgümnaasiumi võimalustest väheks, et kõiki lapsi vastu võtta: “Selge, et leidub palju neid, kes tahaksid linnas koolis käia.” Graubergi väitel on üldjoontes tegemist nooremapoolse rahvastikuga asumiga, kus pensionäre vaid 10% ja kooliealisi paarkümmend protsenti. See on Graubergi arvates igati väärt põhjus, et lapsi edasi koolibussiga linna vedada. Ka tõstis Grauberg esile ummikute vähenemise, mis on Haabersti suunal tänu koolibussile aset leidnud.
Pealinna vestlustest Harku volikogu liikmete, näiteks Priit Kotkase ja Priit Roosiga selgus, et volikogus pole koolibussiliini sulgemist arutatud, kuigi tegemist oleks justnagu olulise küsimusega.
Pealinnale on üks Harku haridustöötajatest vihjanud, et liini sulgemise taga peitub ka konkurents haridusmaastikul, ehk siis soov muuta Tallinnas koolis käimine pisut ebamugavamaks ja tahe soodustada laste õppimist vallas asuvates koolides. Valla arendusspetsialist Rando Lai jäi seda kommenteerides diplomaatiliseks: “Loomulikult on meil hea meel, kui lapsevanemad ja õpilased otsustavad kooli valikul Harku valla kooli kasuks, kuid aktsepteerime ka nende valikuvabadust.”
Ta küll meenutas, et Harku vald on tõepoolest taotlenud seoses riigigümnaasiumide asukoha valimisega, et ka Tabasalu kool saaks riigigümnaasiumiks.
