"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
JÄTKUB "SAVISAARE PROTSESS": Kohtunik, Mees Mustas ja teised kaevuvad skandaalse eramuehituse tagamaadesse (18)
29. aprill 2016
Kuvatõmmis/ TTV

Palju kõmu tekitanud lavastuslike elementidega tõsielusarja "Savisaare protsess" uues osas, mida TTV näitab laupäeval kl 20.30, keerlevad sündmused seekord Nõmmele Sihi tn kerkinud ehitusloata maja ümber.

Kuidas kujunes sellest pealtnäha tavalisest eramust oluline element Tallinna linnapead Edgar Savisaart puudutavas kohtuasjas? Kas sellest Nõmme majast tekitatud süüdistus vajub laiali nagu kaardimaja, või kuidas suudab prokurör süüdistust advokaadi teravate rünnakute eest kaitsta? Ja mida arvab Sihi tänava majasaagast kohtualune Edgar Savisaar ise, kõike jälgiv saatuslik Mees Mustas ja teised asjaosalised?

Kes on tegelikult omad, ja kes on reeturid? Kes sikutavad kogu selles loos varju jäädes niite?Kas pealtnäha vastane võib osutuda hoopis omaks?

Kohtuistungil võetakse uurimiseks ette prokuröri poolt väidetavalt kogemata Edgar Savisaare advokaadile saadetud prokuratuuri töömemo, millest selgub, et Savisaarele esitati kahtlustus siis, kui tegelikult seda kahtlustust prokuratuuril veel ei olnud.

Ühtlasi uurivad asjaosalised kohtuistungil, miks tahab majaomanik maksta altkäemaksu selle eest, et linn tema maja maha lammutaks. Mängu astub Balti jaama juurest leitud salapärane anonüümne tunnistaja, kes tahab lihtsalt elada, ja kes on kohtuprotsessi jaoks nii väärtuslik leid, et teda kuulab üle härra Boss isiklikult.

Kõnealuse telesarja võtmeküsimuseks on, kas Protsess on poliitika ja poliitika on Protsess?

TTV 5-osaline lavastuslik seriaal “Savisaare protsess” balansseerib reaalsuse ja fantaasia piirimail, heites valgust sellele, kuidas, millal, kes ja miks jälitavad Edgar Savisaart. Sarjas leiab aset kohtuistung Edgar Savisaare üle. Selles astub kõikides osades üles ka peategelane ise. Oma mängu mängivad ka timukad. “Savisaare protsessi” esimene osa on järelvaadatav TTV koduleheküljel.

