Jaanus Karilaid: Eesti ühiskonda lõhestava kooseluseaduse tühistamine jäi Ida-Euroopaliku poliitkultuuri ja Vabaerakonna taha

"Kahjuks kuulume oma poliitiliselt kultuurilt täna rohkem Ida-Euroopasse ja seda just valitsuserakondade eestvedamisel, kes ei salli eriarvamusi ja on nõus need maha suruma läbi erinevate poliitiliste diilide," lausus riigikogulane Jaanus Karilaid, kelle sõnul näitasid kooseluseaduse tühistamist mitte toetanud erakonnad oma tõelist palet. Keskerakond kavatseb kooseluseaduse tühistamise eelnõu uuesti esitada.

Pilt: Albert Truuväärt

Jaanus Karilaid: Eesti ühiskonda lõhestava kooseluseaduse tühistamine jäi Ida-Euroopaliku poliitkultuuri ja Vabaerakonna taha (4)

"Kahjuks kuulume oma poliitiliselt kultuurilt täna rohkem Ida-Euroopasse ja seda just valitsuserakondade eestvedamisel, kes ei salli eriarvamusi ja on nõus need maha suruma läbi erinevate poliitiliste diilide," lausus riigikogulane Jaanus Karilaid, kelle sõnul näitasid kooseluseaduse tühistamist mitte toetanud erakonnad oma tõelist palet. Keskerakond kavatseb kooseluseaduse tühistamise eelnõu uuesti esitada.

Tänasel Riigikogu istungil oli esimesel lugemisel kaheteistkümne opositsioonisaadiku algatatud eelnõu, mis oleks muutnud kooseluseaduse kehtetuks. Eelnõu algataja Jaanus Karilaidi sõnul on häbiväärne, et antud ettepanek menetlusest välja hääletati ning saadiku hinnangul näitasid kooseluseaduse tühistamist mitte toetanud erakonnad oma tõelist palet.

"Täna oli meil selge võimalus kooseluseadus, kui ühiskonda lõhestav algatus, tühistada ning saata see ajaloo annaalidesse. Paraku lähevad hoopis ajalikku need erakonnad, kes seaduse tühistamisele vastu hääletasid. Vabaerakond on varem selgelt öelnud, et nemad kooseluseadust ei toeta. Selle valguses on nende tänane käitumine täiesti arusaamatu. Tühistamisele vastu seismise eest tehtud poliitilised lepped on ääretult madal poliitika ja ma loodan, et nende valijad näitavad, mida nad taolisest käitumisest arvavad," sõnas Karilaid, kes hinnangul läks täna paarkonnaseadus esimesel lugemisel läbi, sest Reformierakond püüab saada vabaerakondlaste hääli oma kooseluseadusele. "Alguses neid peibutades sellega, et me võtame parima osa teie seadusest üle."

"Aga igal juhul muljet avaldav, kuidas Reformierakond on suutnud ümber sõrme mässida ka Vabaerakonna," lausus Karilaid. "Me nägime, kuidas nad 16-aastastele hääleõiguse andmisega oma kaks või kolm häält kinkisid, kuigi meie rääkisime ju sellest, et oleks vaja anda ka, kui me anname hääleõiguse 16-aastastele, võiks anda ka kandideerimisõiguse."

"Kooseluseadust ümbritsev poleemika läheb aga parlamendis edasi ning mul on sellest siiralt kahju. Meil on tegelikkuses kordades tähtsamaid küsimusi, millele tähelepanu pöörata. Paraku ei ole tänane koalitsioon võimeline sisulistest küsimustes eestvedaja olema ning seetõttu tegeleme me endiselt sellise ühiskonda lõhestava küsimusega nagu kooseluseadus."

Eelmise aasta 23. novembril esitasid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Eesti Keskerakonna saadikud kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse, 9. detsembril esitati õiguskomisjonile ka palve probleem vüimalikult kiiresti parlamendis menetlusele võtta, kuna juba siis nähti ette, et 1. jaanuariks 2016 ei jõua parlament rakendussättete osas kokkuleppele. "Kooseluseaduse vastuvõtmisega eelmisel aastal ühiskonna liitmise asemel hoopis lõhestati ühiskonda, seaduse korrektse vastuvõtmise jaoks puudus eelmises Riigikogu koosseisus vajalik häälte hulk, mis tingis seaduse rakendamise vajalikkuse eraldi seadusega Riigikogu praeguses koosseisus," selgitas Karilaid lisades, et rakendussätete takerdumine ning poolthääletanute ükskõiksus oma seadusandliku töö lõpuleviimise suhtes näitab halba õigusloome praktikat.

"Meie poliitiline kultuur Põhjamaadega võrreldes ei anna võrrelda, me kahjuks kuulume oma poliitiliselt kultuurilt täna rohkem Ida-Euroopasse ja seda just ka valitsuserakondade eestvedamisel, kes ei salli eriarvamusi ja on eriarvamused nõus maha suruma läbi erinevate poliitiliste diilide. Kahtlemata on Eestis vihakõne Eesti poliitikas kesksel kohal, aga kahjuks on ka valija andnud kohati sellele rohelise kaardi, rohelise tule."

Aga igal juhul on kooseluseaduse huvigrupp Karilaiu hinnangul väga mõjukas, sest ei ole näinud teiste seaduseelnõude puhul selliseid poliitilisi lifte. "Me nägime seda korraks küll maapõuseaduse puhul, kui 14 päevaga läbiti kolm lugemist. Aga kooseluseadus on üks teine näide, kus on üks väga väike ühiskondlik survegrupp, kellel on aga väga suur mõju õigusloomele. Ma arvan, et see on võib-olla politoloogide magistritöö teema, kuidas poliitiline päevakord kujuneb. Miks osa eelnõusid liigub parlamendis kiiremini? Miks osa üldse kuhugi ei liigu? Siin on see omaette teema ka kahtlemata."

"Ma olen seda ka korduvalt rõhutanud, et Eesti ühiskonnas on kümneid tähtsamaid probleeme, on need madalad palgad või regionaalne ebavõrdsus või üksikvanemad, siiamaani veel rakendamata alimendifond. See oligi see tähelepanek. Aga loomulikult, kui tänased reformierakondlased ja sotsiaalodemokraadid ei taha tunnistada, et ühiskonnas on tähtsamaid probleeme, siis ma suhtun sellesse austusega. See on nende valik, nende valijad on teistsuguste nõudmistega. See ongi demokraatia."

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...