Kadri Kesküla: perevägivald Eestis viie aastaga sagenenud rohkem kui poole võrra

"Perevägivalla kuritegude arv on eelmise aastaga võrreldes kümnendiku võrra kasvanud. Tegelikult on see koguaeg pidevalt suurenemas, võrreldes viie aasta taguste andmetega on perevägivalla juhtumeid nüüd 55 protsenti rohkem," rääkis Sisemise Kindluse Programmi meestegrupi juht Kadri Kesküla. "Lastega peredes on enamikel juhtudel perevägivalla pealtnägijaks laps."

Pilt: Scanpix

Kadri Kesküla: perevägivald Eestis viie aastaga sagenenud rohkem kui poole võrra

Triin Oja

"Perevägivalla kuritegude arv on eelmise aastaga võrreldes kümnendiku võrra kasvanud. Tegelikult on see koguaeg pidevalt suurenemas, võrreldes viie aasta taguste andmetega on perevägivalla juhtumeid nüüd 55 protsenti rohkem," rääkis Sisemise Kindluse Programmi meestegrupi juht Kadri Kesküla. "Lastega peredes on enamikel juhtudel perevägivalla pealtnägijaks laps."

Eelmisel aastal registreeriti Eestis 2997 perevägivalla juhtumit, millele võrdluseks tõi Sisemise Kindluse Programmi meestegrupi juht Kadri Kesküla välja, et samal perioodil sõlmiti abielusid vaid 618. "Perevägivalla kuritegude arv on eelmise aastaga võrreldes kümnendiku võrra kasvanud. Tegelikult on see koguaeg pidevalt suurenemas, võrreldes viie aasta taguste andmetega on perevägivalla juhtumeid nüüd 55 protsenti rohkem," rääkis Kesküla tänasel konverentsil "Eesti perevägivalla lugu - eile, täna, homme".

Iga kümnes kuritegu Eestis on seotud perevägivallaga. "Vägivallakuritegudest moodustas perevägivald 2015. aastal aga koguni 38 protsenti," märkis Kesküla.

Kesküla sõnul on statistika kohaselt 88 protsenti perevägivallatsejatest mehed ja 11 protsenti naised ning ohvriteks on valdaval enamikul, 82 protsendil, juhtudest naised. "Lastega peredes on enamikel juhtudel perevägivalla pealtnägijaks laps," nentis ta.

Kõige tähtsam perevägivalla tagajärgede leevendamisel on Kesküla sõnul ohvri aitamine. "Kui mees pannakse vangi ja naine jääb lastega üksi ning tal pole tööd, on ta üpris nõutus olukorras," sõnas Kesküla.

Kuigi kriminaalstatistika kohaselt on enamikul juhtudest mehed perevägivallas pigem ründaja rollis, tõi Kesküla välja, et ka mehed langevad vägivalla ohvriteks. "Kõige rohkem on mehed oma elus puutunud kokku erinevate füüsilise vägivalla olukordadega- enam kui pooled mehed andsid teada rusika, jala või kõva esemega löömisest või peksmisest, peaaegu sama palju mehi oli lahtise käega näkku löödud või vastu tahtmist kinni hoitud," viitas Kesküla 2014 aastal läbi viidud Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuringust selgunule. "Enamasti on mehed selliste olukordadega kokku puutunud lapsepõlves. "

Vaimset vägivalda kogevad Eesti mehed kõige enam alandamise kujul. "Krislin Kase uuringust, mis käsitles meest perevägivalla ohvrina, selgus, et mehed ei küsi perevägivalla olukorras abi, kuna arvavad, et saavad ise hakkama, nad ei teadvusta endale, et peaksid abi paluma," märkis Kesküla, kelle sõnul kardavad vägivalla all kannatavad mehed ka, et neid ei võeta tõsiselt. "Neil on häbi, paljud arvavad, et on ise süüdi või on muret kurtes kogenud negatiivset vastukaja."

Vägivalla ennetamise strateegia missiooniks on aastaks 2020 saavutada see, et Eesti ühiskonnas ei sallita vägivalda, vägivalda märgatakse ja sellesse sekkutakse ning vägivalla ohvrid on kaitstud ja saavad ka abi. Lisaks pannakse suurt rõhku ka ennetusele.

Laadimine...Laadimine...