Kommentaarid (18)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

nõmmekas
24. jaan. 2021 19:28
https://moodnekodu.delfi.ee/artikkel/70130425/ehitusmaarus-paneb-nomme-koduomanikud-keerulisse-olukorda Ümberehitus pole lubatud Nõmme pikaaegse elanikuna tean, et Nõmmel on siiani säilinud ka selliseid väikesi majakesi, mida ümber ehitada ega laiendada ei lubata. Kui näiteks noortel on Nõmmel 65 m2 elamu, ei tohi nad pere kasvades samale kinnistule ehitada 165 m2 maja ka siis, kui maad ja ehitusõigust tegelikult jagub. https://www.riigiteataja.ee/akt/813879
omavoliline ehitamine
11. juuni 2018 20:09
http://www.kinnisvaraweb.ee/blog/omavoliline-ehitamine-voib-kaasa-tuua-rahalise-karistuse/?utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+kvee-est+%28KV.EE+blog+-+EST%29
asjade käik
16. veebr. 2017 20:20
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/linn-kaskis-savisaarele-ja-kunmanile-kahtlustuse-toonud-maja-lammutada-omanik-kaebas-korralduse-kohtusse?id=75898757 Linn käskis Savisaarele ja Kunmanile kahtlustuse toonud maja lammutada. Omanik kaebas korralduse kohtusse.
kasutusluba
10. dets. 2016 12:54
http://www.aripaev.ee/uudised/2016/04/22/2258/korras-paberimajanduseta-hoonele-kasutusluba-ei-saa Kui elamu valmis, peab olema ka kasutusluba. http://www.ohtuleht.ee/747971/kasutusluba-mis-kellele-ja-milleks
ekspoliitik
6. dets. 2016 20:50
15. detsembril 2014 ilmus probleemiga seoses Tallinna linnapea jutule ekspoliitik Reiljan, kes esitas Vello Kunmani palve lubada Sihi 108 ehitust jätkata ehitusloa rikkumisest hoolimata. Savisaar nõustus vastava korralduse andmisega ja vastutasuks lubati Keskerakonda toetada 20 000 euroga. http://tallinncity.postimees.ee/3936999/galerii-savisaare-kriminaalsueuedistusega-seotud-maja-nommel-on-endiselt-puesti?_ga=1.143665207.306378047.1409497078
lammutamine
29. nov. 2016 20:40
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/linn-kaskis-savisaarele-ja-kunmanile-kahtlustuse-toonud-maja-lammutada-omanik-kaebas-korralduse-kohtusse?id=75898757 Linn käskis Savisaarele ja Kunmanile kahtlustuse toonud maja lammutada. Omanik kaebas korralduse kohtusse.
uuseestlane
30. aug. 2016 16:05
Tallinn Rahu tn 13 elamu kolme kaasomaniku ühiskasutuses olnud tehniline pööning muudeti elamu ümberehituse käigus aastatel 2007 – 2008 ühe kaasomaniku ebaseaduslikuks eluruumiks - kaasomandiks. Omanikujärelvalve teostaja oli Kersti Kurissoo (Käärma), teataja ehitustööde alustamise kohta Raivo Kurissoo. (Ehitustööde teostaja Mivo Ehitus OÜ Raplast.) Elamu muutus seega kolmekorruseliseks. Selleks puudus naabrite, teiste kaasomanike Ilme Käärma (80.a.) ja Linda Käärma (90.a.) ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti nõusolek. Elamu kohta on kirjas maksimaalne korruste arv 2. Ka notariaalselt kinnitatud kinnistu kasutamiskord näitab, et 2. korrus lõpeb luugiga 60 x 80 pööningule. Lisaks ei vasta kinnitatud projektile 1. korruse esikute ja tehnilise ruumi väljaehitus. Seega on elamus umbes 50 - 60 m2 ebaseaduslikku või erinevatel põhjustel (ka mõõte – või arvutusvead) arvestamata jäänud neto – , abi - ja lahuspinda, mis ei ole kirjas ehitisregistris, ja ei ole jaotatud vastavalt kaasomanike mõtteliste osade suurusele. Seetõttu on kasutanud valeandmeid pank – hüpoteegipidaja (SEB-i Rapla filiaal) ja hüpoteeklaenuga kaasnev kohustuslik kindlustuseandja. Ebaseadusliku ehitise korral kindlustushüvitist kindlustusjuhtumi puhul teatavasti ei maksta ja kuidas pank – hüpoteegipidaja siis omakorda käitub. Valed lähteandmed on esitatud ka ühele Rapla notarile, kes on nende alusel kinnitanud kinnistu vale kasutuskorra, ja sealt edasi on läinud valeandmed kinnistusraamatut pidavale Harju Maakohtule. Ka ehitise kasutusluba on taotlemata. Valeandmed on ehitisregistris ka kahe abihoone (kuur ja garaaž) kohta. Valeandmete tõttu on omakorda kogu kinnistu hinnatud väärtus väiksem.
vent
7. aug. 2017 21:37
Ventilatsioonisoojuspumpasid (väljatõmbeõhu soojuspump) saab kasutada välja ventileeritavast õhust soojuse taastootmiseks ja selle abil tarbevee soojendamiseks. Neid soojuspumpasid saab kasutada ka valesti. Näiteks aadressil Rahu 13 , Tallinn kasutasid 2. ja 3. korruse elavad kaasomanikud elamu laienduse käigus paigaldatud ventilatsioonisoojuspumpa ka võõra kaasomandi, 1. korruse ahju – ja pliidiküttega kaasomandi „ventileerimiseks“. All elasid kaasomanikest vanaprouad 80. a. Ilme Käärma ja 90. a. Linda Käärma, kellele oli teatatud, et see on nüüd suletud õhuakna asemel. Samas oli välja ehitatud ka õhutusklapp loomuliku ventilatsiooni jaoks, millist funktsiooni teatavasti ka aknad täidavad. Ahju- ja pliidiküttega elamispindu ei sundventileerita stiilis: 24/7 ja nii 4 – 5 a. järjest maksimaalsel režiimil, rääkimata sellest, et kohapeal peab olema ka vent. seadme väljalülitamise võimalus jne. Mingil ajahetkel võidi võõrast kaasomandist saada vent. soojuspumba jaoks isegi rohkem sooja õhku kui enda omast. Vanaprouad allkorrusel mõistagi imestasid, miks remonditud maja vaatamata intensiivsele kütmisele talvel sooja ei pea. Stiilinäitaja on seegi, et vent. soojuspumba läbitöödeldud õhu väljapuhe toimub nii, et see puhutakse 1. korruse kaasomaniku välisukse ees seisjale näkku, ja kui välisuks on lahti nagu suviti ikka, siis puhub kaasomaniku korterisse.
projektant
8. apr. 2018 18:56
Kui ehitis ei vasta projektile ja puudub kasutusluba, siis näiteks ei saa muuta kaasomandit ka korteriomandiks, mis oleks suurem väärtus. Projektist möödaehitamine tähendab ka seda, et kindlustusjuhtumi korral ei tarvitse kindlustuseandja sentigi maksta. Pööningu kui tuleohtliku tsooni omavoliline ümberehitamine eluruumiks toob varem või hiljem kaasa suure jama ja ettekirjutised päästeameti ja omavalitsuse poolt peale 2020. aasta 1. juunit. Ehitisregistris ja kinnistusraamatut pidaval kohtul võivad olla täiesti valed andmed ehitise kohta, mis on teadlikult esitatud, sest see on ühele (kaas)omanikule kasulik. Kaasomandis elamu ei ole üksikelemu (pereelamu) ja kui projekteerija projekteerib vale info põhjal, siis on osa probleeme kohe olemas. Omanikujärelevalvet peab teostama juriidiline isik.
kõrtsiline
4. dets. 2018 19:36
https://ir.ee/lugu/?firma=10068364 Nõmme Kõrts AS
kõrtsiline
23. dets. 2018 15:55
https://ir.ee/lugu/?firma=10068364 Nõmme Kõrts AS
Lea
20. juuli 2016 01:10
Valitsus ei tee midagi meie rahva elatustaseme tõstmiseks, tegeldakse Eestimaa parimast parima inimese hävitamisega, selle asemel, et temalt õppida, kuidas peab riiki juhtima. Seda tehakse vaid oma võimu kindlustamiseks. Need Savisaare ründajad on alatud kurjategijad, valetajad ja vassijad.
tegelikkus
21. juuli 2016 20:44
Küsimus on hoopis selles, et kas pakuti ebaseadusliku ehitise seadustamiseks meelehead või mitte.
sihi tn
14. juuli 2016 14:32
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tiit-terik-ebaseaduslikult-ehitatud-maja-ei-tohiks-linn-heaks-kiita-see-tuleks-lammutada?id=71310881 http://arileht.delfi.ee/news/uudised/fotod-vaata-kuidas-valmib-nommel-dividendimiljonari-ilma-lubadeta-haarber?id=70724439
olukord
12. juuli 2016 10:26
Ebaseaduslikud ehitised on laialt levinud probleem, mis sai uue hoo sisse ehitusbuumi aegu. Seoses uue ehitusseadusega tuleb hakata seda kõike seadustama ja siin tekivad võimalused ka meelehea andmiseks omavalitsuste ametnikele. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riigikontroll-omavalitsused-ei-tohiks-ebaseaduslikku-ehitamist-taluda?id=67657469
võimude lahusus
9. juuli 2016 17:48
Korruptsioonile omavalitsustes suunasid need poliitilised jõud, kes kinnitasid korra, et omandireformi viib läbi ainuisikuliselt omavalitsus, kusjuures õiguskantslerilt, kapolt ja riigikontrollilt võeti õigus kontrollida omavalitsuste tegevust ja omandireformi vastavust põhiseadusele. Omavalitsuste tegevust kontrollis sisekontroll, mis allus omavalitsuse juhile!
register
9. juuli 2016 11:18
Ehitisregistrisse saab vägagi edukalt kanda ka valeandmeid. Mõistagi peab olema ehituse või ümberehituse jaoks mingi formaalne projekt, mis kooskõlastatakse kohaliku omavalitsuse, naabrite ja kaasomanikega, ja see kantaksegi ehitisregistrisse. Ehitada võid aga hoopis midagi muud, näiteks pööningu asemel lisakorruse. Ja kui just naabritega tüli ei kisu ja kaasomanikele pähe ei istu, siis nii jääbki, sest kohalik omavalitsus, hüpoteek laenuandja (pank), kindlustuseandja, notar ja kinnistusraamatu pidaja (kohus) lähtuvad libaandmetest ehitisregistris ja reaalset olukorda kohapeale kontrollima ei tule.
Sven
3. mai 2016 22:05
No see sari on ikka märkimisväärselt halvasti tehtud. Olen pettunud.